Veipimine – süütu maitsega pulk või sõltuvust tekitav lõks?

Kui muidu võtan sõna turundusteemadel, teen seda sel korral täiesti teisel, e-suitsetamise ehk veipimise ainetel. Soovin seda teemat käsitleda kuna kahjuks riikliku poole pealt hetkel koolidele veel piisavalt tuge ei ole, kuid mõnede koolide sõnul on veibi näol tegemist lausa nö. pandeemiaga. Tean seda, sest käin Eesti koolides rääkimas internetiturvalisusest ja suhtlen seetõttu palju koolide sotsiaalpedagoogide ja psühholoogidega. Kui möödunud kevadel ei olnud veibi teema veel nii aktuaalne siis sellel sügisel on raske leida kooli, kus seda ei mainitaks.

Peale üht oma sotsiaalmeediapostitust, sattusin võiks öelda, et üleriigilisse arutellu. Nüüdseks oleme selle teema tõstatanud ka Haridus- ta Teadusministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis ning Tervise Arengu Instituudis. Samuti on kohtumisel osalenud Eesti Koolijuhtide Liidu esimees. Hetkel usun siiralt, et õige pea on tulemas abistavaid materjale, vähemalt kooli ja lapsevanemate tasemel. Tihtipeale ongi näha, et suur probleem ongi just lapsevanemate väheses teadlikkuses.

Lühidalt – mis on veip ehk e-sigaret?

  • E-sigaretid on elektroonilised seadmed, mis soojendavad vedelikku ja tekitavad aerosooli või väikeste osakeste segu õhus.
  • Veipe on erineva kuju ja suurusega. Enamikul neist on aku, kütteelement ja koht vedeliku hoidmiseks.
  • Mõned e-sigaretid näevad välja nagu tavalised sigaretid, sigarid või piibud. Mõned neist näevad välja nagu USB-mälupulgad, pliiatsid ja muud igapäevased esemed.
  • E-sigarette tuntakse paljude erinevate nimede all. Neid nimetatakse mõnikord “e-sigariks”, “e-piipudeks”, “modideks”, “vape-pliiatsid”, “vapes”, “veibid” jne.

E-sigareti vanusepiirang

Tubakaseaduse kohaselt tohib tubakatooteid ja tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, omada, omandada ja tarbida alates 18ndast eluaastast.

Veip, Eesti seadused ja alaealised

Muuhulgas (Tubakaseadus):

  • neile on keelatud omandada ja omada tubakatooteid või tubakatootega seonduvaid tooteid;
  • neile on keelatud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatoote kujuga sarnaneva toote, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toote või selle osiste müük ning selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata;
  • täisealine ei tohi neile tubakatoodet ega tubakatoodetega seonduvaid tooteid osta, pakkuda ega üle anda.

Kõik see ei ole aga nii nagu seadused ette näevad. Olen kuulnud lugusid, mis panevad jahmatama ka kogenuimad.

Vaid vähesed näited lapsevanemate liberaalsusest veipimise osas:

  • Poeg ei taha koolis käia, 11-aastane. Iga hommik jaurab vastu, et ei taha ja ei viitsi. Ema ütles, et motiveeris last kooli minema,  et lubas talle veibi osta, see toimis, laps läks kooli.
  • Isa ütles, et kuna 13-aastane tütar tahab nii väga veipida ja kõik seda teevad, siis ta lubab tal kodus ka veipida. Aga ei pane sinna sisse nikotiinisegu, vaid laseb noorel seda pulka veeauruga tõmmata. Et see on ju ok.
  • Kui vanematelt uuriti, kas nad teavad, et laps veipimisega tegeleb, vastati jah. Nende kodus pidi normiks olema, et lapsed saavad söögilaualt vabalt ka eri maitsetega e-suitse võtta. Lapsed seal peres vanuses 11 ja 14.
Veibi kasutamine õpilaste seas
Lapsevanema kiri Messengeris

Diilereid ehk veibi edasimüüjaid on ka põhikooliastmes ja tarvitamisega vahele jääjaid isegi esimeses astmes. Üks frapantsemaid näiteid oli ehk see, kui proua ütles, et nende aleviku lasteaias teevad vanima rühma 3 poissi lasteaiapaviljoni taga e-suitsu…

E-suitsu levik Eesti noorte seas

Tervise Arengu Insitituudi eelmise aasta uuring 15—16-aastaste koolinoorte seas näitas, et e-sigarette on viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 17 protsenti poistest ja 12 protsenti tüdrukutest.

Veipimine leiab aset isegi lasteaias
Veipimine leiab aset isegi lasteaias

Leia tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamise statistikat TAI lehelt!

Samas tuleb tunnistada, et kõik ei ole ka nii must-valge. E-sigarette reklaamitakse, kui suurepäraseid vahendeid suitsetamisest loobumiseks. Kuid on ka uuringuid, mis näitavad, et just nendest saab alguses nö. uus nikotiinisõltuvusega põlvkond (Uuring) kuna nad on suurimaks kasutajaskonnaks nende toodete puhul. Mitmetes riikides on märgatud, et laias valikus kasutusele tulnud veipimisseadmed, suitsu- ning tubakavabad tooted suurendavad suitsetamise populaarsust. Ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute tulemused löövad häirekella, sest 11-aastastest noortest, kes on kunagi suitsetanud, ligi 70% alustavad suitsetamist just e-sigaretist. Lisaks sellele on elu jooksul e-sigaretti proovinud juba 36% poistest ja 24% tüdrukutest ja need protsendid tõusevad igal aastal.

Lapsevanem – ole teadlik veibi kahjulikkusest!

Seniks aga sooviksin tähelepanu pöörata teile, lapsevanemad. Olen kuulnud ühe ema poolt öeldut, et „Peaasi, et laps ei suitseta!“. Soovin väga teile kõigile südamele panna, et veip ei ole süütu maitsega tossupulk. Tegemist on küll e-suitsuga, kuid sisaldab samamoodi sõltuvust tekitavat ainet nikotiin. Kusjuures paljudele tuleb üllatusena selles oleva nikotiini suur hulk.

Ametlikult on Euroopa Liidus lubatud müüa e-suitsu, millel on nikotiini 20mg/ml. Väga tavapärane on aga, et mustalt turult saadav „mõnusa maitsega“ suits sisaldab seda 2,5 korda rohkem, et 50mg/ml. See on ebamõistlikult kõrge nikotiinisisaldus, mis on liigne ka intensiivselt tarbivale täiskasvanud suitsetajale. Lisaks on selles taimset glütseriini, propüleenglükooli ja maitselisandeid. Kuid mida reaalselt mustal turul müüdav veip veel võib sisaldada, ei tea keegi.

Miks tekib / tekkis must turg, kust lapsed veipi ostavad?

Peale maitsestatud e-sigarettide keeldu Eestis otsivad täiskasvanud tarbijaid neid teistest kanalitest. Eesti kauplustest on võimalik osta mentooli ja tubakamaitselisi ühekordseid e-sigarette, kuid täiskasvanu, kes soovib maitset on sunnitud seda ostma mustalt turult. Saadaval on ju kõike, alates Hubba-Bubba nätsumaitsest lõpetades jäätisekokteili ja palju muuga. Seetõttu tellitakse neid siinsele turule välismaiste veebipoodide vahendusel, kust tihtipeale saavad isegi lapsed ise osta, kinnitades vaid nö. linnukesega kastis, et nad on vanemad, kui 18 aastat. Seejärel toob kuller šokolaadimaitselise nikotiinipulga kasvõi ukse taha. Maksuamet ei pilguta selle peale aga silmagi, sest ressurssi lihtsalt ei ole.

Teeme kohe selgeks – minul on igasugu suitsetamise osas nulltolerants. Ka alkoholi jõin viimati 31.12.2010. Kuid oma loogika on ka ametlike e-suitsumüüjate maaletoojatel seoses maitsete taaslubamisega. Kui nad oleks taaskord ametlikes poodides müügis, oleks tooteid võimalik igal hetkel kontrollida. Samuti on nad poes soodsamad, kui praegu mustal turul müüdavad. Seega kaoks täiskasvanutel soov kusagil pimedas parklas koos noortega veibimüüjat oodata. Selle asemel saab ta soetada kontrollitud sisaldusega e-suitsu poest. Ka maksud jääksid kenasti meie riiki. Sellisel juhul kaoks kindlasti paljud diilerid, sest turg ei ole enam nii suur ja maksujõuline. Kuid see on juba hoopis teine mängumaa.

Tervise Arengu Instituudi kommentaarid: Samas tuleb vaadata ka laiemat maailma. Regulatsioonide karmistamine on toonud mujal maailmas (nt Soome) häid tulemusi noorte tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamises, sh vaid 1% täiskasvanud elanikkonnast tarvitab regulaarselt e-sigarette. Siinkohal tuleb mainida, et nende regulatsioonid on meie omadest veel karmimad: ühtegi maitset ega maitsekonsentraati pole lubatud, ka mentooli maitse keelatud, nikotiinsisalduse piirmäärad on väga karmilt madalad seatud jne.  Eesti on regulatsioonide karmistamise osas hinnatud Euroopas alles 23 positsioonile, meie põhjanaabrid aga on viiendal ja kuuendal kohal.

Maitsestatud e-suitsud ja noored

Toon siinkohal tasakaalustatuse mõttes välja ka Tervise Arengu Instituudi poolse kommentaari salaturu kohta:

Eesti on maitsestatud e-sigarettide müük keelatud sh maitsega e-vedelikud just laste ja noorte kaitseks. Selle kohta, et maitsestatud tooted on lastele atraktiivsed on väga veenvad rahvusvahelised tõendid. Loomulikult võitleb tubakatööstus maitsete lubamise eest, sest need on noorte hulgas populaarsed ja olulised just alustavale veipijale, kes seeläbi püütakse nikotiinsõltuvusse. Maitsed on mõeldud selleks, et muuta nikotiini tarbimine meeldivaks kogemuseks.

Kui maitsestatud tooted tehakse kättesaadavamaks suureneb kindlasti noorte hulgas tarvitamine ja seeläbi ka suureneb sõltuvushaiguse tekke tõenäosust. Pärast maitsestatud e-sigareti vedelike keelustamist, mõtlesid just e-sigareti müüjad välja skeemi maitsekontsentraatide eraldi müümiseks spetsiaalsetest e-sigareti poodides. See iseloomustab e-sigareti müüjaid, kes muidu räägivad oma toodetest kui loobumisvahenditest, kuid tegelikult reklaamivad kodulehtedel välja maitseelamusi. Maitsestatud toodete jälle lubamine ei vähenda kuidagi laste ja noorte e-sigarettide tarvitamist, vaid vastupidi. Salaturuga ähvardamine on jälle kord üks tubakatööstuse viis heidutada seadusloojaid.

Riik on teinud ja teeb omaltpoolt edaspidi veel samme, et piirata kaugmüüki välismaalt. „Maksud Eestisse“ on samuti üks tootjate tavaline heidutus, mis kõlab uhkelt, kuid sõltuvusainete müügi puhul ei ole esmajärguline mitte majanduslik kasu, vaid eelkõige kättesaadavuse piiramine. Uimastite (nikotiin on legaalne uimasti) müüki ei tohiks kasutada ära selleks, et koguda riigikassasse rohkem makse! Siinkohal võib jälle tuua Eesti näite, kuidas 2019. a tõrjuti Eesti mustalt turult välja rootsi snus, mille asendasid legaalsednikotiinipadjad, kuid tulemuseks oli nikotiinipatjade ulatuslik leviku tõus noorte hulgas. Läti riik töötab samuti selle eesmärgi nimel, et kaugmüüki lõpetada, kuid tubakatööstuse vastuhakk on ka neil tugev. Väga oluline on selliseid piiranguid seadagi naabritega koos.

Riigi poolt erinevate piirangute seadmine on eelkõige laste ja noorte kaitsmiseks. Mida rohkem reguleeritud on need tooted seda suurema tõenäosusega saame piirata kättesaadavust. Kui seaduste järelevalvega on raskusi, siis tuleks teha kõik, et seda poolt tugevdada. Seaduste leevendamisest ei oleks kättesaadavuse vähendamisel mitte mingit kasu.

E-sigarettide müüjad püüavad teha kõike selleks, et oma kliendibaasi noorte arvelt suurendada, see on nende ärilise jätkusuutlikkuse jaoks väga oluline. Hetkel ei piira ükski regulatsioon täiskasvanutele neid tooteid, kuid võitlus piirangute seadmise vastu käib just laste nimel.

Kust saab Eestis veipi osta?

Eelkõige kasutavad inimesed tubaka- ja nikotiinitoodete ostmiseks legaalseid müügipunkte, milleks on e-sigareti poed, suuremate poodide infoletid ja tanklad. Lapsed saavad tooted kätte läbi täiskasvanute. Seega tuleb taaskord nentida, et vaja on kasvatada täiskasvanute ja vanemate teadlikkust. Nii nagu oleme püüdnud üheskoos juurida välja seda, et täiskasvanu ostaks lapsele alkoholi, tuleb teadvusesse viia, et sama peab kehtima ka e-suitsu kohta!

Laste jaoks ise ostmisel on kõige lihtsamini info müügist kättesaadav sotsiaalmeedias. Veibimüüjaid leiab nii Facebookist, Telegrammist, TikTokist kui Snapchatist. Viimane on eriti populaarne kuna müüja jälgi ajada on väga keeruline. 

Veibi müük Eestis, story
Veibi müük Eestis, story

Ametlikes poodides on olnud kuulda ka seda, et kas või peale populaarse telesaate „Laser“ tehtud eksperiment, on mitmed kliendid hakanud soetama maitseid just seal näidatud e-poest. Nö. põhimaterjali ostavad Eesti poest, kuid magusaid maitseid soetavad tollest poest.

Veibi ost Eestis, Reddit
Veibi ost Eestis, Reddit

Kuidas saada aru, kas mu laps tõmbab veipi?

Ausalt, see on üks päris keeruline teema. E-sigareti lõhn on vastavalt maitsele üldiselt õrnalt magus ning kaob kiirelt ega jää juuste ning riiete külge. Sajad erinevad e-sigareti seadmed ja variatsioonid muudavad äratundmise veelgi keerulisemas. Vaata kasvõi juuresolevat pilti. Marker, huulepulk, veip?

Eestis müügil vs illegaalsed

Seega vaid teadlikkuse tõstmisega probleemi ulatusest on võimalik kasvatada ka lapsevanemate teadmust sel teemal. Aus ja avatud suhtlus võiks olla kogu selle alustala.

Miks lapsed veipi tarbivad?

Eks põhjuseid on erinevaid, kuid väga sagedane on see, sõbrad teevad ja soovitakse seetõttu kuuluda gruppi. Kardetakse, et neid heidetakse sõprade seast välja. Loomulikult lisandub ka tahe eksperimenteerida ja olla lihtsalt silmapaistev. Kuid sageli on põhjuseks ka psühholoogilised probleemid (mässamine, stress, tähelepanu) ja nõrk enesekehtestamise oskus.

Enamik lapsi hakkab veipima just sellest uudishimust. Aja jooksul võib veipimine muutuda harjumuseks ja muude vajaduste rahuldamiseks, nagu igavuse ja ärevuse leevendamine. Mõned võivad jääda nikotiinist sõltuvusse ja jätkata veipimist, et vältida võõrutusnähte.

Seega e-sigarettide tarvitamise, nagu ka enamiku teiste riskikäitumisviiside puhul mängib rolli mitu asjaolu: eeskujud, hoiakud, väärtushinnangud, peresuhted, kooli- ja töökeskkond, vaimne tervis, enesekontroll, analüüsivõime ning ka lihtsalt juhus. Loe rohkem siit.

Üks mis kindel – kaitstud ei ole keegi. Kaugelt mitte ei saa üldistada, et veipimise küüsi satuvad vaid rikkamad/vähekindlustatud, kehvema õppeedukusega / oivikud jne. Neid leidub kõigis neis gruppides. Raha ei ole ülemäära suureks takistuseks. Prügikastist leitavate veipide „ülessoojendamise“ levikust on teadlikud ka poed, kes teevad üleskutseid kasutatud e-sigarette prügikastidesse mitte panna.

Milline on veibi mõju noortele?

Uuringuid ei ole ülemäära palju. Teadlased alles õpivad tundma e-sigarettide pikaajalisi tervisemõjusid. Pole ju eetiline lasta teaduse eesmärgil noortel veipida. Kuid seni teada olevalt on teadlased saanud aru, et veipimine (e-sigareti suitsetamine) mõjutab mälu ja keskendumisvõimet ning samuti esineb probleeme otsuste langetamisel.

  • Uuringud on näidanud seost nikotiini kasutamise ja tähelepanuprobleemide vahel, mis on eriti problemaatilised noorukiea kriitilises arengujärgus. Neil noortel, kes veibivad, on rohkem keskendumisraskusi, kui neil noortel, kes ei suitseta e-sigaretti.
  • Mõned e-sigareti aerosooli koostisosad võivad samuti pikas perspektiivis kopsudele kahjulikud olla. Näiteks võivad mõned e-sigareti maitseained olla ohutud süüa, kuid mitte sisse hingata, sest soolestik suudab töödelda rohkem aineid kui kopsud.
  • Defektsed e-sigareti akud on mujal maailmas põhjustanud tulekahjusid ja plahvatusi, mille järel on tekkinud ka tõsiseid vigastusi.
  • Lapsed ja täiskasvanud on saanud mürgistuse neelamise, hingamise või e-sigareti vedeliku läbi naha või silmade imendumise tõttu. Sageli satuvad sellistesse õnnetustesse just lasteaiaealised lapsed.

Veibi mõju tervisele ja uuringud

  • Loomkatsetes on juba saadud seos e-sigareti ja vähki haigestumise vahel.
  • Vaatlusuuringutest on leitud seos e-sigareti ja müokardiinfarkti, südame isheemiatõve, insuldi ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega.
  • Molekulaarbioloogilisel tasandil on muutused ohtlikult sarnased sigareti suitsetamisega.
  • Vähem ≠ ohutu! Oluline on, kas kokkupuude on piisav patoloogilise protsessi käivitamiseks.

Mida teha, kui laps juba kasutab veipi?

Ära manitse ja pea loengut. Nii nagu näen oma internetiturvalisuse loengute pealt, klassikaline noomimine ja telefoni-/taskuraha keelud ei toimi. Räägi temaga rahulikul toonil. Toeta oma last, kui ta üritab lõpetada. Näita ka oma tervise eest hoolitsemisel head eeskuju. Muuda oma maja suitsu- ja auruvabaks. Kui suitsetate ka ise, anna lubadus koos loobumiseks.

Oluline on kindlasti see, et kui su laps suitsetab, jää endale kindlaks ja toeta last suitsetamisest loobumisel. Võta appi tubakast loobumise nõustaja või noortepsühholoog, perearst ja lapse mittesuitsetavad sõbrad. Tarkvanem veebilehelt saab mõtteid, kuidas erivanuses lapsega tubakatoodete, sh e-sigarettide tarvitamisest rääkida.

Siin on ka TAI soovitused tubakast loobumiseks.

Kuidas märgata, et laps teeb e-suitsu?
Kuidas märgata, et laps teeb e-suitsu?

Räägi lapsega, rahulikult

Kuid eelkõige on soovitus vanematele alustada enda harimiseega, et sa teaksid, millest räägid. Kõige tähtsam on hoida seda dialoogina. Deklaratiivsed avaldused nagu “See tapab su aju ja sa jääd rumalaks!“ lõpetavad vestluse kiiresti.

Mina alustan delikaatsetel ja probleemsetel teemadel vestlust oma lastega alati üldisemalt. Uurin maast ja ilmast, kuidas sõpradega läbi saadakse, mida mängitakse või koos olles tehakse. Ehk selline lihtne usaldusliku vestluse sissejuhatus. Seejärel uurin siis teema enda kohta, et kas ta teab, mis see või teine on? On tal mingeid kogemusi sellega või kuulnud kusagilt? Saades aimu, mida laps nt veibi kohta teab (või arvab teadvat), annab võimaluse luua algpunkti, kust teemat rääkima hakata.

Sain näiteks oma tütrega suhtlemisel teada, et tema klassiõde (5kl) oli veipi teinud Snapchati vestluses. Seal tegelikult sai alguse ka kogu see põhjus, miks üldse sellesse teemasse praegu segatud olen. Seejärel tekkis tugev helikopterema tunne, et midagi peab ette võtma. Sain mitu tagasilööki ja ära ütlemist Eestis tervisega tegelevalt institutsioonilt. Väiteks see, et lapsed saavad teada mis veip on (lõpetame koolis seksi, alkoholi, küberkiusamise jms teemad siis ka ära – lapsed saavad teada!).

E-sigareti teavitustöö
E-sigareti teavitustöö

Kuidas teha kokkuleppeid lapsega, et ta e-sigarette ei tarvitaks?

Ennetus ei ole ühekordne vestlus, milles vanem edastab lapsele info ja loodab, et laps teeb seejärel õigeid valikuid. Ainult infost ei piisa, kuna noorte kogemused ja närvisüsteem (täpsemalt ajukoore eesmine osa) ei ole veel piisavalt arenenud, et seda infot kaaluda ja võrrelda muu infoga – näiteks pideva reklaami, sõpradelt tuleva surve ja näilise alternatiivide puudumisega.

Pigem on ennetus pikaajaline usaldusliku suhte loomine ning hoidmine lapse ja vanema vahel, kus vanem jääb järjepidevalt selle juurde, et ta ei kiida heaks teismeliste katsetamist erinevate uimastite, sh e-sigarettidega. Kõige tähtsam on ühine arusaam ja reegel, et peres ei ole alaealiste alkoholi ega tubakatoodete tarvitamine lubatud. Reeglit selgitatakse erinevatele lastele erineval moel, vastavalt lapse vanusele ja võimele sellest aru saada. Vt täpsemalt siin kuidas lapsega kokkuleppeid teha.

Kust abi ja nõu küsida? Lisada juurde:

  • Lapsevanemad saavad nõu küsida Targa vanema veebilehel, samuti saab lehel tutvuda varasemate küsimuste ja vastustega.

Minu väide on aga see, et pigem ei tea lapsevanemad, mis veip on. Seega tuleb probleemi sügavus viia ka nendeni. Mistõttu olengi nüüd katsunud oma kulude ja kirjadega ning heade abiliste abiga ellu viia tasuta infoõhtuid täiskasvanutele. Siit ka üleskutse – kui ka teie kandi inimestele oleks soov see läbi viia, kirjutage mulle brit@milos.ee ja kirja pealkirjaks „Veibi loeng“. Kuid NB! Kool kooli haaval ei jõua me seda teha, meil on samuti oma päris töö ja pered. Seega oleks parim, kui suudaksite ühineda valla või mitme kooli tasemel.

Diane Sirelpuu, Kadri Kroonberg, Brit Mesipuu. Veibi teemaline infoõhtu
Diane Sirelpuu, Kadri Kroonberg, Brit Mesipuu – veibi teemaline infoõhtu Ülenurmes

Artikli kokkupanekul olid abiks ka Tervise Arengu Instituut ning E-sigareti Kaupmeeste Liit.

Brit Mesipuu Milos reklaam
Brit Mesipuu

Tegevjuht

MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
www.milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu