Algoritmid valitsevad meie maailma: kuidas sotsiaalmeedia kujundab meie mõtteviisi?

Sisukord

Miks ma näen oma sotsiaalmeedia seinal, mida näen?
Kuidas sina infomulli ja kõlakoja vastu võidelda saad?
Kuidas ma saan kindel olla, et siin ei ole mängus ka pahatahtlikke jõude?

Kas see, mida ma on sotsiaalmeedia seinal näen, on juhuslik või mõjutab selle kellegi nähtamatu käsi? Kuidas Facebook teab, et ma armastan just magusat, mitte ei ihale soolase järele? Kuid miks ta suunab mulle islami usku soosivaid postitusi, kuigi olen ateist? Ja mis teema on üleüldse sellega, et mu mees näeb pidevalt „mehist“ sisu, mulle aga kuvatakse kassivideoid?

Kui oled ka millelegi sarnasele mõttes peatunud, seisata korra ka järgneva artikli juures.

Miks ma näen oma sotsiaalmeedia seinal, mida näen?

Lühike vastus on – sest algoritm otsustab nii.

Sotsiaalmeedia algoritmid on nagu kavalad kuraatorid, kes otsustavad, millist sisu sulle parasjagu kuvada. Nad analüüsivad iga sinu varasemat liigutust, klikki, läiki ja kasvõi lihtsalt postituse juurde kauemaks peatuma jäämist. Sellest kujuneb sinu personaalne uudisvoog, mis peaks olema just sinu jaoks võimalikult huvitav ja asjakohane. Miks ta seda nii teeb? Sest siis sa viibid kauem platvormil!

Sellest, kas Facebook kuulab su telefoni pealt ja mida Facebook sinu kohta kõike teab, loe pikemalt siit!

Kuid kust siis need ülimalt igavad postitused mu seinale tulevad?

Sest eesmärk on laiendada sinu poolt jälgitavate kanalite hulka. Näiteks Instagrami kasutajad on väga pahased, et erinevatel andmetel keskmiselt 30% sisust on AI arvates sulle meeldivad. Tegelikkus aga ei pruugi vastata sellele.

TikTokis vahelduvad samuti videod meeldivate ja vähem meeldivate vahel. See on üks paljudest trikkidest, mida algoritm kasutab, et sind platvormil hoida. Inglise keeles on selleks terminiks engagement loop ehk sõltuvust tekitav silmus. Kui kõik videod oleksid ühesugused, kaotaksid huvi kiiresti. Erinevate videote poolt tekitavad emotsioonid on nagu sõltuvust tekitav mäng: üks hetk oled üllatunud, teine hetk rõõmus. See hoiab sind platvormil kauem. Justkui hasartmängudega, kus võidud ja kaotused vahelduvad, et mängija püsiks kaasatud. Ja seetõttu sina / su laps tunde seal scrollides veedabki.

Kas saatan peitub ka sinu sõprades? 😊

Vastus on jah. Su feedis on suur hulk esoteerikat, kuid ise oled (enda arvates) kahe jalaga maa peal? Saad päevast päeva totakaid misogüünseid seksistlikke karikatuure naiste kuulekusele suunamisest olles ise feminist?

Siin mõtle esiti, milliste gruppide liige oled, kuid teiseks tulevad mängu ka sõbrad! Algoritm näitab sulle sageli sama tüüpi sisu, mida jagavad sinu sõbrad. Kui su sõbrad on huvitatud mingist teemast, on tõenäoline, et ka sina seda soovitusena näed. See toimib sedasi nii gruppide, lehtede kui ka üksikute postituste puhul. Algoritm eeldab, et kui sinu sõpradele meeldib mingi sisu, siis võiks see meeldida ka sulle.

Aga mis sellest siis halba on?

Suures plaanis peaks ju kõik hästi olema, näed sisu, mis sind huvitab ja ei pea kulutama aega igavale pahnale. Kuid igal heal on ka oma pahupool.

Üks levinuimaid neid on filter bubble ehk nö. infomull. Seega võib selline personaalne lähenemine hakata mõjutama ka meie maailmavaadet. Selles mullis olles näeme peamiselt meie olemasolevate arvamustega kooskõlas olevat sisu. See piirab meie kokkupuudet erinevate vaadetega ja tekitab nn. echo chamber’i ehk kõlakoja efekti, kus meie kujutelud võimenduvad veelgi.

Mõisted:

Infomull ja kõlakoda on kaks tihedalt seotud mõistet, mis kirjeldavad, kuidas meie veebikeskkond võib mõjutada meie maailmavaadet ja arvamusi. Kuigi need mõisted on sageli kasutusel vaheldumisi, on nende vahel siiski oluline nüanss.

Infomull (inglise keeles filter bubble) – just sinust lähtuv veebikeskkond. Algoritmid näitavad sulle peamiselt sellist sisu, mis põhineb sinu varasematel otsingutel, meeldimistel ja muul veebikäitumisel. See on justkui elamine väikeses külas, kus kõik mõtlevad ühtemoodi. Sa ei puutu kokku erinevate kultuuride ega vaadetega, mis võiksid sinu maailmavaadet rikastada.

Kõlakoda (inglise keeles echo chamber) on olukord, kus meie arvamused võimenduvad, sest me kuuleme neid korduvalt teiste inimeste suust, kes jagavad samu vaateid. Oht seisneb selles, et kui jälgid sotsiaalmeedias piiratud hulgal ja sarnase vaatega inimesi, gruppe (maakera on lapik, usulised sektid, vaktsiinivastased/-pooldajad jne) ja väljaandeid, näed neis vaid sinu veendumusi jagatavat sisu. See tugevdav sinu arvamusi teatud teemal ja muudab ka vastuvõtlikumaks vandenõuteooriate ja muu eksitava informatsiooni suhtes.

Seega infomull ja kõlakoda on nagu mündi kaks poolt. Infomull loob meile personaalse reaalsuse, kus meie arvamused saavad kinnitust, ja kõlakoda võimendab neid veelgi. Tulemuseks on maailm, mis on lihtsustatud ja ühemõtteline, kuid mitte tingimata tõene.

Siin ei saa öelda, et no see on „Võimalik vaid Venemaal / USA-s“. Alles selle aasta suvel jagati meedias eesti eksperiment, kus loodi täiesti uus TikToki konto. Vaid tunnike hiljem, kui oli sisestatud mõned üldisemad sõda käsitlevad otsisõnad, saadi oma seinale mitusada videot. Neist 67% sisaldas valeinfot, Vene sõjapropagandat ja sõjahirmu sisendamist. Olgu siinkohal mainitud, et uuringute järgi tarbivad 1/3 noori uudiseid just TikToki kaudu.

Kuidas sina infomulli ja kõlakoja vastu võidelda saad?

Vaid mõned lihtsamad mõtted:

Laienda silmaringi! Ära jää ainult ühe uudisteportaali või sotsiaalmeedia konto juurde. Otsi uudiseid eri allikatest ja jälgi erineva maailmavaatega inimesi*.
Fakt või arvamus? Õpi eristama fakti ja arvamust, et hinnata informatsiooni usaldusväärsust.
Usalda aga kontrolli! Ära usu kõike, mida loed või kuuled. Kontrolli allika usaldusväärsust ja otsi lisainformatsiooni. Eriti tänases deepfake ja AI maailmas. Lapsevanemana tasub lugeda ka siit, mis ohud just neis valdkondades varitsevad!
Tühjenda oma sotsiaalmeedia kontode ajalugu. Sinu suureks üllatuseks võib peale Islamimaadesse reiside vaatamist ilmuda Facebooki huvidesse „islam“. Kuidas oma seina adekvaatsemaks teha, vaata siit!

Kui praegu vaatan oma Instagrami huvisid, peaks mul olema keha ja vaimu probleemid, mida üritan leevendada toidu ja kallite ehetega ning pean juturobotiga filosoofilisi läbirääkimisi oma järgmise reisisihtkoha asjus…

Millist infot Facebooki algoritm kogub minu kohta

*Tee lihtne katse. Leia oma sõprade listist aktiivselt sotsiaalmeediasse postitav inimene, kelle postitusi sa pole ammu näinud. Pane tema postitustele paar laiki ja äkki isegi kommenteeri. Lähipäevil näed suure tõenäosusega oma seinal tema uusi ja ka vanemaid postitusi, sest algoritm arvab, et ta hakkas sind huvitama.

Kuidas ma saan kindel olla, et siin ei ole mängus ka pahatahtlikke jõude?

Taas lühidalt – ega lõpuni kindel ei saa olla milleski. Mitte kusagil ei ole ametlikult kirjas, et kuidas täpi pealt iga inimese sotsiaalmeedia sein välja näeb. On mingid indikaatorid (su varasem käitumine, linkidele vajutamine, sotsiaalmeediakontoga ühendatud kodulehtede ostukäitumine jne), kuid lisaks sellele on mustmiljon muud faktorit, mida eales ei avaldata.

Ühest küljest hea – sinu sotsiaalmeediaseinal jääb Temu reklaamide kõrval kübeke ruumi ka postitustele, mis/kes sind (Meta arvates) tõeliselt huvitavad – sõbranna laps tegi potti esimese kaka, kes kellega käib või ülemus on jälle! luksusreisil jms.

Kuid teisalt – see lõpuni teadmatus annab palju ainest konspiratsiooniteooriatele, et kas see kõik seal on ikka juhuslik?

Hiljutises BBC artiklis ja dokumentaalfilmis Panorama kirjeldati, kuidas naistele suunatakse nö. pehmeid teemasid kuid meestele, ja eelkõige poistele, välgivalda. Tekib küsimus – kas see on teadlikult soo järgi suunatud või poiste/meeste teistsugune tarbitav sisu? Alguses algoritmist rääkides ütlesin, et sa näed oma seinal sisu, mis on sotsmeedia kanali arvates sulle rohkem meeldivam. Kui sa laigid pigem vägivalda ja macho-mehe käitumist väljendavaid postitusi, on loogiline, et naljakad kassivideod ja vaata-mis-mu-beebi-tegi postitused pole su sotsiaalmeediaseina sagedased külalised.

Kuid nö. tehniline kallutatus võib tulla sellest, kui sotsiaalmeedia platvormi algoritm on koolitatud andmetega, mis esindavad valdavalt teatud demograafilist gruppi. Sellisel juhul võib see põhjustada kallutatud sisusoovitusi, mis teenivad just seda gruppi, samal ajal teisi eirates või marginaliseerides.

Seega jõuame ikka ja jälle selleni, et mitte vaid platvormidel, vaid ka kasutajatel lasub vastutus kallutatud algoritmide levitamise eest. Kasutajana aitad tahtmatult kaasa sinu jaoks kallutatud algoritmide loomisele, suheldes vaid sisuga, mis kinnitavad sinu olemasolevaid uskumusi ja huve. Selle pealt õpivad algoritmid sinu eelistusi ja optimeerivad su seinale saadetavat sisu, jätkates kallutatuste levitamist.