Veipimine – süütu maitsega pulk või sõltuvust tekitav lõks?

Kui muidu võtan sõna turundusteemadel, teen seda sel korral täiesti teisel, e-suitsetamise ehk veipimise ainetel. See artikkel sai alguse 2022. aastal, kui koolidega suheldes kuulsin aina rohkem veipimisega seotud muredest. Toona tõid koolid välja, et riikliku poole pealt ei ole neile veel piisavalt tuge, ning mõnede koolide sõnul oli veibi näol tegemist lausa nö. pandeemiaga. Tean seda, sest käin Eesti koolides rääkimas internetiturvalisusest ja suhtlen seetõttu palju koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega. 2022. aasta sügisel oli raske leida kooli, kus veipi ei mainitaks. Artikli fakte ja statistikat olen nüüd uuendanud 2026. aasta oktoobri seisuga.

Peale üht oma sotsiaalmeediapostitust, sattusin võiks öelda, et üleriigilisse arutellu (edasist arengut näed jooksvalt ka siit postitusest veibi kohta). Olen sel teemal suhelnud ka Haridus- ta Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Koolijuhtide Liidu ning Tervise Arengu Instituudiga. Samuti on võtnud ühendust Politsei- ja Piirivalveamet, kes aitab luua abistavaid materjale, vähemalt kooli ja lapsevanemate tasemel. Tihtipeale ongi näha, et suur probleem ongi just lapsevanemate väheses teadlikkuses.

Sisukord

Lühidalt – mis on veip ehk e-sigaret?

E-sigaretid on elektroonilised seadmed, mis soojendavad vedelikku ja tekitavad aerosooli või väikeste osakeste segu õhus.
Veipe on erineva kuju ja suurusega. Enamikul neist on aku, kütteelement ja koht vedeliku hoidmiseks.
Mõned e-sigaretid näevad välja nagu tavalised sigaretid, sigarid või piibud. Mõned neist näevad välja nagu USB-mälupulgad, pliiatsid ja muud igapäevased esemed.
E-sigarette tuntakse paljude erinevate nimede all. Neid nimetatakse mõnikord “e-sigariks”, “e-piipudeks”, “modideks”, “vape-pliiatsid”, “vapes”, “veibid” jne.

E-sigareti vanusepiirang

Tubakaseaduse kohaselt tohib tubakatooteid ja tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, omada, omandada ja tarbida alates 18ndast eluaastast.

Veip, Eesti seadused ja alaealised

Muuhulgas (Tubakaseadus):

neile on keelatud omandada ja omada tubakatooteid või tubakatootega seonduvaid tooteid;
neile on keelatud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatoote kujuga sarnaneva toote, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toote või selle osiste müük ning selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata;
täisealine ei tohi neile tubakatoodet ega tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, pakkuda ega üle anda.

Kõik see ei ole aga nii nagu seadused ette näevad. Olen kuulnud lugusid, mis panevad jahmatama ka kogenuimad.

Kõigest 1 aasta veipi teinud noormees suri suuvähki

Vaid vähesed näited lapsevanemate liberaalsusest veipimise osas:

Poeg ei taha koolis käia, 11-aastane. Iga hommik jaurab vastu, et ei taha ja ei viitsi. Ema ütles, et motiveeris last kooli minema, et lubas talle veibi osta, see toimis, laps läks kooli.
Isa ütles, et kuna 13-aastane tütar tahab nii väga veipida ja kõik seda teevad, siis ta lubab tal kodus ka veipida. Aga ei pane sinna sisse nikotiinisegu, vaid laseb noorel seda pulka veeauruga tõmmata. Et see on ju ok.
Kui vanematelt uuriti, kas nad teavad, et laps veipimisega tegeleb, vastati jah. Nende kodus pidi normiks olema, et lapsed saavad söögilaualt vabalt ka eri maitsetega e-suitse võtta. Lapsed seal peres vanuses 11 ja 14.

Veibi kasutamine õpilaste seas — *Lapsevanema kiri Messengeris*

Diilereid ehk veibi edasimüüjaid on ka põhikooliastmes ja tarvitamisega vahele jääjaid isegi esimeses astmes. Üks frapantsemaid näiteid oli ehk see, kui proua ütles, et nende aleviku lasteaias teevad vanima rühma 3 poissi lasteaiapaviljoni taga e-suitsu…

E-suitsu levik Eesti noorte seas

Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta ESPAD uuring näitab, et e-sigaretti on vähemalt korra proovinud üle poole ehk 55% Eesti 15–16-aastastest koolinoortest. Viimase 12 kuu jooksul oli neid tarvitanud 38% ja viimase kuu jooksul iga neljas ehk 25%. 2019. aastal olid vastavad näitajad 54%, 20% ja 15%. Eriti suur muutus on toimunud tüdrukute seas: uuringuraporti tabeli 4 järgi kasvas viimase kuu jooksul veipinute osakaal 12%-lt 29%-le, poiste seas 17%-lt 23%-le. Seega ei ole asi ainult selles, et keegi kusagil korra proovis. Viimase kuu jooksul tarvitamine on muutunud märksa levinumaks. Ja kui keegi arvab, et alaealisel on veipi keeruline kätte saada, siis noored ise arvavad teisiti: 65% küsitletutest pidas e-sigarette kergesti kättesaadavaks. Euroopa võrdlusest selgub ka, et kolmandik ehk 33% Eesti küsitletud 15–16-aastastest oli e-sigaretti proovinud juba 13-aastaselt või nooremana. Uuringus osalenud riikide keskmine oli 16%.

Samas tuleb tunnistada, et kõik ei ole ka nii must-valge. Täiskasvanud suitsetajate puhul näitavad uuringud, et nikotiiniga e-sigaretid võivad aidata tavasigarettidest loobuda. Seda kinnitab ka 2026. aasta augustis uuendatud Cochrane’i ülevaade: nikotiiniga e-sigaretid aitasid uuringutes suitsetamisest loobuda tõhusamalt kui nikotiinasendusravi. Kuid lapse puhul, kes varem ei suitsetanud, ei ole tegemist suitsetamisest loobumisega. Tema jaoks võib veip olla hoopis nikotiinisõltuvuse algus. See, et toode võib aidata täiskasvanud suitsetajat, ei tähenda, et see oleks lapsele ohutu.

Ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2022. aasta uuringu tulemused annavad põhjust muretseda. 11- ja 13-aastastest, kes olid kunagi sigaretti või e-sigaretti tarvitanud, proovis ligikaudu kaks kolmandikku esimese tootena just e-sigaretti. Kõigis uuringu vanuserühmades kokku – 11-, 13- ja 15-aastaste seas – oli elu jooksul e-sigaretti proovinud 29% poistest ja 30% tüdrukutest. Võrreldes 2018. aastaga oli proovimine poiste seas vähenenud, tüdrukute seas aga suurenenud. Seega ei saa öelda, et kõik need protsendid tõusevad igal aastal. Uue, 2025/2026. õppeaasta HBSC uuringu tulemused avaldatakse TAI ajakava järgi 2027. aasta esimesel poolel.

Lapsevanem – ole teadlik veibi kahjulikkusest!

Seniks aga sooviksin tähelepanu pöörata teile, lapsevanemad. Olen kuulnud ühe ema poolt öeldut, et „Peaasi, et laps ei suitseta!“. Soovin väga teile kõigile südamele panna, et veip ei ole süütu maitsega tossupulk. Paljud e-sigaretid sisaldavad sõltuvust tekitavat nikotiini. Nikotiinivaba veip ei muutu aga sellepärast ohutuks veeauruks. Kusjuures paljudele tuleb üllatusena mõne toote suur nikotiinisisaldus. Mustalt turult ostes ei saa olla kindel, kas pakendil kirjas olev vastab tegelikule sisule. CDC juhib tähelepanu, et nikotiini on leitud ka mõnest nikotiinivabana müüdud tootest.

Suitsetamise reklaam eelmisel sajandil. Suitsetamine on rasedatele lubatud.

Eestis on e-vedeliku lubatud nikotiinisisaldus kuni 20 mg/ml. Kui vedelik sisaldab näiteks 50 mg/ml, on see lubatud piirist 2,5 korda rohkem. See on näide piirnormi ületamisest, mitte väide, et kõik salaturu veibid sisaldavad just nii palju nikotiini. Vedelikus olev kontsentratsioon ja inimese tegelikult saadud nikotiinikogus ei ole üks ja sama. E-vedeliku koostises võivad olla ka taimne glütseriin, propüleenglükool ja maitselisandid. Kuid mida konkreetne mustalt turult müüdav veip veel sisaldab, ei saa pakendi või müüja jutu põhjal kindlalt öelda.

Millised on aga pikaajalised tagajärjed, ei ole veel lõplikult teada. Teada on, et e-sigarettide aerosool võib sisaldada tervisele kahjulikke aineid, sealhulgas kantserogeene, kuid aastakümnete pikkuse tarvitamise mõju uurimine vajab aega. Ka raseduse ajal ei ole veipimine ohutu. Ülemine näide suitsetavast rasedast võiks panna mõtlema, kui palju on teadmised ja hoiakud aja jooksul muutunud.

Mida sisaldab veip? Tervise Arengu Instituut

Veibist väljuv pilv ei ole lihtsalt ohutu veeaur. Ka kõrvalolijad võivad aerosooli kaudu kokku puutuda nikotiini ja teiste kahjulike ainetega. CDC andmetel võib e-sigareti aerosool sisaldada näiteks:

nikotiini;
ülipeeneid osakesi, mis võivad jõuda sügavale kopsudesse;
maitseaineid, näiteks diatsetüüli, mida seostatakse tõsise kopsuhaigusega;
lenduvaid orgaanilisi ühendeid;
raskmetalle, nagu nikkel, plii ja tina;
vähki põhjustavaid kemikaale;
aineid, mille kogus sõltub muu hulgas vedelikust, seadmest ja kasutamisviisist – kõigi veipide koostis ei ole ühesugune.

2021. aastal veebis avaldatud Tobacco Controli uuring käsitles e-sigarettide ja vesipiibu kasutamise mõju koduõhu kvaliteedile. Sellised uuringud aitavad hinnata kõrvalolijate kokkupuudet õhku eralduvate ainetega. Ruumiõhus mõõdetud osakeste või ainete hulk ei tõesta aga iseenesest, et passiivne veipimine põhjustas konkreetsel inimesel haiguse või enneaegse surma.

Passiivne kokkupuude ei piirdu vaid veipija vahetu kõrval seismisega. See, kui palju aineid ruumiõhku satub ja kui kaua need seal püsivad, sõltub muu hulgas seadmest, tarvitamisest, ruumi suurusest ja ventilatsioonist. Seetõttu ei tasu võtta kindlat meetrite arvu ohutu vahemaa lubadusena. Kodu ja auto võiksid olla suitsu- ja veibivabad, eriti kui seal viibivad lapsed.

E-sigarettide kasutamist väikelaste ümber tuleks vältida. Uuringutes on leitud, et e-sigareti aerosoolist pärit nikotiin võib ladestuda ka siseruumide pindadele. Väikesed lapsed puudutavad põrandat, mänguasju ja muid pindu ning panevad sageli käsi suhu. Seega ei pruugi kokkupuude piirduda ainult hetkel õhus oleva aerosooli sissehingamisega. Selle kokkupuute pikaajaline mõju vajab veel uurimist.

Kuid veelkord. Pikaajaliste tervisemõjude täpne ulatus ei ole veel selge. See ei tähenda, et praeguseks teada olevad riskid puuduksid. WHO järgi võivad e-sigarettide heitmed olla kahjulikud ka kõrvalolijatele. Lapse kõrval veipimist ei saa pidada süütuks ainult sellepärast, et pilv lõhnab magusalt.

Miks tekib / tekkis must turg, kust lapsed veipi ostavad?

Pärast maitsestatud e-sigarettide müügi piiramist Eestis otsib osa tarbijaid neid teistest kanalitest. Eestis kehtivate nõuete järgi on e-vedelikes lubatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn; muud maitse- ja lõhnaained on keelatud. See nõue puudutab ka nikotiinivaba vedelikku. Salaturul pakutakse aga kõike, alates Hubba-Bubba nätsumaitsest lõpetades jäätisekokteili ja palju muuga. Välismaiste veebipoodide puhul võib vanuse kontrollimine piirduda vaid linnukesega kastis. See ei tähenda, et tellimine oleks lubatud. Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et välismaa veebipoodidest tellitud e-sigaretid ja e-vedelikud kuuluvad keelatud kauba alla ning neid peetakse tollis kinni.

Teeme kohe selgeks – minul on igasugu suitsetamise osas nulltolerants. Ka alkoholi jõin viimati 31.12.2010. Kuid maitsete taaslubamise pooldajad on toonud välja ka oma argumendid: nende hinnangul võiks ametlik müük tuua osa ostjaid salaturult kontrollitud müügikohtadesse ja jätta maksud Eestisse. Sellest ei saa aga teha kindlat järeldust, et maitsete lubamine kaotaks diilerid või vähendaks laste tarvitamist. See on poliitikavalik, mille mõju tuleb hinnata nii salaturu kui ka laste ja noorte kaitse seisukohalt. Kuid see on juba hoopis teine mängumaa.

Tervise Arengu Instituudi varasemast kommentaarist: Samas tuleb vaadata ka laiemat maailma. Regulatsioonide karmistamine on toonud mujal maailmas (nt Soome) häid tulemusi noorte tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamises. Selle juures viidatud WHO Soome ülevaade pärineb 2020. aastast, seega ei esitaks toonast 1% näitajat praeguse olukorra kirjeldusena. Tubakapoliitika võrdluse kohta on olemas ka uuemad andmed: Tobacco Control Scale 2025 järgi on Eesti 37 riigi seas 18., Soome 6. ja Norra 5. kohal. See võrdlus käsitleb tubakapoliitikat tervikuna, mitte ainult veipimise regulatsioone.

Maitsestatud e-suitsud ja noored

Toon siinkohal tasakaalustatuse mõttes välja ka Tervise Arengu Instituudi poolse kommentaari salaturu kohta. See on artikli algse koostamise ajal saadud kommentaar ning selle ajamääratlused kirjeldavad toonast olukorda:

Eesti on maitsestatud e-sigarettide müük keelatud sh maitsega e-vedelikud just laste ja noorte kaitseks. Selle kohta, et maitsestatud tooted on lastele atraktiivsed on väga veenvad rahvusvahelised tõendid. Loomulikult võitleb tubakatööstus maitsete lubamise eest, sest need on noorte hulgas populaarsed ja olulised just alustavale veipijale, kes seeläbi püütakse nikotiinsõltuvusse. Maitsed on mõeldud selleks, et muuta nikotiini tarbimine meeldivaks kogemuseks.

Kui maitsestatud tooted tehakse kättesaadavamaks suureneb kindlasti noorte hulgas tarvitamine ja seeläbi ka suureneb sõltuvushaiguse tekke tõenäosust. Pärast maitsestatud e-sigareti vedelike keelustamist, mõtlesid just e-sigareti müüjad välja skeemi maitsekontsentraatide eraldi müümiseks spetsiaalsetest e-sigareti poodides. See iseloomustab e-sigareti müüjaid, kes muidu räägivad oma toodetest kui loobumisvahenditest, kuid tegelikult reklaamivad kodulehtedel välja maitseelamusi. Maitsestatud toodete jälle lubamine ei vähenda kuidagi laste ja noorte e-sigarettide tarvitamist, vaid vastupidi. Salaturuga ähvardamine on jälle kord üks tubakatööstuse viis heidutada seadusloojaid.

Riik on teinud ja teeb omaltpoolt edaspidi veel samme, et piirata kaugmüüki välismaalt. „Maksud Eestisse“ on samuti üks tootjate tavaline heidutus, mis kõlab uhkelt, kuid sõltuvusainete müügi puhul ei ole esmajärguline mitte majanduslik kasu, vaid eelkõige kättesaadavuse piiramine. Uimastite (nikotiin on legaalne uimasti) müüki ei tohiks kasutada ära selleks, et koguda riigikassasse rohkem makse! Siinkohal võib jälle tuua Eesti näite, kuidas 2019. a tõrjuti Eesti mustalt turult välja rootsi snus, mille asendasid legaalsednikotiinipadjad, kuid tulemuseks oli nikotiinipatjade ulatuslik leviku tõus noorte hulgas. Läti riik töötab samuti selle eesmärgi nimel, et kaugmüüki lõpetada, kuid tubakatööstuse vastuhakk on ka neil tugev. Väga oluline on selliseid piiranguid seadagi naabritega koos.

Riigi poolt erinevate piirangute seadmine on eelkõige laste ja noorte kaitsmiseks. Mida rohkem reguleeritud on need tooted seda suurema tõenäosusega saame piirata kättesaadavust. Kui seaduste järelevalvega on raskusi, siis tuleks teha kõik, et seda poolt tugevdada. Seaduste leevendamisest ei oleks kättesaadavuse vähendamisel mitte mingit kasu.

E-sigarettide müüjad püüavad teha kõike selleks, et oma kliendibaasi noorte arvelt suurendada, see on nende ärilise jätkusuutlikkuse jaoks väga oluline. Hetkel ei piira ükski regulatsioon täiskasvanutele neid tooteid, kuid võitlus piirangute seadmise vastu käib just laste nimel. Täpsustus praeguse olukorra kohta: täiskasvanutele kehtivad samuti toodete koostise, maitsete ja müügiviiside piirangud. Eestis kehtivaid koostisenõudeid ja välismaalt tellimise piiranguid tasub kontrollida ametlikest allikatest.

Kust saab Eestis veipi osta?

Eelkõige kasutavad inimesed tubaka- ja nikotiinitoodete ostmiseks legaalseid müügipunkte, milleks on e-sigareti poed, suuremate poodide infoletid ja tanklad. Lapsed saavad tooted kätte läbi täiskasvanute. Seega tuleb taaskord nentida, et vaja on kasvatada täiskasvanute ja vanemate teadlikkust. Nii nagu oleme püüdnud üheskoos juurida välja seda, et täiskasvanu ostaks lapsele alkoholi, tuleb teadvusesse viia, et sama peab kehtima ka e-suitsu kohta!

Laste jaoks ise ostmisel on kõige lihtsamini info müügist kättesaadav sotsiaalmeedias. Veibimüüjaid leiab nii Facebookist, Telegrammist, TikTokist kui Snapchatist. Viimane on eriti populaarne kuna müüja jälgi ajada on väga keeruline.

Ametlikes poodides on olnud kuulda ka seda, et kas või peale populaarse telesaate „Laser“ tehtud eksperiment, on mitmed kliendid hakanud soetama maitseid just seal näidatud e-poest. Nö. põhimaterjali ostavad Eesti poest, kuid magusaid maitseid soetavad tollest poest.

Snapchatist ärme üldse räägigi. Annan nüüd ka koolides veibiteemalisi loenguid ja kuna lapsed on peamiselt Snapchatis, tegin ka endale sinna konto. Saan pidevalt lastelt endilt nüüd otse vihjeid ja konkreetseid müügipakkumiste pilte, kuidas veibi müük käib.

NB! Täiskasvanu! Pane tähele, et ka sina ei või tellida välismaa e-poest endale e-sigarette ega e-vedelikke – piirang ei puuduta ainult magusa maitsega veipe. MTA selgitab kaugmüügi piiranguid siin. Reisilt isiklikuks kasutamiseks kaasa toomine on eraldi küsimus, mille puhul tuleb järgida kehtivaid koguse- ja muid nõudeid. See ei anna õigust toodet sõpradele ja tuttavatele edasi müüa.

*Aktsiisivaba e_vedelik Maksu ja Tolliamet, Hille Reinhold*

Kuidas saada aru, kas mu laps tõmbab veipi?

Ausalt, see on üks päris keeruline teema. E-sigareti lõhn võib olla vastavalt vedelikule õrnalt magus ja kiiresti hajuda, kuid lõhna puudumine ei välista veipimist. Sajad erinevad e-sigareti seadmed ja variatsioonid muudavad äratundmise veelgi keerulisemaks. Vaata kasvõi juuresolevat pilti. Marker, huulepulk, veip?

Seega vaid teadlikkuse tõstmisega probleemi ulatusest on võimalik kasvatada ka lapsevanemate teadmust sel teemal. Aus ja avatud suhtlus võiks olla kogu selle alustala.

Tervise Arengu Instituut annab soovitusi, millele võiks tähelepanu pöörata, kui on kahtlus, et laps teeb veipi:

Kust ma tean kas laps teeb veipi, mokatubakat?

Kuid tasub jälgida ka lapse käitumist ja meeleolu, eriti kui ilmnevad ärevus, kergesti ärrituvus, agressiivsus ja äkilised meeleolumuutused, mis võivad olla nikotiini tarvitamisega seotud sümptomid või võõrutusnähud nikotiini puudumisel. Õpetajana klassiruumis olles ole tähelepanelik selle suhtes, kas laps lahkub klassiruumist tavalisest sagedamini või varjab käega suud, mis võib olla vihje huuletubaka või nikotiinipatja kasutamisele. Seda klassiruumist sagedast lahkumist on mitmed õpetajad üle Eesti märganud.

Nikotiini tarvitamise või võõrutusnähtudega võivad kaasneda ka meeleolumuutused ja keskendumisraskused. Kuid tõrksus, sõpradest eemaldumine või raskused õppimisega ei ole iseenesest tõend veipimise kohta – neil võib olla palju muid põhjuseid. Seepärast tasub lapsega rääkida, mitte ainult märkide põhjal järeldusi teha.

Loomulikult ei tähenda need märgid alati veipimist, kuid kahtluse korral tasub neile siiski mõelda.

Miks lapsed veipi tarbivad?

Eks põhjuseid on erinevaid, kuid väga sagedane on see, sõbrad teevad ja soovitakse seetõttu kuuluda gruppi. Kardetakse, et neid heidetakse sõprade seast välja. Loomulikult lisandub ka tahe eksperimenteerida ja olla lihtsalt silmapaistev. Kuid sageli on põhjuseks ka psühholoogilised probleemid (mässamine, stress, tähelepanu) ja nõrk enesekehtestamise oskus.

Paljud lapsed proovivad veipi uudishimust või sõprade eeskujul. Aja jooksul võib veipimine muutuda harjumuseks ja viisiks, millega püütakse leevendada igavust või ärevust. Nikotiinist sõltuvusse jäädes võidakse jätkata tarvitamist, et vältida võõrutusnähte. See näiline rahunemine võibki olla hoopis nikotiinipuudusest tekkinud ebamugavuse ajutine leevenemine.

Seega e-sigarettide tarvitamise, nagu ka enamiku teiste riskikäitumisviiside puhul mängib rolli mitu asjaolu: eeskujud, hoiakud, väärtushinnangud, peresuhted, kooli- ja töökeskkond, vaimne tervis, enesekontroll, analüüsivõime ning ka lihtsalt juhus. Loe rohkem siit.

Üks mis kindel – kaitstud ei ole keegi. Kaugelt mitte ei saa üldistada, et veipimise küüsi satuvad vaid rikkamad/vähekindlustatud, kehvema õppeedukusega / oivikud jne. Neid leidub kõigis neis gruppides. Raha ei ole ülemäära suureks takistuseks. Prügikastist leitavate veipide „ülessoojendamise“ levikust on teadlikud ka poed, kes teevad üleskutseid kasutatud e-sigarette prügikastidesse mitte panna.

Minu peamaine sõnum oleks aga lapsevanemale – kui sinu laps jääb veipimisega (või nikotiinipadja, alkoholi jne) “vahele” ära lenda peale ja anna märku, kui vale/halb/ajuvaba käitumine see on ja lõpetagu kohe ära. Jah, ka mina tahaks seda esimesena teha, kuid see ei ole tõenäoliselt tulemuslik. Katsu võtta hetk hingepausi ja küsida temalt, et miks ta seda teeb. Mis on see peamine põhjus, mis veibi tegemist ajendab? Vaid sedasi, juurpõhjust teades, saab hakata probleemile lahendust leidma. Lastele loenguid andes ütlen ka neile, et see on täiesti loomulik, et su ema/isa saavad väga vihaseks teada saades. Kuid ärgu selle pärast kartku nendele teada anda, kui probleem on olemas. Tegelikult nad hoolivad sinust, seepärast selline reaktsioon. Kui nad ei hooliks, jätaks see neid ükskõikseks.

Milline on veibi mõju noortele?

Teadlased uurivad endiselt e-sigarettide pikaajalisi tervisemõjusid. Kuid nikotiini puhul teame juba, et see tekitab sõltuvust ja võib kahjustada noore arenevat aju, sealhulgas tähelepanu, õppimise, meeleolu ja impulsside kontrolliga seotud funktsioone. Sõltuvuse tunnused võivad tekkida juba enne seda, kui tarvitamine muutub igapäevaseks. Kui laps muutub veibita olles ärrituvaks või tal on raske keskenduda, võivad põhjuseks olla ka võõrutusnähud. Seega ei pruugi piisata sellest, et ütled talle lihtsalt: lõpeta ära.

Nikotiini tarvitamine noorukieas võib mõjutada tähelepanu ja õppimisega seotud ajufunktsioone. Keskendumisraskused võivad olla ka nikotiini võõrutusnähud, kuid need ei teki tingimata igal tarvitajal samal moel.
Mõned e-sigareti aerosooli koostisosad võivad olla kopsudele kahjulikud. Näiteks võivad mõned maitseained olla ohutud süüa, kuid mitte sisse hingata, sest kopsud töötlevad aineid teisiti kui seedesüsteem.
Defektsed e-sigareti akud on mujal maailmas põhjustanud tulekahjusid ja plahvatusi, mille järel on tekkinud ka tõsiseid vigastusi.
Lapsed ja täiskasvanud on saanud mürgistuse e-vedeliku allaneelamisel ning selle sattumisel nahale või silma. E-vedelikku ja seadmeid tuleb hoida väikelastele kättesaamatult.

Veibi mõju tervisele ja uuringud

2019. aasta loomkatses leiti nikotiini sisaldava e-sigareti aerosooliga kokku puutunud hiirtel kopsukasvajaid. See on oluline ohusignaal, kuid loomkatse ei tõesta üksinda inimese vähiriski suurust.
Vaatlusuuringutes on leitud seoseid e-sigarettide tarvitamise ning hingamisteede ja südame-veresoonkonna probleemide vahel. Seos ei tõesta üksi põhjuslikkust: tulemusi võivad mõjutada ka varasem ja samaaegne tavasigarettide suitsetamine ning muud tegurid.
E-sigareti aerosool võib sisaldada tervisele kahjulikke ja vähki põhjustavaid aineid. Aastakümnete pikkuse tarvitamise mõju ja riskide täpne suurus vajavad endiselt uurimist.
Vähem ≠ ohutu! Täiskasvanud suitsetaja tavasigarettidest loobumise võimalik kasu ei muuda veipimist ohutuks lapsele või mittesuitsetajale. Loobumise tõhusust ja toote pikaajalist ohutust tuleb hinnata eraldi.

Mida teha, kui laps juba kasutab veipi?

Ära manitse ja pea loengut. Nii nagu näen oma internetiturvalisuse loengute, ja nüüd ka veibiloengute pealt, klassikaline noomimine ja telefoni-/taskuraha keelud ei toimi. Räägi temaga rahulikul toonil. Toeta oma last, kui ta üritab lõpetada. Näita ka oma tervise eest hoolitsemisel head eeskuju. Muuda oma maja suitsu- ja auruvabaks. Kui suitsetate ka ise, anna lubadus koos loobumiseks.

Mul on siiani selgelt meeles artikli algse koostamise ajal kohatud pisikese 3nda klassi tüdruku silmad, kes vaatas mulle otsa ja küsis abi. Ta ütles mulle, et ta isa teeb veipi kodus. Tüdruk on mitu korda palunud, et isa lõpetaks, sest kardab, et isa sureb varsti ära. Isa ütleb talle selle peale aga, et ärgu laps muretsegu, see on isa elu, mitte lapse. Selle tüdruku silmad olid veeklakveil…

Oluline on kindlasti see, et kui su laps suitsetab, jää endale kindlaks ja toeta last suitsetamisest loobumisel. Võta appi tubakast loobumise nõustaja või noortepsühholoog, perearst ja lapse mittesuitsetavad sõbrad. Tarkvanem veebilehelt saab mõtteid, kuidas erivanuses lapsega tubakatoodete, sh e-sigarettide tarvitamisest rääkida. Sellist ühtset võluvitsa, mis kõigile sobiks, ei ole tõenäoliselt olemas.

Mõni aeg tagasi olin kutsutud Rita Rätsepa vaimse tervise podcasti rääkima veibist ja lastest. Paar päeva peale seda võttis ühendust Messengeris üks 17a poiss, kes kirjutas mulle “Millal ma ära suren”. Ta oli mitu päeva meeletus paanikas, sest oli suitsetaja ja oli kuulanud emaga koos seda saadet. Ma suhtlesin temaga palju ja lõpuks võtsin ühendust ka emaga. Ema ütles, et poiss tõesti nüüd lõpetas veipimise (kuigi mu saade oli suunatud lapsevanematele!). Poiss pidi küll meeletult närvis olema, guugeldama netis haigusesümptomeid kuni selleni välja, et kutsus koju kiirabi, et ei saa hingata. Ema aga ütles, kui sellist olukorda on hetkel vaja, et mõistuse pähe võtaks, on ta siiski rahul. Võtsin nendega ühendust kuu aega hiljem ja tõepoolest, poiss ise ka tunnistas, et ei tee enam veipi. Hoian pöialt, et nii nende peres ka jääb! Minu eesmärk ei ole last paanikasse ajada. Tahan, et ta mõistaks riske ja julgeks abi küsida.

*Kuidas märgata, et laps teeb e-suitsu?*

Räägi lapsega, rahulikult

Kuid eelkõige on soovitus vanematele alustada enda harimisega, et sa teaksid, millest räägid. Kõige tähtsam on hoida seda dialoogina. Deklaratiivsed avaldused nagu “See tapab su aju ja sa jääd rumalaks!“ lõpetavad vestluse kiiresti.

*Suitsetamisest loobumise positiivsed küljed*

Ülal on tabel, mis näitab tavasigarettide suitsetamisest loobumise positiivseid külgi. Näiteks vingugaasi vähenemine puudutab põlevate sigarettide suitsetamisest loobumist – seda tabelit ei saa üks ühele üle kanda veipimisele või nikotiinipatjadele. Näitan ka mina seda lastele, kuid… kas sa ise tead, kas su hingetorud on lõdvestunud? Päris raske eks. Seega minu sõnum on, et õpetaja ja lapsevanem tea neid positiivseid külgi, kuid räägi sellest lapsele vastavalt tema huvidele ja ealisele arengule.

Kui mu poeg oli 7-aastane, rääkisin temaga sellest spordi kaudu, sest talle läks korda, kui kiiresti ta joosta jõuab. Kuid konkreetsele lapsele ei saa lubada, et veipimine või nikotiinipatjade tarvitamine teeb ta kindlasti aeglasemaks või et loobudes taastub jooksukiirus kindla ajaga. Räägin pigem sellest, miks tasub oma hingamist, tervist ja sõltuvustest vaba elu hoida. Lapse jaoks oluline vaatenurk aitab vestlust alustada, aga ka lihtne seletus peab olema tõene.

Teismelistele lähevad korda näonaha teemad, hambad jms. Näitan neile ka TikToki ja Snapchati lugusid, kus nendevanused on rääkinud, kuidas nad end pärast loobumist tunnevad. Kuid isiklik kogemus ei ole teaduslik tõend ega lubadus, et kõigil paraneb näonahk või tervis samamoodi.

Ehk siis katsu leida see vaatenurk, mis sinu lapsele korda lähe. Öelda, et hingetorud on lõdvestunud…mnjah, mõtle kas see su lapse peal toimiks.

Mina alustan delikaatsetel ja probleemsetel teemadel vestlust oma lastega alati üldisemalt. Uurin maast ja ilmast, kuidas sõpradega läbi saadakse, mida mängitakse või koos olles tehakse. Ehk selline lihtne usaldusliku vestluse sissejuhatus. Seejärel uurin siis teema enda kohta, et kas ta teab, mis see või teine on? On tal mingeid kogemusi sellega või kuulnud kusagilt? Saades aimu, mida laps nt veibi kohta teab (või arvab teadvat), annab võimaluse luua algpunkti, kust teemat rääkima hakata.

Sain näiteks oma tütrega suhtlemisel teada, et tema tuttav (5kl) oli veipi teinud Snapchati vestluses. Seal tegelikult sai alguse ka kogu see põhjus, miks üldse sellesse teemasse praegu segatud olen. Seejärel tekkis tugev helikopterema tunne, et midagi peab ette võtma. Sain mitu tagasilööki ja ära ütlemist Eestis tervisega tegelevalt institutsioonilt. Väiteks see, et lapsed saavad teada mis veip on (lõpetame koolis seksi, alkoholi, küberkiusamise jms teemad siis ka ära – lapsed saavad teada!).

Kuidas teha kokkuleppeid lapsega, et ta e-sigarette ei tarvitaks?

Ennetus ei ole ühekordne vestlus, milles vanem edastab lapsele info ja loodab, et laps teeb seejärel õigeid valikuid. Ainult infost ei piisa, kuna noorte kogemused ja närvisüsteem (täpsemalt ajukoore eesmine osa) ei ole veel piisavalt arenenud, et seda infot kaaluda ja võrrelda muu infoga – näiteks pideva reklaami, sõpradelt tuleva surve ja näilise alternatiivide puudumisega.

Pigem on ennetus pikaajaline usaldusliku suhte loomine ning hoidmine lapse ja vanema vahel, kus vanem jääb järjepidevalt selle juurde, et ta ei kiida heaks teismeliste katsetamist erinevate uimastite, sh e-sigarettidega. Kõige tähtsam on ühine arusaam ja reegel, et peres ei ole alaealiste alkoholi ega tubakatoodete tarvitamine lubatud. Reeglit selgitatakse erinevatele lastele erineval moel, vastavalt lapse vanusele ja võimele sellest aru saada. Vt täpsemalt siin kuidas lapsega kokkuleppeid teha.

Kust abi ja nõu küsida?

Lapsevanemad saavad nõu küsida Targa vanema veebilehel, samuti saab lehel tutvuda varasemate küsimuste ja vastustega. Julgelt küsi nõu ka perearstilt või kooliõelt, kes aitab leida noorele sobiva toe. Tubakast ja nikotiinist loobumise nõustamine on Eestis tasuta, ka ravikindlustuseta inimesele. Nõustamiskabinetti pöördumiseks ei ole saatekirja vaja, kuid aeg tuleb ette kokku leppida. Alaealise puhul tasub üle küsida, kas valitud kabinet nõustab ka noori. Ära jää oma mures üksi!

*NHS Quit Smoking rakendus suitsetamisest loobumiseks*

quitSTART - Quit Smoking, suitsust loobumist aitav äpp — quitSTART – Quit Smoking, suitsust loobumist aitav äpp

Uus (ja veel suurem?) oht! Mis on HHC?

Heksahüdrokannabinool ehk HHC on psühhoaktiivne kannabinoid. Seda leidub kanepitaimes väga väikestes kogustes, kuid müüdavate toodete jaoks valmistatakse seda tavaliselt keemilise töötlemise teel. Seetõttu kirjeldatakse seda poolsünteetilise kannabinoidina. Kõige tuntumad kannabinoidid on vast delta-9-THC ja kannabidiool ehk CBD. THC tekitab kanepi tarvitamisel „pilves“ tunde. CBD on teine aine ning selle nimetus tootel ei muuda HHC-d ohutuks ega seaduslikuks.

HHC-d sisaldavad tooted ilmusid Euroopa turule 2022. aastal. Nende valmistamisel muudetakse teisi kannabinoide keemiliselt. Selliste toodete täpne koostis ja pikaajalised tervisemõjud ei ole sageli piisavalt teada. Jutt looduslikust päritolust ei tähenda seega sugugi seda, et tegemist oleks ohutu tootega.

Ravimiameti järelevalveosakonna spetsialist Kristi Tõnisson ütles 2023. aasta jaanuaris: „Kuna HHC-ga ei ole tehtud kliinilisi uuringuid, on selle omadused ja toksikoloogiline profiil teadmata. Samuti ei ole enamasti teada HHC-d sisaldavate toodete päritolu, täpne koostis ja puhtuse aste. Aine tarvitajal on muuhulgas tõsine oht üle doseerida, kuna nn ohutud manustamisdoosid ei ole teada.“

Miks on vaja rääkida HHC-st seoses veipimisega?

Artikli algse koostamise ajal kuulsin nii koolidest, kui politseist, et HHC on liikunud ka laste ja noorte veipidesse. Jaanuari keskel infoõhtut andmas käies oli kuulajate seas ka üks noormees, vanus ca 15-16. Võttes selle teema ette, noogutas ta aina kaasa. Küsisin otse, et sa vist tead sellest üpris palju. Ta ütles, et meie kandis ei ole see ammu uudis vaid igapäev.

HHC puhul ei tasu võtta kindla teadmisena müüjate või tarvitajate protsendipõhiseid tugevusvõrdlusi THC-ga. Toote koostis, kogus, tarvitamisviis ja inimese reaktsioon võivad erineda. WHO ekspertide hinnang kirjeldab THC-ga sarnaseid psühhoaktiivseid mõjusid ja mürgistusjuhtumeid, kuid selle põhjal ei saa lubada ohutut annust.

Varasem jutt, et HHC-d saab tavalisest CBD-poest legaalselt osta, ei pea enam paika. HHC lisati Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja 3. märtsil 2023. Samuti ei ole põhjendatud esitada üht kindlat milligrammide arvu kõigile sobiva joovastava või ohutu kogusena.

Ka internetist tellimisega seotud juhtumeid on ametnikud varem kirjeldanud. See ei tähenda, et tellimine oleks lubatud. HHC lisamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja piirab muu hulgas ainet sisaldavate toodete sisse- ja väljavedu, müüki ning omamist.

Kas HHC on legaalne?

HHC ei ole Eestis seaduslik vabamüügi toode! Keeld jõustus 3. märtsil 2023. Tööstuskanepi THC piirmäär ei anna üldist luba HHC-toodete müümiseks või tarvitajatele pakkumiseks. Need on eri küsimused ning neid ei saa üheks kokku panna.

Varasem HHC-toote reklaam enne aine keelustamist Eestis — Varasem HHC-toote reklaam. HHC on Eestis keelatud alates 3. märtsist 2023.

2025. aastal lisati HHC ka ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni II nimekirja; rahvusvahelise kontrolli otsus jõustus 6. detsembril 2025. Kuid nagu arvata võib, ei tähenda keeld, et aine turult kohe kaoks. Euroopa turule on ilmunud ka teisi poolsünteetilisi kannabinoide, mille kohta EUDA hoiatab, et nende terviseriskid ei ole piisavalt teada.

Kas HHC veip loob pilves tunde?

Jah, HHC võib tekitada THC-ga sarnast joovet ja eufooriat. Kuid sellega võivad kaasneda ka ärevus, segasus ja muud soovimatud mõjud. See, et keegi kirjeldab oma kogemust meeldivana, ei tähenda, et järgmise inimese või teise toote mõju oleks samasugune.

Veebipoodide ja tarvitajate kirjeldused võivad kõlada väga enesekindlalt. Neid ei tasu aga pidada teaduslikuks kinnituseks aine tugevuse, toime kestuse või ohutuse kohta.

HHC vs THC

HHC ja THC toime vahel on sarnasusi, kuid HHC tugevust ei saa kõigi toodete puhul väljendada ühe kindla protsendina THC tugevusest. Samuti ei saa lubada kõigile ühesugust toime kestust. Toote koostis ja tarvitamisviis võivad erineda. Vanemale on oluline teada, et tuttava välimusega pulk või magus maitse ei ütle, mida laps tegelikult tarvitab.

Millised on kannabinoidide kõrvaltoimed?

WHO ekspertide ülevaates on HHC tarvitamisega seoses kirjeldatud ärevust ja paanikahooge.
Võivad esineda segasus ja desorientatsioon.
Kirjeldatud on pearinglust ning tugevat unisust.
Võivad esineda iiveldus ja oksendamine.
Kirjeldatud on rahutust ja värinaid.
Mürgistusjuhtumites on täheldatud kõrget vererõhku ja muid südame-veresoonkonna sümptomeid.
Raskematel juhtudel on kirjeldatud teadvusekadu ning haiglaravi vajadust.
Kirjeldatud on ka psühhootilisi sümptomeid, sealhulgas hallutsinatsioone ja paranoiat.
Teatatud on võõrutusnähtudest ja sõltuvusravi vajadusest. Kõik need mõjud ei teki igal inimesel ning pikaajaliste riskide kohta on endiselt vähe kindlaid teadmisi.

Minu väide on aga see, et pigem ei tea lapsevanemad, mis veip on. Seega tuleb probleemi sügavus viia ka nendeni. Mistõttu olengi nüüd katsunud jõudu mööda läbi viia infoõhtuid lapsevanematele ja tunde kooliõpilastele. Artikli algse koostamise ajaks oli mõlemaid kogunenud paarikümne ringis. Info kooliõpilaste ja vanemate loengu osas on siin: https://milos.ee/teenused/interneti-turvalisuse-loengud-koolides/