Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutamise uuring 2024

Oktoobris viisin läbi uuringu, et uurida Eesti koolinoorte sotsiaalmeedia kasutusharjumusi. Küsitluse lingi saatsin Eesti Haridusministeeriumi lehelt saadud kontaktandmete baasis olevatele 464 e-mailile ning otsekutse tegin ka kümmekonnale noortekeskusele ja -asutusele.

Varasemates uuringutes olin kutsunud osalema alates 5. klassist, kuid tänapäeva laste varajane sotsiaalmeedia kasutamine on näidanud, et on mõistlik alandada vanusepiiri 4. klassini. Olen sarnaseid uuringuid läbi viinud ka 2018., 2020. ja 2022. aastal, mille andmeid ka mõnedes kohtades võrdluseks toon.

Sarnast uuringut olen aastaid ka täiskasvanute seas läbi viinud. Järgmine uuring neile tuleb 2025. aasta sügisel, seniks aga tulemused aastast 2023.

Loomulikult ei taotle ma käesoleva uuringuga absoluutset tõde ega väida, et tulemused kehtivad iga Eesti lapse kohta. Arvestades, et sarnaste uuringute puudumise tõttu olen neid aastaid läbi viinud ja jaganud, toon esile, et tulemusi tuleks käsitleda ettevaatlikult. Nagu öeldakse – tarbige omal vastutusel.

Uuringu peamiste punktide kokkuvõte lühidalt:

• ¤ Uuring andis taaskord selget kinnitust, et kuigi sotsiaalmeedia platvormide reeglite järgi on nende keskkondade kasutamine lubatud alates 13ndast eluaastast, ei peeta sellest kinni. Enamus alla 13 aastastest vastajatest omasid vähemalt ühes sotsiaalmeedia kanalis oma kontot. Valdavalt oldi aga mitme keskkonnaga väga tuttavad.
• ¤ Esimest korda on populaarsuse esikohalt tõugatud sotsiaalmeediakanalitest YouTube ja suunamudijatest Mr Beast.
• ¤ Peamine vahend kõikides vanuserühmades oli interneti kasutamiseks telefon. See ei ole kindlasti üllatus, sest trend on kõikjal maailmas selline.
• ¤ Mõistetakse sageli ka ise, et sotsiaalmeedias veedetud aeg on liiga pikk, kui tihtipeale ei osata ise sellele piiri panna.
• ¤ Reklaamid ja suunamudijate poolt reklaamitavad tooted mõjutavad rohkem tüdrukuid kui poisse.

Täpsemalt vaata aga juba altpoolt!

Vastajate hulk

Vastuseid kokku laekus 1409.

Vastajate vanus ja sugu

Minu sihtrühmaks olid Eesti koolinoored, kes õpivad 4. kuni 12. klassis. Enim vastajaid oli seekord 13-14-aastaste seas, millele järgnesid 11-12-aastased ning kolmandal kohal olid 15-16-aastased noored.

Üks vastaja märkis, et noored lapsed ei tohiks olla sotsiaalmeedias, vaid see peaks olema lubatud alates 13. eluaastast. Teine lisas, et liiga palju väikeseid lapsi kasutab sotsiaalmeediat ning kõik rakendused peaksid olema mõeldud alates 13. eluaastast. Kuigi enamik rakendusi järgib seda vanusepiiri, pääsevad siiski mõned noored platvormidele ligi, mistõttu peaks vanusekontroll olema rangem.

Väga vahva oli näha, et tüdrukute-poiste osakaal oli nii võrdne – 50,2% olid tüdrukud, 49,8% poisid.

Milliseid sotsiaalmeedia kontosid Eesti lapsed omavad?

Eesti laste lemmik sotsiaalmeediakanalid on järgmised:

1. 1. YouTube: 1256 vastust
2. 2. Snapchat: 1192 vastust
3. 3. TikTok: 1083 vastust
4. 4. Instagram: 943 vastust
5. 5. Facebook: 897 vastust

Möödunud aastal oli esikohal sama viisik, kuid Facebook ja Instagram olid omavahel vahetanud kohti. Põhjus ei ole ilmselt kaugel otsitav. Sel aastal küsisin esmakordselt eraldi Facebooki ja Messengeri kasutamise kohta.

Väga harva mainiti, et jälgitakse ainult ühte kanalit, ja sagedaseim vastus oli sel juhul YouTube. Väiksematest platvormidest olid esindatud ka Pinterest ja Reddit, kuid huvitav oli, et BeReal’i mainiti vaid 3 korda.

Eelistatud kanalid soo järgi

• ¤ Tüdrukute seas on populaarseim platvorm Snapchat, järgnevad TikTok ja YouTube.
• ¤ Poiste seas on enim eelistatud YouTube, sellele järgneb Snapchat ja TikTok. Samuti kasutavad poisid sagedamini Discordi kui tüdrukud.

Eelistatud kanalid vanuse järgi

• ¤ 9-10-aastased eelistavad peamiselt YouTube’i ja Snapchati, kuid kasutavad ka TikToki ja Discordi. Neil on üsna vähe platvormide eelistusi, mis viitab, et nad alles alustavad sotsiaalmeedia kasutamisega.
• ¤ 11-12-aastased kasutavad enim YouTube’i ja Snapchati, järgnevad TikTok ja Instagram. See vanusegrupp hakkab rohkem mitmekesisust platvormivalikus näitama.
• ¤ 13-14-aastased noored on aktiivsemad TikTokis ja Snapchatis, kuid kasutavad ka YouTube’i ja Discordi. See viitab suuremale sotsiaalsele aktiivsusele ja visuaalselt atraktiivsete platvormide eelistamisele.
• ¤ Vanuserühm 15–16 eelistas Snapchatti, millele järgnesid TikTok, Instagram ja YouTube.
• ¤ 17-18-aastased pidasid enim lugu YouTube’ist ning Instagramist, kuid Snapchat ja Discord olid samuti eespool.
• ¤ Vanuserühm 19+ oli esindatud vaid 3 vastajaga ja nende kõigi eelistus oli Facebook. Mainimist said Instagram, LinkedIn, TikTok ja YouTube.

Kui peaksid valima vaid ühe kanali…

Soovisin teada, millise sotsiaalmeediakanali valiksid õpilased, kui nad saaksid jätta alles vaid ühe. Põnev oli see, et esmakordselt oli selleks vastuseks Snapchat, mille osakaal oli 30,5%.

Kuigi eelmistel kordadel oli YouTube olnud alati esikohal, oli juba varasematel aastatel kerget langustendentsi näha. Niisiis sel aastal ta teise koha ka hõivas.

Sotsiaalmeedia kasutuse sagedus

Sotsiaalmeedia kasutamise sagedus on jäänud peaaegu muutumatuks. 2022. aastal vastas 90,8% õpilastest, et nad külastavad sotsiaalmeediat igapäevaselt, siis sel aastal oli see number 90,7%.

1-3 korda nädalas käib sotsiaalmeedias 4,3% lastest (eelmine kord 5,1%). Ülejäänud vastused olid väga väikse osakaaluga. Seega igapäevane kohalolek platvormidel on kõrge.

Sotsiaalmeedia kasutamise aeg

Nagu juba alguses mainisin, oli sel aastal populaarseim vastus sotsiaalmeedia kasutamise kestuse osas 2-3 tundi, mis on sama tulemus kui möödunud korral. Teised kaks kohta jäid samuti muutumatuks: 1-2 tundi ja 3-4 tundi.

See ajavahemik oli populaarseim mõlema soo puhul, kuid tüdrukud vastasid rohkematel kordadel pikemaid perioode kui poisid.

Sarnaselt varasematele uuringutele on ka sel korral mitmed noored tunnistanud, et veedetud aeg sotsiaalmeedias on liiga pikk – üks vastaja pidas seda lausa ebanormaalselt suureks. Huvitav on see, et paljud noored on sel korral väljendanud soovi oma sotsiaalmeedia kasutusaega piirata, kuid tunnevad, et neil puuduvad vajalikud oskused selleks.

Sel korral vaatasin ka seosest vanuse ja sotsiaalmeedias veedetud ajaga. Lihtsustatult tuli populaarseima vastusevariandi tabeli sedasi:

Küll aga olid mitmed ajavahemikud nii võrdsed, et tegin tabeli veelgi detailsemaks:

Avatud vastuseid:

• ¤ Lapsed viidavad seal aega, sest neil pole midagi huvitavat enam teha/pereliikmed ei viitsi üksteisega suhelda vaid pigem istuvad telefonides.
• ¤ Kuna paljud noored kasutavad nutiseadmeid liiga palju siis seda võiks kuidagi vähendada.
• ¤ Ole vähem sotsiaalmeedias!
• ¤ Sotsiaalmeedia kontrollib nii pajlu meie kõigi elu ja ma soovin et see ei oleks nii.
• ¤ Tuleks ekraaniaegu piirata, ka minu oma.
• ¤ Mu klass on üpris palju telefonis, isegi vahetundidel siis, kui on telefonivaba aeg.
• ¤ Võiks kuidagi õpetada, et kuidas enda aega sotsiaalmeedias vähendada, just seda mõttetut scrollimist. Eestis võiks olla sotsiaalmeedia alaealistele, just algklassiõpilastele, raskemini kättesaadav kuidagi.
• ¤ Ole rohkem telefonis päris elu on sitt.
• ¤ Igal koolil võiks olla nii, et kõigil, kellel saavad tunnid läbi, nad saaksid olla telefonis, aga ainult selle jaoks eraldi kohtades.
• ¤ Palun mitte olla koolipäevadel rohkem kui 1h see võib segada palju koolitöid.
• ¤ Võiks olla selline päev kus kõik lapsed hommikul kooli tulles annavad oma telefonid administraatori kätte või keegi seisab mingisuguse korviga ukse juures ja telefoni peab panema sinna sisse.
• ¤ Sotsiaalmeedias ei peaks käima, sest kui sa käid seal kogu aeg muutub see sõltuvaks ja hiljem enam sellest lahti ei saa. Parem viibi koos sõpradega õues.
• ¤ Siis kui mu sõbrad on mul külas me suhtleme sõpradega kes ei saa tulla ja elavad kaugel meist.
• ¤ Peaks vähem kasutama, aga ei oska ennast eriti piirata.
• ¤ Ei ole, minu meelest on sotsiaalmeedia rämps.
• ¤ Proovige nii vähe seal aega veeta kui saab.
• ¤ Kasutada seda vähem, tahan ise ka parandada seda.
• ¤ Kasutan palju, minu arust saan palju silmaringi suurendavat infot ja õpin palju rohkem huvitavaid fakte, kiiremalt ja suurem kogusega.

Sotsiaalmeedia kasutamine päevade lõikes

Vastused küsimusele sotsiaalmeedia kasutamise kohta näitavad, et noored viibivad võrdselt nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel. See tendents on püsinud muutumatuna kõigil neljal korral, mil uuringuid olen läbi viinud.

See näitab, et sotsiaalmeedial on noorte igapäevaelus kindel koht, sõltumata nädalapäevast.

Sotsiaalmeedia kasutamine kellaajaliselt

Kõik neli uuringut on näidanud, et peamine vastus sotsiaalmeedia kasutamise kellaaegade osas on olnud vahemik 15:01-19:00. Sel aastal vastas nii 48,6% osalejatest, eelmisel korral 44,1% ja 2018.a 40,2%.

See on ka üpris loogiline, sest noored veedavad aega sotsiaalmeedias peamiselt pärast koolitundide lõppu. Teisel kohal on endiselt vahemik 19:01-22:00, mille osakaal on 30%.

Tuleb tõdeda, et sotsiaalmeedia turunduse teenuse pakkujana näen ka paremaid tulemusi tehes noorema persoona puhul postitusi õhtu poole.

Sotsiaalmeedia kasutamise peamised vahendid

Peamine vahend sotsiaalmeedias navigeerimiseks on endiselt loomulikult telefon, mille kasutamine ulatub 84,7% -ni. Kuigi see number on veidi vähenenud võrreldes eelmisel aastal, jääb see siiski sarnaseks.

Teisel kohal on lauaarvuti, mille osakaal on 8,6%, mis on sama, mis möödunud aastal.

Mis põhjusel kasutatakse Facebooki?

Nagu arvata võib, on Facebooki kasutamise peamine eesmärk Messengeri kasutamine, millele vastas 52,8% osalejatest. Teisel kohal on sõprade postituste vaatamine (35,1%) ning kolmandal kohal uudiste lugemine (26%).

Huvitav on, et sel korral on oluliselt sagedamini välja toodud ka Facebook Marketplace’i jälgimine, millele viitas 41 vastajat. Varasemates uuringutes ei olnud see nii silmatorkav.

Kuid veel lisati:

• ¤ Jälgin teiste sportlaste kontosi ja lisan ise enda sportlas konto jaoks
• ¤ Otsin infot inimeste kohta politely* (lol) / otsin inimesi nimede järgi / stalgin**.
• ¤ Vaatan huvitegevuste postitusi ja asju.
• ¤ Toodi välja ka see, et kui soovid mõnele lehele kasutajaks hakata on mugav teha seda läbi Facebooki profiili.
• ¤ Mul pannakse trenni asjad facebooki kirja, ja sealt vaatan trenni aegu, mis kellast ennast trenni panna.

* Inimene soovib saada teavet teiste inimeste kohta viisakalt ja lugupidavalt. See võib viidata sellele, et küsija on teadlik, et teabe otsimine võib olla delikaatne teema, ning ta püüab läheneda sellele viisil, mis ei riku teiste privaatsust ega tekita ebamugavust.

** Stalgin inimesi” tähendab, et keegi jälgib või nuhib teiste inimeste tegemisi, tavaliselt sotsiaalmeedia kaudu, et saada teavet nende elu ja tegevuste kohta. See võib viidata ka soovile saada rohkem teavet või jääda kursis kellegi eluga, kuid sageli on see seotud negatiivse alatooniga, mis viitab sellele, et selline käitumine võib olla pealetükkiv või ebaviisakas.

Mis põhjusel kasutatakse Instagrami?

Ka Instagramis on Eesti koolinoorte seas suur huvi jälgida sõprade tegevust, kuna 57,1% vastajatest väljendas peamiselt huvi just nende tegemiste vastu. Teisel kohal on niisama aja veetmine ning kolmandal kohal tuntud inimeste ja suunamudijate tegevuste jälgimine. See esikolmik on olnud järjepidev ja muutumatuna kõikides uuringutes.

Teistest vastustest veel:

• ¤ Vaatan enda lemmik jalgpalliklubi uudiseid.
• ¤ Vaatan vaid reelse (seda oli mainitud mitmeid kordi).
• ¤ Taaskord tuli nö. stalkimine teemaks mitmel korral ehk siis käiakse kedagi nö. salaja jälgimas.
• ¤ Otsin videotöötluseks klippe filmidest.
• ¤ Õpin erinevaid akrobaatilisi trikke.
• ¤ Vaatan inimeste kunstitöösid.

Mis põhjusel kasutatakse TikTok’i?

Sarnaselt möödunud aastale on ka sel korral TikToki kasutamise peamised põhjused samad kui Instagramis, kuid nende järjestus on mõnevõrra teine.

Esikohal on vaba aja veetmine, millele järgneb sõprade postituste vaatamine ning kolmandal kohal suunamudijate ja kuulsuste tegemiste jälgimine.

See näitab, et noored kasutavad TikToki ja Instagrami sarnaste eesmärkide nimel, kuid nende prioriteedid on veidi erinevad. Vaba aja veetmine jääb aga endiselt kandvaks ja kõige olulisemaks.

Lisaks:

• ¤ Otsin laule mida kuulata.
• ¤ Vaatan naljakaid videoid (see oli sage).
• ¤ Suhteliselt rikub elu aga norm.
• ¤ Kuulan oma lemmikuid muusikaid ja vaatan oma lemmikuid videoid.
• ¤ Oma pereliikmete tegevustega kursis olek.
• ¤ Võiks olla õpetlikud videod.

Mis eesmärgil käid Snapchatis?

Minu jaoks on üllatav, et Snapchati vastused ei lange kokku TikToki omadega. See võib olla tingitud asjaolust, et paljud vastajad märkisid, et kasutavad Snapchatti peamiselt suhtlemiseks.

Snapchati kasutamise peamine põhjus on sõprade postituste vaatamine, järgneb enda sisu jagamine ning kolmandal kohal on niisama vaba aja veetmine.

Seega Snapchati kasutatakse rohkem isiklike suhete hoidmiseks ja suhtlemiseks, samas kui TikTok keskendub rohkem meelelahutusele ja loovusele.

• ¤ Hoian snap streake* ja suhtlen teistega.
• ¤ Vaatan naljakaid videoid.
• ¤ Joonistamine või mõtete saamiseks.

* Snapchati kontekstis tähendab “hoian snapi streake” seda, et inimene osaleb aktiivselt Snapchati “streakide” hoidmise mängus, kus kaks kasutajat saadavad üksteisele iga päev vähemalt ühe “snap’i” (pildi või video).

Tuntud inimeste ja suunamudijate jälgimine

Tuntud inimeste tegemistel hoidis silma peal 71,3% vastanutest.

Silma jääb jälle see, et Eesti täiskasvanute seas on esikümme stabiilsem ja etteaimatavam, kuid noorte puhul on see endiselt väga killustunud – puudub üks kindel täht, keda paljud jälgivad. Oluline on märkida, et jälgitavate seas on suur osakaal Youtuubereid, täiskasvanutel blogijad.

Kuigi üldiselt eelistavad noored pigem välismaiseid kuulsusi, paistab sel aastal silma mitmete Eesti kontode jälgimine. Tähelepanu tõmbab kindlasti see, et esikoht kuulub Eesti kontole.

Küsimusele, et keda sa jälgid, sai populaarsemate edetabel sel korral selline:

Mainin juurde, et kombo Andrei Zevakin + Robin Valting oli välja toodud 7-l korral (4 x „ja“, 3x komaga, võta sa nüüd näpust 😊).

Krispoiss ja MrBeast ning nende jälgijad

Uuringu andmetel on mõlemad suunamudijad populaarsemad 13–14-aastaste poiste seas. Selles vanuserühmas mainisid teda sagedamini poisid kui tüdrukud. Nooremates vanuserühmades (9–12-aastased) ja vanemates (15+ aastased) oli nende jälgimine vähem levinud.

Seega mõlemad kõnetavad eelkõige varateismelisi poisse, tõenäoliselt oma sisu ja stiili tõttu.

Sidni jälgijad

Siin olid täpsed samad andmed, mis eelmises lõigus, kuid poiste asemel oli märksõnaks tüdrukud. Ehk siis ta oli populaarseim 13–14-aastaste tüdrukute seas. Nooremates vanuserühmades (9–12-aastased) ja vanemates (15+ aastased) oli tema jälgimine vähem levinud.

Poisid vs tüdrukud ja suunamudijate jälgimine

Tuntud inimeste (blogijad, vlogijad, YouTuberid, TikTokerid) jälgimisel ilmnes, et poisid jälgivad neid veidi rohkem kui tüdrukud. See võib viidata nende suuremale huvidele teatud sisuloome kategooriates, nagu mängud või tehnoloogia, mida sageli esindavad meessoost sisuloojad.

Uue teemana on uuringusse sisse toodud anime, millest mitmed vastajad rääkisid detailselt, selgitades, kui palju ja miks nad sellega tegelevad ning milliseid platvorme ja suunamudijaid selleks kasutavad. See oli populaarsem tüdrukute seas.

Kas oled ostnud mõne toote või teenuse sotsiaalmeedias nähtud reklaami tõttu?

Uuringu käigus uurisin, kas lapsed on ostnud midagi sotsiaalmeedias nähtud reklaamide põhjal. Möödunud aastal vastas 28,8% vastajatest, et nad on tõepoolest midagi ostnud. Sel aastal tõusis see protsent veidi kõrgemale, ulatudes 32,4% -ni.

See on üllatav, arvestades, et sel korral olid kaasatud veelgi nooremad lapsed. Selle tõusu taga võivad olla mitmed tegurid, sealhulgas sotsiaalmeedia platvormide kasvav mõju noorte ostukäitumisele ja reklaamide sihitud sisu. Oluline on märkida, et noored võivad olla rohkem avatud reklaamidele ja mõjutajate soovitustele, mis võib omakorda suurendada nende ostuotsuseid.

Soolises võrdluses olid ostule enam avatud tüdrukud (266 vastajat) kui poisid ( 190).

Lahtised vastused:

• ¤ Ma otseselt pole kohe reklaami pärast ostnud aga reklaam on mul pannud huvi töödes aga ma olen koguaeg teinud enne iseseisva uurimise.
• ¤ Ei ole aga tahaks.
• ¤ Ei mäleta nii et ei saa kindel olla aga võib-olla.
• ¤ Aga minu ema on (mitu korda).
• ¤ Merch (mitu korda).
• ¤ Ma loen sellest natuke, ja kui mulle kõik meeldib siis ja.

Kas oled ostnud mõne toote või teenuse kuna mõni tuntud blogija või isik on seda reklaaminud?

Siinses uuringus vastas 25,8% lastest, et nad on tõepoolest ostnud mõne toote või teenuse, mille reklaami nad on näinud tuntud isiku kaudu. Eelmisel korral oli see protsent 20%.

Ka siin olid tüdrukud vastuvõtlikumad tuntud inimeste reklaamidele – 222 vs 142. Kusjuures vanuserühm 13-14-aastased vastasid selle küsimuse juures enim jaatavalt.

Lahtistest vastustes väljendati mitmeid arvamusi, sealhulgas:

• ¤ Ära usu kõike mis sa näed.
• ¤ Jah, mina olen pigem inimene kes ei osta kõiki reklaamitavaid tooteid ja ei usu kõike mis sotsiaalmeedias liigub ehk (info).
• ¤ Olge ettevaatlikud sotsiaalmeedias on valetajad ja ärge ostke midagi enne kui olete vanemalt luba küsinud.
• ¤ Huvi on suur, kuid ostuni pole veel jõutud.

Nagu oma kaks aastat tagasi kaitstud magistritöös tõdesin, ei tunnista noored tihti reklaamide ja suunamudijate mõju oma ostukäitumisele. Nad ütlevad küll, et on näinud kedagi midagi kandmas või reklaami näinud, kuid see ei tähenda, et nad selle põhjal ostaksid; pigem tekib neil lihtsalt huvi. Samuti tunnistati, et huvi on suur, kuid ostuni pole veel jõutud.

Soovitan lugeda ka minu kaks aastat tagasi kaitstud magistritööd suunamudijate teemadel, kus käsitlen sügavamalt nende mõju noorte ostukäitumisele ja hoiakutele.

Täispikk magistritöö: Suunamudijate turundustegevuse tajumine ja ostukäitumisele suunamine – Eesti noorte arvamused ja kogemused

Influencerturundus – soovitused lapsevanematele

Influencerturundus Eesti noortele – soovitused ettevõtetele!

Kokkupuude küberkiusamisega

Annan koolides juba aastaid internetiturvalisuse ja ka veipimise ning musta turuga seotud koolitusi ning aina enam kuulen mõtlema panevaid juhtumeid, mida lapsed on internetis kogenud. Seetõttu soovisin saada ka oma uuringus ülevaadet probleemi laiahaardelisusest.

Õnneks vastas 62,3% vastajatest, et nad ei ole internetis kogenud midagi lubamatut või kiuslikku. Üllatav on aga see, et kaks aastat tagasi ütles 41,7% vastanutest, et nad on näinud sõpradel selliseid olukordi, kuid sel korral oli see number vaid 9,4% -ni.

Isiklik kokkupuude libakontode ja häkkeritega on samuti langenud 8,4% -ni, võrreldes eelneva 15,9% -ga.

Minu jaoks oli suur üllatus, et varasemate uuringute käigus ei ole ma suutnud meenutada vastuseid, kus osalejad oleksid tunnistanud end kiusaja rollis. Sel korral aga oli neid kümmekond.

Küberkiusamise või keelatud toodetega puutus kokku märgatav osa mõlemast soost, kuid tüdrukud mainisid seda sagedamini kui poisid. Tüdrukute seas mainiti küberkiusamist, näiteks ebameeldivate postituste tegemist ja libakontode loomist, rohkem. Samuti pakuti neile rohkem müügiks e-sigarette.

Lahtiseid vastuseid:

• ¤ Mulle on võõrad inimesed kirjutanud ja küsinud rõvedaid asju.
• ¤ Väga vähe, kui üldse, siis Discordis sõprade vahel ning mängudes võõrastega suheldes.
• ¤ Ära mine võõrale saidile kui sa ei tea seda.
• ¤ Kõik ülbikud võiksid arvestada sellega, et ekraani taga on ka tegelik inimene, keda nad seal solvavad :3
• ¤ Keegi näitas oma suguelundit.
• ¤ Internetis on liiga palju lollide asjade pärast vaidlemist.
• ¤ Ei ole aga mina olen küll küberkiusamisest osa võtnud.
• ¤ On pakutud raha.
• ¤ Kui keegi kiusab sind siis räägi sellest oma vanematele.
• ¤ Kui seda kasutad siis tuleks olla rohkem ettevaatlik ning vaadata kellega sa suhtled ja kuidas sa suhtled kindlasti ei tohi võõrale inimesele anda info ena eraelu kohta ega pilti või muud sellist kui sa esimest korda inimesega räägid ja mitte keegi su perekonnast ega sõpradest pole selle inimesega tutvunud.
• ¤ Mulle on pakutud uimasteid ja on ühendust võtnud libakontod.
• ¤ Mind on roastitud.*
• ¤ Jah, aga ma lihtsalt trollan neid häkkereid.**
• ¤ Ja ning ma kiusasin tagasi.
• ¤ Olen kokku puutunud küberkiusamisega aga mitte sotsiaalmeedias vaid Robloxsis.
• ¤ On palju vanemaid inimesi kes lisavad noori lapsi näiteks snapchatis ja hakkavad nendega suhtlema või osad teesklevad, et nad on mõni isik ja üritavad sinu eraelusse puutuda vahepeal.
• ¤ Olen näinud ja ka ise teinud nii mõndagi.
• ¤ Olen näinud, et teisi kiusatakse ja lastele ebasobilikke pilte/videoid.
• ¤ Minust on alustatud kuulujutte, minust on tehtud mitmeid libakontosid, (ma pole netis kuulus, need olid kõik tehtud minu hullu eks sõbra poolt) ja mulle on pakutud müügiks e-suitse ja mokatubakat.
• ¤ Võiks olla privaatsem ja rohkem pettureid mulle meeldib neid kiusata eriti India omasid discordis 😅.
• Jne

* Väljend “Mind on roastitud” tähendab, et inimene on saanud kriitikat, naeruvääristamist või halvustavat tagasisidet, tavaliselt sotsiaalmeedia või avaliku arutelu kaudu. See võib viidata olukorrale, kus keegi on avalikult rünnanud või kritiseerinud teise isiku käitumist, välimust või arvamusi.

** Väljend “trollan neid häkkereid” tähendab, et inimene kavatseb või juba tegeleb häkkerite (või üldiselt internetis toimetavaid inimesi) provotseerimise või petmisega, et neid ärritada või segadusse ajada.

Tänan kõiki uuringus osalejaid!

Oluline märkus: Uuringu tulemused on vabalt ja tasuta kasutatavad, kuid palun kindlasti viidata siinsele lehele!

Tegevjuht, sisulooja, koolitaja

MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu