Sotsiaalmeedia ohud ja vanemate roll digiajastul: Kuidas toetada lapse turvalist netikasutust ilma nuhkimiseta?

Kas tead, mis on 2FA? Kes on character.ai ja miks laps eelistab temaga suhtlust nö. päris inimestele? Kas Snapchat on ikka koht, kus valimatult sisu levitada, sest seal ju snap „kustub“ ära? On sul aimu milleks kasutavad animest lummatud lapsed tekikotte? Kes on Andrew Tate või Lil Miquela või on nad üldse päris?

Kui mitmele neist tänapäeva noorte netimaailma väljakutseid pakkuvatest küsimustest kindla vastuse anda oskasid? Tehes lapsevanematele netiturvalisuse loenguid, näen üpris sageli äratundmisrõõmu asemel küsivaid pilke. Digimaailm pakub lõputult võimalusi õppimiseks, loovuseks ja suhtlemiseks, kuid kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Sellega kaasnevad sotsiaalmeedia ohud ja riskid, mis nõuavad teadlikku lähenemist ja vastutustundlikku käitumist ka täiskasvanutel.

Seetõttu on meile, lapsevanematele, pandud päris raske koorem õlgadele, mida kanda, et juhatada oma noor võsuke turvaliselt läbi digimaailma. Kuid kindlasti ma ei taha öelda, et sa hakkaksid nuhkima oma lapse mobiilis, absoluutselt mitte! Küll aga pean loomulikuks, et lapsevanemana ei ole meie roll ainult telefoni ostu ja netiühenduse finantseerimine, vaid ka tagada, et laps mõistab interneti kasutamisega kaasnevaid riske ja kohustusi. Lihtsaim viis jälgida on erinevad nö. perelahendused, ma ise kasutan nt Google Family Linki.

Minu jaoks on loomulik, et laps peab olema valmis jagama infot, mis kanaleid ta kasutab, millist sisu jagab ja tarbib ning kellega suhtleb. Selleks ei pea ta näitama sulle oma sõnumite sisu, kuid küsimus – kas sa reaalselt tunned ka kõiki neid, kellega suhtled, võiks olla elementaarne. On ta su sõber või järjekordne suvaline, et Snapstreak rajal olla?

Sisukord

Kas sinu lapse asukoht on kõigile avalik maja täpsusega?

Snapchat, TikTok, Discord jt on noorte seas äärmiselt populaarsed paigad oma loovuse väljendamiseks ja ülemaailmseks suhtlemiseks. Kuid nende platvormide kasutamine toob kaasa ka küsitava privaatsuse, sobimatu sisu ja potentsiaalselt ohtlikud suhted.

Sotsmeediaplatvormide privaatsuse ja anonüümsuse seadistused on tihtipeale üpris asjalikud, kuid jätavad samal ajal vanemad ja järelevalveorganid pimedusse.

Näiteks on Snapchat’i efemeerne sõnumiedastus loonud turu ebaseaduslike kaupade müügiks jättes petliku mulje, et sealsed postitused on vaataja silmade ees vaid viivuks. See väär arusaam sõnumi kadumisest julgustab kasutajaid jagama riskantsemat sisu mõtlemata, et snapi saaja ei pruugi olla üksi. Seetõttu pole kärme screenshot sõbra telefoniga, ja seejärel levima minek, tavapäratu. Soovimatu sisu edasi jagamise ähvardusest oli ka möödunud aastal Kuuurija saates lausa eraldi lõik. Seega vale on arvata, et „meil Eestis seda ei juhtu…“.

Snap Map ehk Snapchati asukoht Lifewire.com

Ja NB! Lapsevanem, vaata, kas su laps jagab Snapchatis oma asukohta avalikult? Alles mõni kuu tagasi otsiti taga noormeest, kes jäi musta turu kauba müümisel võlgu, just läbi asukoha otsingu. Kusjuures see kaart näitab lapse asukohta maja täpsusega. Poisi pearahaks oli 50 eurot…

NB! Ütle lapsele, et ta hakkaks Snapis veebipolitsei Elina Laasi sõbraks. See on hea viis olla kiirelt kursis peamiste ohuteemadega keskkonnas. Veebipolitseid on kohal ka Facebookis!

Tehisintellekt, deepfake ja influencerid – uued sotsiaalmeedia ohud, mida (mitte) uskuda?

AI areng on avanud palju uusi põnevaid võimalusi. Kuid lisanud juurde mõnusalt palju uusi sotsiaalmeedia ohtusid. Näiteks kiirem koolitööde valmimine annab aega ka nt kättemaksuporno jms tegemiseks. Mõne lihtsa tööriista abil valmib alasti pilt nii õpetajast kui klassikaaslasest. Kui sul peaks olema kahtlus, kas su alaealise pilt on netti lekkinud, võib uurida ka “Take It Down” algatust. Kuid patust puhas ei ole ka sina, kui postitad oma lapsest valimatult sisu sotsiaalmeediasse. Vaata kindlasti seda videot!

Tehnoloogia areng on võimaldanud luua ka täiesti uusi tüüpe “influencereid”, kes on tegelikult tehisintellekti loodud virtuaalsed isikud. Näiteks Lil Miquela on üle miljoni jälgijaga veebikuulsus, kuid kes tegelikult ei ole päris inimene.

Kes on LilMiquela? Ai ja uued sotsiaalmeedia ohud. IG screenshot

Sellised virtuaalsed isikud ja AI abil loodud deepfake pildid/videod võivad olla väga veenvad, luues illusiooni autentsusest ja usaldusväärsusest. Aina raskem on aru saada, kas rääkijaks on päris inimene või AI, kas jagatav sisu on usaldusväärne ja ehe või järjekordne silmapete?

Kuid kadunud ei ole muidugi ka nö. päris inimesed. Neid on palju, kuid üks eelkõige noorte poiste seast tuntud värvikamaid tegelasi on vast Andrew Tate. Kui mõni aasta tagasi mõtlesin Mr Beastist kui kontrastsest karakterist siis nüüd tundub tema suisa pühak. Kuid miks siis Tate? Pooldan tema mõtet, et iga üks oma õnne sepp ja eduks tuleb ise vaeva näha. Ent ma ei jaga seisukohta, et haridus ei ole prioriteet, misogüünne suhtumine naistesse on ok (sh arvamus, et naisi tuleb kohelda nagu koeri) või ideega kolida Rumeeniasse, kus seksuaalkuritegude eest määratavad karistused on leebemad.

Andrew Tate vs Mr Beast, kes mille tõttu kuulus. Reddit r_destiny

Influencerite suutlikkus kujundada arvamusi või veenda teatud tooteid ostma või vaateid omaks võtma, on märkimisväärne. Veendusin selles ka oma magistritööd tehes, kus uurisin, millist rolli mängivad influencerid Eesti laste ostukäitumises. Sellest johtuvaid soovitusi saad lugeda siit!

Siinkohal sinul, täiskasvanul, on oluline õpetada noortel oskust kahelda sisu autentsuses ja usaldusväärsuses. Olen seisukohal, et kõik võivad jälgida kõiki, kuid räägi noorele, et nende mõtete taga võivad olla suured reklaamirahad või ühiskonna „tava“normidest erinev mõttemaailm. Arutlege, kas sõjatandril tehtud TikToki video on ikka päris kui seda heli on kasutatud 1298 korda?

Kuid kui laps arvab, et päris elu ei paku talle pinget ja teised noored on tema jaoks igavad, leiab ta vaid kliki kauguselt endale sobiva suhtluspartneri. Sedasi on rääkinud mitmed noored, kellega netiturvalisuse koolitustel kohtunud olen. Nad eelistavad suhelda tunde character.ai-s. Aga miks mitte, kui üks päev on vestluskaaslaseks Harry Potter, teisel Billie Eilish või kasvõi härra Shakespear isiklikult.

Lühikesed seelikud, lipsukesed ja tekikott, mis on sobilik seksimiseks – tere tulemast Anime kultuuri!

Sellel teemal ma ei peatuks kui ei oleks isiklikult kohtunud inimestega, kelle laps selle küüsi on langenud (ka siin on oma roll olnud character.ai-l). See pole ka nö klassikaline sotsiaalmeedia oht, kuid kuna sotsiaalmeedia võimendab seda usinalt, võtan siiski ka siin selle teemaks.

Olen täiesti veendunud, et anime võib olla rikastav ja hariv, pakkudes noortele omapärast ja mitmekesist meelelahutust. Murekoht on aga liigne sukeldumine anime maailma, mille tagajärjeks võib olla reaalsusest võõrandumine, eelistades virtuaalsete tegelastega suhtlust päris inimeste asemel.

Anime kultuur ei piirdu ainult telesaadete või filmidega. See hõlmab laia valikut tegevusi ja väljendusviise, sealhulgas cosplay (kostümeerimismäng), kus kehastatakse lemmiktegelast nii sõnas kui pildis. Üldiselt on need tegevused üpris loomingulised ja lõbusad. Milles siis probleem? Tavaliseim neist see, et noor võib hakata matkima anime tegelaste käitumist, riietumisstiili või häälitsusi, mis ei pruugi alati sobida tema tavaeluga eraldades teda seetõttu teistest eakaaslastest.

Netiturvalisusest rääkides ei saa mööda ka asjaolust, et mõned anime karakterid edastavad problemaatilisi sõnumeid. Nt stereotüüpne sookujutus ja vägivald (Light Yagami ja inimeste tapmise märkmik), mis ei pruugi olla sobilikud noorematele vaatajatele. Minu jaoks oli jäämäe tipp aga see, kui sain teada, et ka meie kaubanduses müüdavad anime tegelastega tekikotid on suurepärased seksuaalpartnerid. Hüperseksuaalsust on peetud ka nö. Anime katkuks.

Internet on suurepärane koht…

ja ma usun seda siiralt. Kuid seda oskuslikul kasutamisel. Oskuste elementaarseim võiks olla:

kahefaktoriline autentimine (2FA) – üks lihtsamaid, ent tõhusamaid viise, kuidas lisada täiendav turvakiht meie digitaalsetele identiteetidele.
arusaam turvalisest paroolist, kuidas seda hoida ja miks on vaja uuendada.
teadmine, mis keskkondades, kellega ja millest su laps suhtleb. Julgusta last jagama oma kogemusi ja muresid internetis.

Sa ei pea olema tehnoloogiaekspert, et aidata oma lapsel ohutult internetis olla. Alusta näiteks Targalt Internetis veebilehest või kasuta kasvõi ChatGPT või Gemini AI-d küsimaks, mida silmas pidada lapsega netiohtudest rääkimisel ja mis on peamised ohud ühes või teises kanalis just praegusel ajal. Kiidan siinkohal ka koole ja noortekeskusi, kes korraldavad vanematele netiohte käsitlevaid koolitusi/seminare. Olen ka ise mitmel esinejarollis olnud ja see koostöine keskkond on andnud mitmeid häid teadmisi ja nutikaid lahendusi, kuis vanemana toime tulla.

Soovin sulle palju jõudu sel teel!