Veipimine – süütu maitsega pulk või sõltuvust tekitav lõks?

Kui muidu võtan sõna turundusteemadel, teen seda sel korral täiesti teisel, e-suitsetamise ehk veipimise ainetel. Soovin seda teemat käsitleda kuna kahjuks riikliku poole pealt hetkel koolidele veel piisavalt tuge ei ole, kuid mõnede koolide sõnul on veibi näol tegemist lausa nö. pandeemiaga. Tean seda, sest käin Eesti koolides rääkimas internetiturvalisusest ja suhtlen seetõttu palju koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega. Kui möödunud kevadel ei olnud veibi teema veel nii aktuaalne siis 2022. aasta sügisel oli raske leida kooli, kus seda ei mainitaks.

Peale üht oma sotsiaalmeediapostitust, sattusin võiks öelda, et üleriigilisse arutellu (edasist arengut näed jooksvalt ka siit postitusest veibi kohta). Olen sel teemal suhelnud ka Haridus- ta Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Koolijuhtide Liidu ning Tervise Arengu Instituudiga. Samuti on võtnud ühendust Politsei- ja Piirivalveamet, kes aitab luua abistavaid materjale, vähemalt kooli ja lapsevanemate tasemel. Tihtipeale ongi näha, et suur probleem ongi just lapsevanemate väheses teadlikkuses.

Lühidalt – mis on veip ehk e-sigaret?

E-sigaretid on elektroonilised seadmed, mis soojendavad vedelikku ja tekitavad aerosooli või väikeste osakeste segu õhus.
Veipe on erineva kuju ja suurusega. Enamikul neist on aku, kütteelement ja koht vedeliku hoidmiseks.
Mõned e-sigaretid näevad välja nagu tavalised sigaretid, sigarid või piibud. Mõned neist näevad välja nagu USB-mälupulgad, pliiatsid ja muud igapäevased esemed.
E-sigarette tuntakse paljude erinevate nimede all. Neid nimetatakse mõnikord “e-sigariks”, “e-piipudeks”, “modideks”, “vape-pliiatsid”, “vapes”, “veibid” jne.

E-sigareti vanusepiirang

Tubakaseaduse kohaselt tohib tubakatooteid ja tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, omada, omandada ja tarbida alates 18ndast eluaastast.

Veip, Eesti seadused ja alaealised

Muuhulgas (Tubakaseadus):

neile on keelatud omandada ja omada tubakatooteid või tubakatootega seonduvaid tooteid;
neile on keelatud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatoote kujuga sarnaneva toote, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toote või selle osiste müük ning selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata;
täisealine ei tohi neile tubakatoodet ega tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, pakkuda ega üle anda.

Kõik see ei ole aga nii nagu seadused ette näevad. Olen kuulnud lugusid, mis panevad jahmatama ka kogenuimad.

Kõigest 1 aasta veipi teinud noormees suri suuvähki

Vaid vähesed näited lapsevanemate liberaalsusest veipimise osas:

Poeg ei taha koolis käia, 11-aastane. Iga hommik jaurab vastu, et ei taha ja ei viitsi. Ema ütles, et motiveeris last kooli minema, et lubas talle veibi osta, see toimis, laps läks kooli.
Isa ütles, et kuna 13-aastane tütar tahab nii väga veipida ja kõik seda teevad, siis ta lubab tal kodus ka veipida. Aga ei pane sinna sisse nikotiinisegu, vaid laseb noorel seda pulka veeauruga tõmmata. Et see on ju ok.
Kui vanematelt uuriti, kas nad teavad, et laps veipimisega tegeleb, vastati jah. Nende kodus pidi normiks olema, et lapsed saavad söögilaualt vabalt ka eri maitsetega e-suitse võtta. Lapsed seal peres vanuses 11 ja 14.

Veibi kasutamine õpilaste seas — *Lapsevanema kiri Messengeris*

Diilereid ehk veibi edasimüüjaid on ka põhikooliastmes ja tarvitamisega vahele jääjaid isegi esimeses astmes. Üks frapantsemaid näiteid oli ehk see, kui proua ütles, et nende aleviku lasteaias teevad vanima rühma 3 poissi lasteaiapaviljoni taga e-suitsu…

E-suitsu levik Eesti noorte seas

Tervise Arengu Insitituudi eelmise aasta uuring 15—16-aastaste koolinoorte seas näitas, et e-sigarette on viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 17 protsenti poistest ja 12 protsenti tüdrukutest.

Leia tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamise statistikat TAI lehelt!

Samas tuleb tunnistada, et kõik ei ole ka nii must-valge. E-sigarette reklaamitakse, kui suurepäraseid vahendeid suitsetamisest loobumiseks. Kuid on ka uuringuid, mis näitavad, et just nendest saab alguses nö. uus nikotiinisõltuvusega põlvkond (Uuring) kuna nad on suurimaks kasutajaskonnaks nende toodete puhul. Mitmetes riikides on märgatud, et laias valikus kasutusele tulnud veipimisseadmed, suitsu- ning tubakavabad tooted suurendavad suitsetamise populaarsust.

Ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute tulemused löövad häirekella, sest 11-aastastest noortest, kes on kunagi suitsetanud, ligi 70% alustavad suitsetamist just e-sigaretist. Lisaks sellele on elu jooksul e-sigaretti proovinud juba 36% poistest ja 24% tüdrukutest ja need protsendid tõusevad igal aastal.

Lapsevanem – ole teadlik veibi kahjulikkusest!

Seniks aga sooviksin tähelepanu pöörata teile, lapsevanemad. Olen kuulnud ühe ema poolt öeldut, et „Peaasi, et laps ei suitseta!“. Soovin väga teile kõigile südamele panna, et veip ei ole süütu maitsega tossupulk. Tegemist on küll e-suitsuga, kuid sisaldab samamoodi sõltuvust tekitavat ainet nikotiin. Kusjuures paljudele tuleb üllatusena selles oleva nikotiini suur hulk. Ostes toode mustalt turult, ei saa olla kindel, mis on ka selle täpne nikotiinisisaldus. Seega võib see ületada näiteks 2,5 korda Euroopas täiskasvanutele lubatud 2%-list nikotiinisisaldust.

Suitsetamise reklaam eelmisel sajandil. Suitsetamine on rasedatele lubatud.

Ametlikult on Euroopa Liidus lubatud müüa e-suitsu, millel on nikotiini 20mg/ml. Väga tavapärane on aga, et mustalt turult saadav „mõnusa maitsega“ suits sisaldab seda 2,5 korda rohkem, et 50mg/ml. See on ebamõistlikult kõrge nikotiinisisaldus, mis on liigne ka intensiivselt tarbivale täiskasvanud suitsetajale. Lisaks on selles taimset glütseriini, propüleenglükooli ja maitselisandeid. Kuid mida reaalselt mustal turul müüdav veip veel võib sisaldada, ei tea keegi.

Millised on aga tagajärjed, ei ole päris lõplikult teada. Toode ei ole nii kaua veel turul olnud. Kuid ülemine näide suitsetavast rasedast võiks panna mõtlema, et kunagi oli ka suits täiesti positiivne, isegi rasedatele.

Mida sisaldab veip? Tervise Arengu Instituut

Miks tekib / tekkis must turg, kust lapsed veipi ostavad?

Peale maitsestatud e-sigarettide keeldu Eestis otsivad täiskasvanud tarbijaid neid teistest kanalitest. Eesti kauplustest on võimalik osta mentooli ja tubakamaitselisi ühekordseid e-sigarette, kuid täiskasvanu, kes soovib maitset on sunnitud seda ostma mustalt turult. Saadaval on ju kõike, alates Hubba-Bubba nätsumaitsest lõpetades jäätisekokteili ja palju muuga. Seetõttu tellitakse neid siinsele turule välismaiste veebipoodide vahendusel, kust tihtipeale saavad isegi lapsed ise osta, kinnitades vaid nö. linnukesega kastis, et nad on vanemad, kui 18 aastat. Seejärel toob kuller šokolaadimaitselise nikotiinipulga kasvõi ukse taha. Maksuamet ei pilguta selle peale aga silmagi, sest ressurssi lihtsalt ei ole.

Teeme kohe selgeks – minul on igasugu suitsetamise osas nulltolerants. Ka alkoholi jõin viimati 31.12.2010. Kuid oma loogika on ka ametlike e-suitsumüüjate maaletoojatel seoses maitsete taaslubamisega. Kui nad oleks taaskord ametlikes poodides müügis, oleks tooteid võimalik igal hetkel kontrollida. Samuti on nad poes soodsamad, kui praegu mustal turul müüdavad. Seega kaoks täiskasvanutel soov kusagil pimedas parklas koos noortega veibimüüjat oodata. Selle asemel saab ta soetada kontrollitud sisaldusega e-suitsu poest. Ka maksud jääksid kenasti meie riiki. Sellisel juhul kaoks kindlasti paljud diilerid, sest turg ei ole enam nii suur ja maksujõuline. Kuid see on juba hoopis teine mängumaa.

Tervise Arengu Instituudi kommentaarid: Samas tuleb vaadata ka laiemat maailma. Regulatsioonide karmistamine on toonud mujal maailmas (nt Soome) häid tulemusi noorte tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamises, sh vaid 1% täiskasvanud elanikkonnast tarvitab regulaarselt e-sigarette. Siinkohal tuleb mainida, et nende regulatsioonid on meie omadest veel karmimad: ühtegi maitset ega maitsekonsentraati pole lubatud, ka mentooli maitse keelatud, nikotiinsisalduse piirmäärad on väga karmilt madalad seatud jne. Eesti on regulatsioonide karmistamise osas hinnatud Euroopas alles 23 positsioonile, meie põhjanaabrid aga on viiendal ja kuuendal kohal.

Maitsestatud e-suitsud ja noored

Toon siinkohal tasakaalustatuse mõttes välja ka Tervise Arengu Instituudi poolse kommentaari salaturu kohta:

Eesti on maitsestatud e-sigarettide müük keelatud sh maitsega e-vedelikud just laste ja noorte kaitseks. Selle kohta, et maitsestatud tooted on lastele atraktiivsed on väga veenvad rahvusvahelised tõendid. Loomulikult võitleb tubakatööstus maitsete lubamise eest, sest need on noorte hulgas populaarsed ja olulised just alustavale veipijale, kes seeläbi püütakse nikotiinsõltuvusse. Maitsed on mõeldud selleks, et muuta nikotiini tarbimine meeldivaks kogemuseks.

Kui maitsestatud tooted tehakse kättesaadavamaks suureneb kindlasti noorte hulgas tarvitamine ja seeläbi ka suureneb sõltuvushaiguse tekke tõenäosust. Pärast maitsestatud e-sigareti vedelike keelustamist, mõtlesid just e-sigareti müüjad välja skeemi maitsekontsentraatide eraldi müümiseks spetsiaalsetest e-sigareti poodides. See iseloomustab e-sigareti müüjaid, kes muidu räägivad oma toodetest kui loobumisvahenditest, kuid tegelikult reklaamivad kodulehtedel välja maitseelamusi. Maitsestatud toodete jälle lubamine ei vähenda kuidagi laste ja noorte e-sigarettide tarvitamist, vaid vastupidi. Salaturuga ähvardamine on jälle kord üks tubakatööstuse viis heidutada seadusloojaid.

Riik on teinud ja teeb omaltpoolt edaspidi veel samme, et piirata kaugmüüki välismaalt. „Maksud Eestisse“ on samuti üks tootjate tavaline heidutus, mis kõlab uhkelt, kuid sõltuvusainete müügi puhul ei ole esmajärguline mitte majanduslik kasu, vaid eelkõige kättesaadavuse piiramine. Uimastite (nikotiin on legaalne uimasti) müüki ei tohiks kasutada ära selleks, et koguda riigikassasse rohkem makse! Siinkohal võib jälle tuua Eesti näite, kuidas 2019. a tõrjuti Eesti mustalt turult välja rootsi snus, mille asendasid legaalsednikotiinipadjad, kuid tulemuseks oli nikotiinipatjade ulatuslik leviku tõus noorte hulgas. Läti riik töötab samuti selle eesmärgi nimel, et kaugmüüki lõpetada, kuid tubakatööstuse vastuhakk on ka neil tugev. Väga oluline on selliseid piiranguid seadagi naabritega koos.

Riigi poolt erinevate piirangute seadmine on eelkõige laste ja noorte kaitsmiseks. Mida rohkem reguleeritud on need tooted seda suurema tõenäosusega saame piirata kättesaadavust. Kui seaduste järelevalvega on raskusi, siis tuleks teha kõik, et seda poolt tugevdada. Seaduste leevendamisest ei oleks kättesaadavuse vähendamisel mitte mingit kasu.

E-sigarettide müüjad püüavad teha kõike selleks, et oma kliendibaasi noorte arvelt suurendada, see on nende ärilise jätkusuutlikkuse jaoks väga oluline. Hetkel ei piira ükski regulatsioon täiskasvanutele neid tooteid, kuid võitlus piirangute seadmise vastu käib just laste nimel.

Kust saab Eestis veipi osta?

Eelkõige kasutavad inimesed tubaka- ja nikotiinitoodete ostmiseks legaalseid müügipunkte, milleks on e-sigareti poed, suuremate poodide infoletid ja tanklad. Lapsed saavad tooted kätte läbi täiskasvanute. Seega tuleb taaskord nentida, et vaja on kasvatada täiskasvanute ja vanemate teadlikkust. Nii nagu oleme püüdnud üheskoos juurida välja seda, et täiskasvanu ostaks lapsele alkoholi, tuleb teadvusesse viia, et sama peab kehtima ka e-suitsu kohta!

Laste jaoks ise ostmisel on kõige lihtsamini info müügist kättesaadav sotsiaalmeedias. Veibimüüjaid leiab nii Facebookist, Telegrammist, TikTokist kui Snapchatist. Viimane on eriti populaarne kuna müüja jälgi ajada on väga keeruline.

Ametlikes poodides on olnud kuulda ka seda, et kas või peale populaarse telesaate „Laser“ tehtud eksperiment, on mitmed kliendid hakanud soetama maitseid just seal näidatud e-poest. Nö. põhimaterjali ostavad Eesti poest, kuid magusaid maitseid soetavad tollest poest.

Snapchatist ärme üldse räägigi. Annan nüüd ka koolides veibiteemalisi loenguid ja kuna lapsed on peamiselt Snapchatis, tegin ka endale sinna konto. Saan pidevalt lastelt endilt nüüd otse vihjeid ja konkreetseid müügipakkumiste pilte, kuidas veibi müük käib.

Kuidas saada aru, kas mu laps tõmbab veipi?

Ausalt, see on üks päris keeruline teema. E-sigareti lõhn on vastavalt maitsele üldiselt õrnalt magus ning kaob kiirelt ega jää juuste ning riiete külge. Sajad erinevad e-sigareti seadmed ja variatsioonid muudavad äratundmise veelgi keerulisemas. Vaata kasvõi juuresolevat pilti. Marker, huulepulk, veip?

Seega vaid teadlikkuse tõstmisega probleemi ulatusest on võimalik kasvatada ka lapsevanemate teadmust sel teemal. Aus ja avatud suhtlus võiks olla kogu selle alustala.

Miks lapsed veipi tarbivad?

Eks põhjuseid on erinevaid, kuid väga sagedane on see, sõbrad teevad ja soovitakse seetõttu kuuluda gruppi. Kardetakse, et neid heidetakse sõprade seast välja. Loomulikult lisandub ka tahe eksperimenteerida ja olla lihtsalt silmapaistev. Kuid sageli on põhjuseks ka psühholoogilised probleemid (mässamine, stress, tähelepanu) ja nõrk enesekehtestamise oskus.

Enamik lapsi hakkab veipima just sellest uudishimust. Aja jooksul võib veipimine muutuda harjumuseks ja muude vajaduste rahuldamiseks, nagu igavuse ja ärevuse leevendamine. Mõned võivad jääda nikotiinist sõltuvusse ja jätkata veipimist, et vältida võõrutusnähte.

Seega e-sigarettide tarvitamise, nagu ka enamiku teiste riskikäitumisviiside puhul mängib rolli mitu asjaolu: eeskujud, hoiakud, väärtushinnangud, peresuhted, kooli- ja töökeskkond, vaimne tervis, enesekontroll, analüüsivõime ning ka lihtsalt juhus. Loe rohkem siit.

Üks mis kindel – kaitstud ei ole keegi. Kaugelt mitte ei saa üldistada, et veipimise küüsi satuvad vaid rikkamad/vähekindlustatud, kehvema õppeedukusega / oivikud jne. Neid leidub kõigis neis gruppides. Raha ei ole ülemäära suureks takistuseks. Prügikastist leitavate veipide „ülessoojendamise“ levikust on teadlikud ka poed, kes teevad üleskutseid kasutatud e-sigarette prügikastidesse mitte panna.

Minu peamaine sõnum oleks aga lapsevanemale – kui sinu laps jääb veipimisega (või nikotiinipadja, alkoholi jne) “vahele” ära lenda peale ja anna märku, kui vale/halb/ajuvaba käitumine see on ja lõpetagu kohe ära. Jah, ka mina tahaks seda esimesena teha, kuid see ei ole tõenäoliselt tulemuslik. Katsu võtta hetk hingepausi ja küsida temalt, et miks ta seda teeb. Mis on see peamine põhjus, mis veibi tegemist ajendab? Vaid sedasi, juurpõhjust teades, saab hakata probleemile lahendust leidma. Lastele loenguid andes ütlen ka neile, et see on täiesti loomulik, et su ema/isa saavad väga vihaseks teada saades. Kuid ärgu selle pärast kartku nendele teada anda, kui probleem on olemas. Tegelikult nad hoolivad sinust, seepärast selline reaktsioon. Kui nad ei hooliks, jätaks see neid ükskõikseks.

Milline on veibi mõju noortele?

Uuringuid ei ole ülemäära palju. Teadlased alles õpivad tundma e-sigarettide pikaajalisi tervisemõjusid. Pole ju eetiline lasta teaduse eesmärgil noortel veipida. Kuid seni teada olevalt on teadlased saanud aru, et veipimine (e-sigareti suitsetamine) mõjutab mälu ja keskendumisvõimet ning samuti esineb probleeme otsuste langetamisel.

Uuringud on näidanud seost nikotiini kasutamise ja tähelepanuprobleemide vahel, mis on eriti problemaatilised noorukiea kriitilises arengujärgus. Neil noortel, kes veibivad, on rohkem keskendumisraskusi, kui neil noortel, kes ei suitseta e-sigaretti.
Mõned e-sigareti aerosooli koostisosad võivad samuti pikas perspektiivis kopsudele kahjulikud olla. Näiteks võivad mõned e-sigareti maitseained olla ohutud süüa, kuid mitte sisse hingata, sest soolestik suudab töödelda rohkem aineid kui kopsud.
Defektsed e-sigareti akud on mujal maailmas põhjustanud tulekahjusid ja plahvatusi, mille järel on tekkinud ka tõsiseid vigastusi.
Lapsed ja täiskasvanud on saanud mürgistuse neelamise, hingamise või e-sigareti vedeliku läbi naha või silmade imendumise tõttu. Sageli satuvad sellistesse õnnetustesse just lasteaiaealised lapsed.

Veibi mõju tervisele ja uuringud

Loomkatsetes on juba saadud seos e-sigareti ja vähki haigestumise vahel.
Vaatlusuuringutest on leitud seos e-sigareti ja müokardiinfarkti, südame isheemiatõve, insuldi ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega.
Molekulaarbioloogilisel tasandil on muutused ohtlikult sarnased sigareti suitsetamisega.
Vähem ≠ ohutu! Oluline on, kas kokkupuude on piisav patoloogilise protsessi käivitamiseks.

Mida teha, kui laps juba kasutab veipi?

Ära manitse ja pea loengut. Nii nagu näen oma internetiturvalisuse loengute, ja nüüd ka veibiloengute pealt, klassikaline noomimine ja telefoni-/taskuraha keelud ei toimi. Räägi temaga rahulikul toonil. Toeta oma last, kui ta üritab lõpetada. Näita ka oma tervise eest hoolitsemisel head eeskuju. Muuda oma maja suitsu- ja auruvabaks. Kui suitsetate ka ise, anna lubadus koos loobumiseks.

Mul on siiani selgelt meeles mitu kuud tagasi kohatud pisikese 3nda klassi tüdruku silmad, kes vaatas mulle otsa ja küsis abi. Ta ütles mulle, et ta isa teeb veipi kodus. Tüdruk on mitu korda palunud, et isa lõpetaks, sest kardab, et isa sureb varsti ära. Isa ütleb talle selle peale aga, et ärgu laps muretsegu, see on isa elu, mitte lapse. Selle tüdruku silmad olid veeklakveil…

Oluline on kindlasti see, et kui su laps suitsetab, jää endale kindlaks ja toeta last suitsetamisest loobumisel. Võta appi tubakast loobumise nõustaja või noortepsühholoog, perearst ja lapse mittesuitsetavad sõbrad. Tarkvanem veebilehelt saab mõtteid, kuidas erivanuses lapsega tubakatoodete, sh e-sigarettide tarvitamisest rääkida. Sellist ühtset võluvitsa, mis kõigile sobiks, ei ole tõenäoliselt olemas.

Maikuus olin kutsutud Rita Rätsepa vaimse tervise podcasti rääkima veibist ja lastest. Paar päeva peale seda võttis ühendust Messengeris üks 17a poiss, kes kirjutas mulle “Millal ma ära suren”. Ta oli mitu päeva meeletus paanikas, sest oli suitsetaja ja oli kuulanud emaga koos seda saadet. Ma suhtlesin temaga palju ja lõpuks võtsin ühendust ka emaga. Ema ütles, et poiss tõesti nüüd lõpetas veipimise (kuigi mu saade oli suunatud lapsevanematele!). Poiss pidi küll meeletult närvis olema, guugeldama netis haigusesümptomeid kuni selleni välja, et kutsus koju kiirabi, et ei saa hingata. Ema aga ütles, kui sellist olukorda on hetkel vaja, et mõistuse pähe võtaks, on ta siiski rahul. Võtsin nendega ühendust kuu aega hiljem ja tõepoolest, poiss ise ka tunnistas, et ei tee enam veipi. Hoian pöialt, et nii nende peres ka jääb!

Siin on ka TAI soovitused tubakast loobumiseks.

*Kuidas märgata, et laps teeb e-suitsu?*

Räägi lapsega, rahulikult

Kuid eelkõige on soovitus vanematele alustada enda harimisega, et sa teaksid, millest räägid. Kõige tähtsam on hoida seda dialoogina. Deklaratiivsed avaldused nagu “See tapab su aju ja sa jääd rumalaks!“ lõpetavad vestluse kiiresti.

*Suitsetamisest loobumise positiivsed küljed*

Ülal on tabel, mis näitab suitsetamisest loobumise positiivseid külgi. Näitan ka mina seda lastele kuid…kas sa ise tead, kas su hingetorud on lõdvestunud? Kas sul on kehas vingugaasi? Päris raske eks. Seega minu sõnum on, et õpetaja ja lapsevanem tea neid ülalolevaid positiivseid külgi, kuid räägi sellest lapsele vastavalt tema huvidele/ealisele arengule jne.

Oma 7-aastasele poisile räägin, et kui sa hakkad veipima/suitsetama/nikotiinipatja kasutama, ei ole sa enam lasteaia kiireim jooksja. Sa jooksed küll ikka nii kiiresti, kui suudad, kuid sa hakkad hingeldama ja ei jõua nii kiiresti enam. Kui aga lõpetad, on võimalus, et varsti jõuad sama kiiresti joosta.

Teismelistele läheb korda näonaha teemad, hambad jms. Näitan neile reaalseid tiktokkereid ja snapchati pilte, kus nendevanused on rääkinud, kuidas nahk paranes.

Ehk siis katsu leida see vaatenurk, mis sinu lapsele korda lähe. Öelda, et hingetorud on lõdvestunud…mnjah, mõtle kas see su lapse peal toimiks.

Mina alustan delikaatsetel ja probleemsetel teemadel vestlust oma lastega alati üldisemalt. Uurin maast ja ilmast, kuidas sõpradega läbi saadakse, mida mängitakse või koos olles tehakse. Ehk selline lihtne usaldusliku vestluse sissejuhatus. Seejärel uurin siis teema enda kohta, et kas ta teab, mis see või teine on? On tal mingeid kogemusi sellega või kuulnud kusagilt? Saades aimu, mida laps nt veibi kohta teab (või arvab teadvat), annab võimaluse luua algpunkti, kust teemat rääkima hakata.

Sain näiteks oma tütrega suhtlemisel teada, et tema tuttav (5kl) oli veipi teinud Snapchati vestluses. Seal tegelikult sai alguse ka kogu see põhjus, miks üldse sellesse teemasse praegu segatud olen. Seejärel tekkis tugev helikopterema tunne, et midagi peab ette võtma. Sain mitu tagasilööki ja ära ütlemist Eestis tervisega tegelevalt institutsioonilt. Väiteks see, et lapsed saavad teada mis veip on (lõpetame koolis seksi, alkoholi, küberkiusamise jms teemad siis ka ära – lapsed saavad teada!).

Kuidas teha kokkuleppeid lapsega, et ta e-sigarette ei tarvitaks?

Ennetus ei ole ühekordne vestlus, milles vanem edastab lapsele info ja loodab, et laps teeb seejärel õigeid valikuid. Ainult infost ei piisa, kuna noorte kogemused ja närvisüsteem (täpsemalt ajukoore eesmine osa) ei ole veel piisavalt arenenud, et seda infot kaaluda ja võrrelda muu infoga – näiteks pideva reklaami, sõpradelt tuleva surve ja näilise alternatiivide puudumisega.

Pigem on ennetus pikaajaline usaldusliku suhte loomine ning hoidmine lapse ja vanema vahel, kus vanem jääb järjepidevalt selle juurde, et ta ei kiida heaks teismeliste katsetamist erinevate uimastite, sh e-sigarettidega. Kõige tähtsam on ühine arusaam ja reegel, et peres ei ole alaealiste alkoholi ega tubakatoodete tarvitamine lubatud. Reeglit selgitatakse erinevatele lastele erineval moel, vastavalt lapse vanusele ja võimele sellest aru saada. Vt täpsemalt siin kuidas lapsega kokkuleppeid teha.

Kust abi ja nõu küsida?

Lapsevanemad saavad nõu küsida Targa vanema veebilehel, samuti saab lehel tutvuda varasemate küsimuste ja vastustega. Julgelt küsi nõu ka perearstilt ja suitsetamisest loobumise kabinettidest. Ära jää oma mures üksi!

Uus (ja veel suurem?) oht! Mis on HHC?

Heksahüdrokannabinool ehk “HHC” on kannabinoid, mis on kanepitaimedes looduslikult esinevad ühendid. Teadlased on leidnud üle 100 kannabinoidi. Kõige tuntum neist vast Delta-9 THC ja kannabidiool (CBD). THC on marihuaana [KAO1] koostisosa, mille tarvitamine tekitab „pilves“ tunde. Kannabidiool on koostisosa paljudes CBD toodetes, mis väidetavalt aitavad kõigega alates valust ja valulikkusest kuni ärevuse, depressiooni ja uneprobleemideni. Rõhk sõnal väidetavalt.

Kannabinoidid nagu Delta-8 THC ja HHC on turule ilmunud hiljuti. Nende valmistamisel alustatakse THC-st või mõnest muust kannabinoidist ja seda muudetakse mõnevõrra keemialaboris. Nende ohutuse ja kasulikkuse kohta on väga vähe teavet, see-eest kõrvalmõjudest küll.

Ravimiameti järelevalveosakonna spetsialist Kristi Tõnisson: „Kuna HHC-ga ei ole tehtud kliinilisi uuringuid, on selle omadused ja toksikoloogiline profiil teadmata. Samuti ei ole enamasti teada HHC-d sisaldavate toodete päritolu, täpne koostis ja puhtuse aste. Aine tarvitajal on muuhulgas tõsine oht üle doseerida, kuna nn ohutud manustamisdoosid ei ole teada.“

Miks on vaja rääkida HHC-st seoses veipimisega?

Viimasel ajal olen aina rohkem kuulnud nii koolidest, kui politseist, et HHC on liikunud ka laste ja noorte veipidesse. Jaanuari keskel infoõhtut andmas käies oli kuulajate seas ka üks noormees, vanus ca 15-16. Võttes selle teema ette, noogutas ta aina kaasa. Küsisin otse, et sa vist tead sellest üpris palju. Ta ütles, et meie kandis ei ole see ammu uudis vaid igapäev.

Eksperdid on võtnud südameasjaks hoiatada HHC kasutamist veipimise teel. Kuigi HHC-ühendi ja THC-ühendi struktuurne erinevus on väike, võivad mõjud olla isegi tugevamad. Kuigi HHC e-sigareti on uuringute järgi inimestelt tohutult erinev, väidavad enamik kasutajaid, et HHC on umbes poole või isegi kolmandiku võrra tugevam kui THC. Kuigi tugevuse erinevust ei mõisteta täpselt, on see tõenäoliselt tingitud standardse THC molekuli süsinikuaatomite vahelise vesiniksideme asukoha struktuursest erinevusest.

Kohtumeditsiini toksikoloogia eksperdi dr Mailis Tõnissoni sõnul on THC ühekordne joovastav kogus umbes 20 mg ja HHC kogus umbes 25 mg. Seega jääb Eesti kanepipoodides müüdav HHC uuringute andmetel oma toimelt vaid 20% võrra alla klassikalisele illegaalsele marihuaanale (THC). Kusjuures seda saab osta täiesti legaalselt tavalisest CBD-poest. Või kui olla irooniline – sa ei saa seda osta, sest see on pidevalt otsas. Küll aga lubatakse lahkelt poes end järjekorda panna. Loe ka siit!

Kuid ka internetiteel tellimine on laialt levinud. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa: „Eelmise aasta suvel ja sügisel teostatud posti- ja kullersaadetiste kontrollide käigus tuvastasime mitmeid juhtumeid, kus inimesed püüdsid välismaalt tellida HHC-d“. Samuti tõdetakse, et selle aine tellimine on muutunud välismaalt massiivseks.

Kas HHC on legaalne?

HHC ei ole enam seaduslik! Ta oli seda kuna HHC-d leidub looduslikult kanepi õites ja kanepiseemnetes, mistõttu on see kanepi looduslik ekstrakt. ELis ei ole üleliidulist kõikehõlmavat seadust kanepi kohta ja paljud Euroopa riigid teevad erandeid madala THC kontsentratsiooniga toodetele (alla 0,3 [KAO2] %), sealjuures Eesti.

HHC veip - veel on legaalne! — HHC veip – veel on legaalne!

Seega Eestis on THC isomeerid, nagu delta-8 THC või delta-10 THC, illegaalsed. HHC ei ole THC isomeer ning on seega oli pikalt legaalne. Mõni aeg tagasi võeti aga vastu otsas, et ka HHC puhul on tegemist ebaseadusliku tootega kuid nagu arvata võib, turult ei kao see kohe kuhugi. Seda enam, et igasugu huvitavaid uusi lühendeid on turul juba olemas.

Kas HHC veip loob pilves tunde?

Sarnaselt THC-ga annab HHC paljudele inimestele selle võtmisel nauditava tunde. Seega jah, sarnast tunnet ta loob. Tekivad sagedasti ka sarnased nähtused kanepi tarvitamisega: ärevus ja paranoia, suukuivus, kuivad ja punased silmad, nälg ja unetus.

Lõik ühest HHC kanepit müüva kodulehe tekstist:

HHC vs THC

Sarnaselt THC-le tekitab kerge või mõõdukas annus HHC-d lühiajalist (kerget) eufooriat. Kahe psühhoaktiivse kannabinoidi erinevus seisneb aga mõju kestvuses ja tugevuses. HHC tekitab efekte, mis võivad kesta kuni 12 tundi, sealjuures kui THC mõju kestab vaid paar tundi. HHC on aga ligikaudu 70–80% THC tugevusest.

Millised on kannabinoidide kõrvaltoimed?

Samuti võib see suurendada nikotiinisõltuvuse riski.
Tavaline tarvitamine võib raskendada selle lõpetamist (sõltuvus), eriti teismelistel.
Tõstab riski haigestuda köhaga seotud infektsioonidesse, nagu bronhiit ja kopsupõletik.
Negatiivne mõju suhetele ja produktiivsusele kodus, tööl või koolis.
Suurem vigastuste oht.
Pearinglus püsti tõusmisel, mis suurendab minestamise ja kukkumise ohtu.
Suurendab mõnel inimesel vaimuhaiguste riski, rääkimata ärevusest ja depressioonist.
See võib suurendada kopsuvähi riski.
Raseduse ajal tarvitades madalam sünnikaal.

Minu väide on aga see, et pigem ei tea lapsevanemad, mis veip on. Seega tuleb probleemi sügavus viia ka nendeni. Mistõttu olengi nüüd katsunud jõudu mööda läbi viia infoõhtuid lapsevanematele ja tunde kooliõpilastele. Mõlemaid on kogunenud juba paarikümne ringis. Info kooliõpilaste loengu osas on siin: https://milos.ee/teenused/interneti-turvalisuse-loengud-koolides/ täiskasvanute infoõhtute huvi korral kirjutage palun otse e-mailile.