Eesti ettevõtete sotsiaalmeediakasutus aastal 2023

Juba 6. aasta käsil, mis viin läbi uuringu, et teada saada kuidas, mis eesmärgil ja kui palju Eesti ettevõtted sotsiaalmeediat kasutavad. Saadud tulemused on nüüd kajastatud allolevas artiklis.

Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutamise peamised punktid, mis uuringus selgusid:

Eesti ettevõtted kasutavad endiselt peamiselt Facebooki sotsiaalmeedia kanalina, ning see trend näib jätkuvat ka järgmisel aastal. Üha enam ettevõtteid tegeleb oma sotsiaalmeedia sisu ja reklaamide loomisega ise, mis on vastupidine varasematele aastatele. Samuti on vähenenud eraldi turundusega tegelevate töötajate arv ettevõtetes.

Suur osa ettevõtteid ei planeeri oma sotsiaalmeedia sisu ja reklaame ette, kuid samas on haldusele kuluv aeg vähenenud. Kuigi influencerite kasutamine turunduses on langenud, on samal ajal tõusnud neile makstavad tasud.

Turundusega tegeleva eraldi inimese olemasolu ettevõtetes on veidi vähenenud võrreldes eelmise aastaga, kuid suurem osa ettevõtetest tegeleb reklaamide loomisega ise. Samuti haldavad enamus ettevõtteid oma sotsiaalmeediat ise, kuigi on näha väikest langust väljast tellitud halduse osas.

Tundub, et ettevõtted on hakanud rohkem panustama sotsiaalmeediaturunduse oskuste omandamisse ja usuvad, et autentne ja ettevõtte sees töötav inimene suudab luua tugevama sideme sihtrühmaga ning suhelda otsemalt ja efektiivsemalt. Uuringutulemused võivad olla seotud ka majanduskeskkonna keerukustega, nagu sõda, mis võib mõjutada ettevõtete turundusstrateegiaid ja ressursse.

Kuid nüüd kõigest pikemalt:

1.         Vastajate arv

Vastas 167 ettevõtet.

2.         Ettevõtete peamised tegevusalad

Kõige enam oli vastajaid jaekaubandusest, selliselt vastas 25,7% vastanutest. Teine koht kuulus haridus, koolitus ja konsultatsiooni ettevõtetele 15%-ga. Kolmandal kohal oli meelelahutus, kultuur ja sport 9,6%-ga.

Kuid vastajaid oli veel väga paljudest erinevatest valdkondadest. Reklaam ja turundus siinkohal 5,4%.  Kuid ka toitlustus, majutus, finants, teenindus, tervishoid, IT, ehitus, kinnisvara jne.

3.         Turundusega tegeleva inimese olemasolu

40,7% vastanutest ütles, et neil on eraldi turundusega töötav inimene. See on mõnevõrra väiksem, kui möödunud aastal (44,6%).

Suurem osa ettevõtetest tegeleb reklaamide üles seadmisega ise. Nii vastas 67,1%, aasta varem oli see 62,7%. Ainult väljast tellib see eest 6,6%, mis on pea 2 korda väiksem, kui 2022 aastal 11,2%. Kord üht, kord teist varianti kasutab 17,4% ettevõtetest ja üldse reklaame ei tee 9% ettevõtteid, aasta varem vastas sedasi 10%.

4.         Sotsiaalmeedia kontode haldamine

Enamus ettevõtteid haldavad oma sotsiaalmeediat ise. Selliselt vastanuid oli 87,4% See on tublisti rohkem, kui aasta varem olnud 78,1%. Selle aasta näitaja on sarnane aastale 2021.

Väljast tellivad haldust on jäänud ligi 2% vähemaks kui möödunud aastal. Sel aastal on see 4,8%. Kord nii kord naa vastas 6,6%, mis on suisa 2 korda väiksem, kui aasta varem olnud 11,9%.

Seega taaskord on näha, et aina enam teevad sisu ettevõtted ise.

Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia haldamine

Paistab, et viimasel ajal on märgata suurenevat trendi, kus ettevõtted võtavad sotsiaalmeediaturunduse ise enda kanda. Võib küsida, kas sellel on seos keerulisemate majandusaastatega (sõjal oli ju suur mõju paljude ettevõtete tegevusele) või on ettevõtted hakanud rohkem panustama oskuste omandamisse.

Nagu ma ka ise, näen ka, et brändid usuvad üha enam, et sotsiaalmeedia on kõige autentsem ja efektiivsem, kui seda teeb inimene, kes on ettevõtte sees töötav ja tunneb ettevõtte olemust ning väärtusi läbi ja lõhki. See võimaldab firmal luua tugevama sideme oma sihtrühmaga ning suhelda otsekohesemalt ja isikupärasemalt.

Oskuste omandamine sotsiaalmeediaturunduses võib olla väljakutseid pakkuv, kuid usun, et aina enam ettevõtteid mõistavad selle strateegilist tähtsust ning võtavad vastutuse oma sotsiaalmeediakanalite eest ise. See võib olla oluline samm, et luua autentne ja tõhus sotsiaalmeediakohalolek, mis vastab ettevõtte väärtustele ja eesmärkidele.

5.         Sotsiaalmeedia haldamisele kuluv aeg

Kui küsisin, et kui kaua selle halduseks nädalaks kulub, oli sel aastal levinuimaks vastuseks kuni 2 tundi nagu ka kaks aastat varem. Vastanute protsent oli 38,2%. Teisel kohal oli eelmise aasta esimene ehk 2-5 tundi. Rohkem kui 10 tundi nägid sotsiaalmeediahaldusega vaeva 6,4% ettevõtetest.

Seega üldistatult võib öelda, et halduse peale on hakatud mõnevõrra vähem aega panustama, kui varasematel aastatel.

Avatud vastused:

• Sotsiaalmeedia kontode haldamine jäi soiku, kuna puudus kindel läbimõeldud sm plaan ja tegelikult ka vajadus. Selle aasta üheks plaaniks, aga on see uuesti käima lükata ja kasutada seekord ka välist abi.

5.     Kontode haldamise tasu

Siin siis on küsimus, et kui palju kulub teenustasudele arvesse võtmata reklaamidele kuluvaid summasid.

45,8% vastanutest tasub sotsiaalmeedia haldamise teenusepakkujale 100-300eurot kuus. See oli ka varasemate aastate esikoht. Aastal 2022 vastas nii 39,1%, aastal 2021  55,6%, 2020 vastas 56,9% ja 2019 oli see 67,4%. Seega on taaskord teenuse hind langenud. Kui varasemad aastad oli see protsent languses siis sel aastal on toimunud oluline muudatus.

Üllatuslikult on sel aastal teisel kohal 1000-2000 eurot. Nii vastas 18,8% ehk 9 vastajat. Sellele järgneb 16,7%-ga 100-300eurot.

Huvitav on see, et sel aastal ei vastanud keegi, et maksaks sotsiaalmeedia halduse eest üle 2000 euro. Eelmisel aastal oli see muidu 4,6% ja üle-eelmine aasta vastas 3,4% ettevõtetest, et maksavad selle summa oma sotsiaalmeedia halduse eest.

6.     Sotsiaalmeedia sisu ette planeerimine

Üle poolte vastajatest (56,3%) ütles, et teevad reklaame spontaanselt, vastavalt vajadusele. Pean tunnistama, et see oli üpris oodatav tulemus, sest on mitmeid % veel suurem, kui möödunud aastal.

Suhtlemisel ettevõtetega, kusjuures ka päris suurtega, tuleb sageli välja, et neil puudub konkreetsed plaanid ja ideed selle kohta, milliseid teemasid ja fookusi võiks nende sotsiaalmeediapostitustes tulevatel nädalatel käsitleda. Tihti tundub, et postituste sisu jääb juhuslikuks ja ilma selge strateegiata.

Samas on reklaamikampaaniate puhul ettevõtted sageli paremini ettevalmistunud, olles loonud konkreetseid plaane ja strateegiaid, et saavutada reklaamikampaaniate eesmärke. See tendents tuli välja ka uuringu käigus kogutud avatud vastustest, kus ettevõtete suhtlemise ja reklaamikampaaniate ettevalmistuse tase oli selgelt eristuv.

See näitab, et paljud ettevõtted võivad vajada paremat planeerimist ja strateegilist lähenemist sotsiaalmeedia sisuloomele, et saavutada tõhusam ja tulemuslikum suhtlus oma sihtrühmadega sotsiaalmeedias. Sageli ei teatagi, mis on täpne eesmärk mõnel postitusel. Või öeldakse lakooniliselt „pildis olla“ või „müük“. Müük ei ole muidugi halb eesmärk, kuid igal postitusel müügile keskendudes on raske seda eesmärki saavutada. Sotsiaalmeedia on suhtlus 😊

Mõni nädal ette planeerisid 18% firmasid. 1 kuu 14,4%. Kuid 2,4% ( eelmine aasta 3,8%) ettevõtteid planeerib peamise sisu- ja reklaamiplaani ette terve kalendriaasta peale.

Avatud vastused:

• Suuremad kampaaniad 1 kuu ette, väiksemad sutsakad (pildis olemiseks) spontaanselt.
• Tegevused muutuvad ja infot on vaja jagada pidevalt, siis pikalt postitusi ette ei tee. 1-2 päeva.
• Kui on tuju.

6.         Sotsiaalmeedia kasutamise kestvus

Levinuim vastus sellele küsimusele oli napilt 2-5 aastat, nii vastas 27,5% ettevõtetest. Ootuspäraselt oli teisel kohal firmad, kes on sotsiaalmeedias olnud 5-10 aastat (28,1%).  Värskeid sotsiaalmeedia kasutajaid, kes on neis keskkondades olnud vähem, kui 1 aasta, oli 11,4%, aasta varem 9,6%.

7.         Milliseid sotsiaalmeediakanaleid Eesti ettevõtted kasutavad?

Enim kasutajaid oli Facebookil 95,8%-ga, aasta varem 95,4%. See on juba 3 aastat püsinud 1% sees. Sellele järgnes Instagram 72,5%-ga (2022a – 67,3%). Kolmandal kohal oli YouTube 24%ga. Sama järjestus on olnud ka eelnevatel aastatel.

8.         Eesti ettevõtete peamine sotsiaalmeediakanal aastal 2023

Siin oli ülekaalukaks vastuseks taaskord Facebook. Seda kanalit oma peamiseks sotsiaalmeediakanaliks pidas 80,8% ettevõtetest. Aasta varem oli see 83%. Teisel kohal oli ikka Instagram 14,4%-ga, aasta varem 9,7%. Kolmanda koha omanik oli taaskord Linkedin nagu 2a tagasi. Selliselt vastati sel aastal 1,8%-l kordadest.

1 kord vastati selleks YouTube ja sama number ka TikTokil.

Kui küsisin, et mis on järgmisel aastal (2024) peamine kanal, arvati ka siin valdavaks vastuseks Facebook 55,7%-ga, aasta varem oli see 63,5%. Sellele järgnes sarnaselt eelmise küsimusega Instagram 25,1%-ga. Kolmas koht kuulus Linkedinile 7,8%-ga ja kohe kannul TikTok 7,2%-ga. Aasta varem oli TikTokil 4,2%.

Avatud vastused:

• B2B müügis on muu sotsiaalmeedia peale LinkedIn lihtsalt boonus. Paremusel järgmine on Twitter aga seal peal sõnum olema sihitud.

9.         Sotsiaalmeedia kasutamise eesmärk

Sotsiaalmeedia kasutamise esmaseid eesmärke oli enamus ettevõtetel enda toodete ja teenuste reklaam (88,6%). See on loomulikult aasta aastalt olnud esimene ja sel aastal veel mõned protsendid kõrgem, kui möödunul. Teine ja kolmas koht oli sel aastal vahetuses. Nii oli teisel kohal enda ettevõtte brändi tuntuse kasvatamine (73,7%) ja kolmandal ettevõtte uudiste levitamine (70,1%).

10.     Kui palju kasutatakse ja mis maksab sotsiaalmeedia reklaam?

67,1% ettevõtetest kasutab sotsiaalmeedia reklaami võimalusi. Aasta varem tegid seda 74,6%.

Aastaid on reklaamikulu esikohal olnud 100-500eurot aastas. Sel aastal on see aga alles neljandal positsioonil ja 15,3% (aasta varem 20,5%-l). Esikoht kuulus sel aastal vastusele, et ei tehta üldse tasulist reklaami. Teine koht summale kuni 100 eurot ja kolmas kaugelt suurem summa ehk 1000-5000 eurot aastas. Üks vastaja ei teadnud aga üldse, palju sinna raha paneb.

Rohkem kui 10 000 eurot panustab sotsiaalmeedia reklaamidesse 3,8% ettevõtetest (aasta varem 6%).

43,4% vastanutest arvas, et järgmisel aastal see summa suureneb. Aasta varem oli see suisa 10% enam kordi vastatud vastus. 38,6% arvas, et summa jääb samaks. 9,6% ütlesid, et nad ei tee üldse järgmisel aastal reklaame sotsiaalmeedias.

Avatud vastused:

• Ei tea veel ette, alustuseks teeme profiilikorda, et oleks mõtet üldse reklaami teha.

11.     Sotsiaalmeedia reklaami tasuvus

Sotsiaalmeedia reklaamide tulusust hindas heaks 44,7% vastanutest (47,5% eelmine aasta). Sellele järgnes vastus “ei tea” 35,4%-ga. Väga heaks ja halvaks arvasid võrdväärselt 9,3%.

Avatud vastus:

• Kirjutasin, et halb, aga see on ehk liialdus. Vastata hea oleks samuti liialdus. Õige vastus on, et varem oli parem, viimase aastaga on halvemaks läinud.

12.     Sotsiaalmeedia reklaamide roll turundusplaanis

30,5% jaoks on sotsiaalmeedia peamine reklaamikanal (aasta varem 43,5%). See on aastaid olnud esimene vastus. Sel aastal oli esikohal aga 32,3 protsendiga täiendav, aasta varem 29,6%. Reklaame ainult sotsiaalmeedias teevad 17,4% vastanud ettevõtetest. 2022. aasta osakaal oli selle vastu puhul 10%.

Avatud vastused:

• Muud tasulist reklaami ei tee, kuid sotsmeedia on pigem täiendav tegevus aktiivsele müügile.
• Sõltub olukorrast. SA tegevused on mitmekülgsed ning mõnel juhul on sotsiaalmeedia peamine kanal ja mõnel juhul toetav. Me jälgime teenust ja selle sihtgruppi ja valime viisid kuidas nendeni paremini jõuda.

Milliseid teisi reklaamikanaleid Eesti ettevõtted kasutavad?

Teiste kanalite esikoht kuulus sel aastal sootuks kodulehele ja SEO-le. Nii vastas 72%. Muidu on mitmeid aastaid olnud selleks e-mail. Kuigi sellel aastal oli see ka tõusu teel 59,1%-ga. Möödunud aastal oli see 54,9%. Kolmandal kohal oli taaskord 45,1%-ga muu internet (Google Ads jt).

Avatud vastused:

• Igapäevase turundusega tegeleme majasiseselt, aga ca kord aastas teeme ühe suurema kampaania, mis hõlmab erinevaid kanaleid (sotsmeedia, välireklaam, ajalehed/ajakirjad, video jms, olenevalt eesmärgist) ja siis kaasame alati partneri. Seega on meie igakuised kulud väga väikesed, kuid ühekordsed võivad olla oluliselt suuremad (kümnetes tuhandetes eurodes).

13.     Influenceri turundus

Viimane küsimuste blokk kuulus influencerturundusele. 29,9% vastanutest olid kasutanud reklaamikanalina mõjuisikuid, eelmine aasta 36,2%.

Nii nagu eelmisel aastal, tasuti ka sel aastal selle turundusviisi eest enim mõjuisikule oma toodetes ja teenustes. Sel aastal aga oli see vastus veidi vähenenud. Nüüd vastati nii 44,2%-l kordadel, eelmine aasta 50,5%. Ka sel aastal oli teisel kohal vastus, et ettevõtete on maksnud influenceril rohkem, kui 1000 eurot. Nii vastas 17,3% vastanutest.

14.     Kas influencerit tasub kasutada?

54,4% vastanute arvates oli mõjuisikuturundus vastavuses ootustega. 36,8% jaoks aga alla ootuste. Ootuseid ületas 8,8% ettevõtete influenceri turundus. Laias laastus olid need arvud lähedased möödunud aastale.

Avatud vastused:

• Olenevalt mõjuisikust, oli neid kes töötasid üle ootuste hästi ja neid kes üldse ei töötanud.
• Olen mõelnud, aga mitte sel moel nagu teie mõtlete. Mõte on erialaspetsialisti kaasamine, kel endal pole jälgijaid.
• Mõjuisikutega seoses: Kokku oleme kasutanud ma arvan umbes 10 mõjuisikut (fotograafidega koostöö k.a.) ja nendest 2 oleme reaalselt rahule jäänud, on ületanud isegi ootusi. Üks oli 1500 jälgijaga kohalik “mõjuisik” ja teine oli 55k jälgijaga. Nad on reaalselt toonud müüki. Teised on väga kesised olnud nii sisu kui ka tulemuste poolest.
• Meil oli kogemus kahe erineva mõjuisikuga. Mõlemal juhul oli kokku lepitud, et varasemalt kooskõlastatakse postituste sisud, aga seda ei tehtud. Ehk siis justkui töö tehti nende poolt ära, aga see ei olnud vastavuses meie ootustega ja tulemustega, kuid maksma siiski pidime. Kuid üks kahest naisest oli tõesti väga-väga püüdlik ja sisukas ning see, mis ta tegi oli tegelikult väga tore ja sisukas ning kui kooskõlastamise osa välja jätta, siis muus osas koostöö toimis.

Seega kokkuvõttena võib öelda, et Eesti ettevõtted eelistavad endiselt Facebooki sotsiaalmeedia kanalina. Üha enam ettevõtteid tegeleb oma sotsiaalmeedia sisu ja reklaamide loomisega ise ning eraldi turundusega tegelevate töötajate arv ettevõtetes on vähenenud. Samuti on langenud influencerite kasutamine.

Ma tänan kõiki vastajaid, et leidsite aega uuringusse panustamiseks. Kohtumiseni uuel aastal! 🙂

NB! Kõik tulemused on tasuta kasutamiseks, kuid nõutav on korrektne viitamine ja backlink milos.ee lehele!

Lisalugemist

• Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse uuring 2022
• Eesti turundusspetsialistide soovitusi sellel aastal turundamiseks!
• Eesti täiskasvanute sotsiaalmeedia kasutamise harjumused aastal 2021
• 109 turunduse ja sotsiaalmeediaga seotud lühendit
• Influencerturundus Eesti noortele – soovitused ettevõtetele!