Sotsiaalmeedia sisu – kas uduse video või pildi postitamine on OK?
Mina pooldan nö. tooremat, ehedamat sisu (mõned erandid all toodud). Tuleb ju inimene sotsiaalmeediasse otsima oma sõprade ja ka täiesti võõraste inimeste meelelahutuslikke postitusi. Need võivad olla ka teinekord üpris udused või halva kompositsiooniga. Kuid! nad levivad ja paistavad silma. Harva näed mõnd lõpuni viimistletud reklaami viraalseks minemas kuid igapäevaselt näed internetis suure hunniku läbi lukuaugu tehtud väriseva käega kassi videoid, mis levivad kulutulena.
Sisukord
Kas sotsiaalmeedia sisuloome juures on olulisem kvaliteet või emotsioon selle taga?
Nö. algusaegadel (alustasin turundusega 2002 ja järk-järgult siis lisandus sotsiaalmeedia) oli äärmiselt oluline ka mulle, et iga sotsiaalmeedia sisu jaoks tehtav pilt ja video oleks perfektne. Täna ei tee ma välja, kui visuaal ei ole perfektne. Küll aga pean äärmiselt oluliseks, mida sellega öelda tahetakse, millist emotsiooni luua lugeja/vaataja peas.
Järgnevalt katsun uuringutele toetudes analüüsida, kas sotsiaalmeedia sisu peaks olema kenasti viimistletud või pigem võiks olla pisut julgem? See on viimasel ajal päris palju diskussiooni tekitanud teema minu koolitustel.
NB! Väike märguanne – ma ei suuda selgeks saada sõna „video“ käänamist 😊 . Seega kui näed edaspidi viga võid märku anda või lihtsalt pihku itsitada.
Seega…
Sotsiaalmeedia sisu – riku ja arenda reegleid üheaegselt
Oled harjunud pidevalt olema turvalises tagasihoidlikus tsoonis. Oma loodava sotsiaalmeedia sisuga (tekst, video, pilt) kedagi ei ärrita aga samas silma ka ei torka?
Õnneks on viimastel aastatel nutikad turundajad mõistnud esilekerkivate trendidega kaasa minemist ja nö. tavapäraste reeglite rikkumist. Ka siis, kui see tähendab kõigi mustrite murdmist. Mis Eesti puhul tihti peale lõppeb muidugi reklaamipärlite FB grupis kuid…. järelikult toimib! Mõtleme kasvõi selle Lidli ja suve peale. Valus, aga toimis!
Kas on mõni platvorm, kuhu ei sobi postitada madala kvaliteediga sotsiaalmeedia sisu?
TikTok, Snapchat, Twitter, kui nimetada vaid mõnda, kuhu ehedam sisu sobib suurepäraselt. Kuid näiteks Pinteresti puhul mõtleksin mina pigem parema kvaliteedi peale.
Olid ajad, kui ka Instagram oli kaunite piltide sein, kuid minu isikliku arvamuse järgi on see trend taandumas. Kuid siiski Instagrami seinapostitused on tavaliselt kvaliteetsemad, kuid Instagrami Storyd, mis keskenduvad pigem kvantiteedile. Kuigi tavakasutajad toovad kaasa filtreerimata Instagrami postituste sisutrendi, jälgivad paljud inimesed endiselt mõjutajaid nende esteetika pärast.
YouTube on kuskil vahepeal, kuna see oli esimene videoplatvorm, mis tõestas, et emotsionaalne side, mitte tohutu tootmiseelarve, on edu võti. Kuid aja jooksul on ka see platvorm koduks suure eelarvega videotele, mis vastab Hollywoodi standarditele. Kuid siiski DIY on rohkem kui omal kohal ka seal.
Sihtrühm ja madalama kvaliteediga video sotsiaalmeedias?
On muidugi erinevus autos või elutoas filmitud 15-sekundiliste videote ja Äripäeva Top100 ettevõtete tegevjuhtidele, finantsjuhtidele ja CMO-dele suunatud kaheminutilise brändivideo postitamise vahel. Seega tunne oma sihtrühma!
Kuid ettevõtted kastavad üha enam videoturunduses kasutajate loodud sisu (UGC) ja klientide tagasisidesid. Põhjus lihtne – trend liigub autentsuse ja otsekohesuse suunas, eelistades lihvitud videotele ausaid ja filtreerimata klippe. Eriti sotsiaalmeedias on populaarsed lühivormilised videod, mis tihti on vaid 60 sekundi pikkused, kuid suudavad tõhusalt tõsta bränditeadlikkust ja suurendada kaasatust.
Tänu lihtsale tootmisele ja madalatele kuludele on need videod jõudnud nii B2C kui ka B2B brändide arsenali.
Vaata ühe uuringu kokkuvõtet all pildina ja siit lingilt!
Detailideni viimistletud video sotsiaalmeedia sisuna on üle tähtsustatud!
See on konkreetselt minu enda isiklik mõte olnud aastaid ja õnneks nüüd uurides leidsin ka mitmeid toetavaid uuringuid! Ikka kuulen klientidelt, et ei, me ei saa praegu videot postitada, sest meil ei ole stsenaarium paigas / meil ei ole raha filmija tellimiseks / meil ei ole kaunist keskkonda jne jne jne. Minu jaoks on see sotsiaalmeedias täiesti pseudoprobleem, kui sa ei müü just ilgelt kallist luksuskaupa, fototeenust vms.
Ettevõtte jaoks, kes tahab sotsiaalmeedias videoga või pildiga silma paista, on sageli esimene impulss tootmise ja lihvimisega (lõputult) tegeleda. Uued uuringud näitavad aga, et reklaamijad saavad saavutada paremaid tulemusi, loobudes kunstlikust Photoshopist. Selle asemel aga omavad lo-fi, mobiilipildi stiili, mis on inimlikum, suhtelisem ja ebatäiuslikum.
Mis on lo-fi muusika?
Nö. madala täpsusega muusika ehk lo-fi on muusika, mis on salvestatud tahtlike ebatäpsustega, nt valesti mängitud noodid, keskkonnamüra, vaikne sumin või fonograafilised helipuudused. Muide uuringute järgi aitab lo-fi muusika kaasa õppimisele!
Aga lo-fi pilt?
Lo-fi fotograafia (“lo-fi” tähendab madalat täpsust, viidates “mis tahes protsessile, mis ei suuda saavutada täpsust ja “läbipaistvust”) viitab ebatavalistele fotograafia praktikatele, mis ei ole valitud klassikalise esteetika seisukohalt ja mis jätavad mulje madalast kvaliteedist.
Sellistest piltidest on tehtud ka tohutult suuri pildipanga fotosid.
Uuringud näitavad, et ebatäiuslik sotsiaalmeedia video tõstab reklaami meeldejäävust!
Hiljutises Meta läbiviidud uuringus leiti et on tugev seos lihvimata ja suurema loomingulisega videote ning selle meelde jäävuse vahel. Seda leiti neljas erinevas valdkonnas – tehnoloogia, jaemüük, restoranid ja e-kaubandus. Uuringu tulemusena selgus, et nö. madalama kvaliteediga videod suurendasid kampaania reklaamide meeldejäävust oluliselt rohkem kui perfektsed sotsiaalmeedia videod.
Sarnaselt leidis 2019. aasta Meta uuring, et Instagram Storyi puhul on 84% tõenäosus, et ise salvestatud mobiiliga tehtud sotsiaalmeedia sisu (sh reklaam!) ületab sisuvaatamiste arvu osas stuudiopiltide oma, ning 63% tõenäosus, et see tooks kaasa rohkem oste ja rakenduste installimisi. Seda eelkõige just külma publiku korral.
Miks inimesed (eriti X ja Z-generatsioon) armastavad ebatäiuslikke sotsiaalmeedia videoid?
Sest neil on tüdimus ja üleküllus sellest perfektsusest. Üks põhjus kasvõi sellest, et see tekitab mitmete uuringute järgi ka neis depressiooni ja nad ei taha seda perfektsust pidevalt näha. Sotsiaalmeedia sisu projekteerib täiuslikke kehasid ja rom-com-suhteid. See paneb meie lapsed mõtlema oma kehaprobleemidele, ebakindlusele ja sotsiaalsele isolatsioonile.
YPulse’i uuringus leiti, et 90% 18–36-aastastest noortest meeldib, kui inimesed näitavad oma vigu ja puudusi, samas kui 60% arvab, et on õige näidata ebatäiuslikke pilte inimestest või toodetest.
Trende juhivad inimesed, mitte brändid. Seega kui sa soovid oma ettevõttega sotsiaalmeedias silma paista, jälgi ja järgi, mis sotsiaalmeedia sisu poole pealt reaalselt toimib. On hästi näha, et ettevõtted, kes on meelelahutuslikud ja inspireerivad just nagu tõelised inimesed ja sõbrad, keda me naudime, saavad tunduvalt paremat kaasatust.
See on ka just see osa, mida ma ettevõtetele teenusena pakun – kas siis konsultatsiooni või suisa ise haldamist. Lihtsalt, et avardada nende mõtteid, milliseid postitusi veel teha. Brändidel on kerge rääkida, et me müüme seda, pakume sellist teenust, meil on eripakkumine jne jne. Aga nad ei suuda kastist välja mõelda / „leida aega tilu-liluks“, mis reaalselt inimesi köidab ja mida jälgijad sotsiaalmeedia sisust ootavad. Ehk siis inspiratsiooni ja meelelahutust. Kui sa aga selliseid postitusi ei tee, on su engagement väiksem, mis omakorda tõmbab maha ka selle niigi väikese orgaanilise ehk tasuta leviku.
Millal sa ise viimati panid laigi, kui tuli postitus „meil on müügis uus kleit/püksid“? Aga humoorikale või sind kõnetavale postitusele? Ok, ma ise olen ka väga kehv laikija. Küll aga klikin põnevale lingile, videole ja vaatan ka huvitavat tekstikommentaari. Ka see läheb Facebooki algoritmile korda.
!Muide väike remark! – Facebooki sõnul inimesed jagavad oma seinal aina vähem postitusi edasi. Küll aga üha rohkem jagavad seda otse Messengeris. Mnjah, on see siis Facebooki enda väljamõeldis, et miks enam ei jagata, või mitte. Mina aga tahaks uskuda seda seetõttu, et ma just nii ise ka käitun.
Kuidas tuua oma sotsiaalmeedia postitusse autentsust?
Peamised sammud autentsuse saavutamiseks:
- Suhtlemine: veeda rohkem aega inimestega suhtlemisele (kui sisu postitamisele). Ehk siis loo läbi CTA kommentaaridesse vestlust. Alustage kasvõi oma sõpradega ja tehke sellega ots lahti, küll pika peale järgi tullakse.
- Ära mine hulluks: liiga palju postitusi väsitab sind ennast (ja fänne). Ok, keskmisel Eesti ettevõttel seda probleemi tegelikult ei ole, et sotsiaalmeedia sisu oleks liiga palju. Kuid kui kipud liiga palju neid tegema, ei jõua su publik sinuga sammu pidama. Seega mõtle siinkohal postituse kvaliteedile (mitte perfektsusele!), vähem kvantiteedile.
Mitu postitust peaks tegema päevas?
Sa kindlasti sooviks siin konkreetset numbrit, eks!? Kahjuks seda ei ole – oled sa uudiste portaal, küünetehnik, kasvuhoone müüja? Kõigi postituse samm on erinev. Suurim viga minu arust, mis sa teha saad, on see, et paned Googlesse otsingu ja saad siis sarnases stiilis vastuse:
Kuidas tundub, teeme ära? 3 postitust Instagrami päevas, käkitegu!
- Mõtle läbi: kes on su persoona ja mis teda tegelikult huvitab? Sotsiaalmeedias on tõeline jõud resoneerida, mitte ainult olla nähtav. Kui sa tead, mis keeles ja sõnades temaga rääkida, tabad tunduvalt suurema tõenäosusega naelapea pihta!
- PS! Mõtle läbi ka kirjavead! Neid on juuuube palju viimasel ajal.
- Kuidas tegelikult elu käib: kulisside tagune elu ei vanane kunagi. Ei väsi kordamast ka koolitustel – inimesed tahavad suhestuda inimeste, mitte ettevõtetega. Näita inimesi oma firmas!
Edukad brändid mõistavad, et vaatajaskonnad tahavad sotsiaalmeedia sisuna läbipaistvust ja armastavad Behind-the-scenes sisu. Kulisside taga olevad postitused on Instagrami videote populaarsuselt teine vorm DIY õpetuste järel.
- Huumor: huumor võib brändi ja jälgijate vahelist piiri oluliselt vähendada. Ei, see ei tähenda noku-nalju 😊, igas valdkonnas on maitsekas huumor täiesti olemas!
Vaata kasvõi seda reklaami, mille lõppu sa esialgu oodata ehk ei oskagi! Ja tegemist on ometi tegelikult raske teemaga. - Naudi sotsiaalmeedia postituse tegemist: inimesed tunnevad, kui sisu on pealesunnitud. Tead seda ju, et enamus ajast tunned ära, kas inimene teisel pool telefonitoru viitsib sinuga rääkida või ei. Kas ta naeratab või mitte? Sama efekti peale mõtle ka sotsiaalmeediasse sisu luues. Võlts paistab kohe välja!
NB! Autentsus ei pea alati tähendama skriptita, filtreerimata ja madala kvaliteediga videot.
Mida tõelisemad koos oma vigadega me oleme, seda rohkem lubame ka teistel olla ebatäiuslikud! Seega me ei tekita kelleski depressiooni ega kehva enesetunnet.
Mida teha aga kui sa oledki nii ilus? Mnjah, mis siin ikka. Katsu selle koormaga elada!
OK aga tuleme artikli mõtte juurde tagasi…
Kas ma võiksin postitada madalama kvaliteediga videoid sotsiaalmeediasse?
Lihtsate tööriistade ja äppide (mina armastan CapCut tööriista) levik ja kasutamisega tõestavad nii tavapostitajad kui ettevõtjad, et vähese produktsiooniga sotsiaalmeedia sisu (nii pilt kui video) võivad tuua kaasa suure kaasatuse.
Lo-fi stiilis videod – või DIY välimusega videod – on populaarsed ettevõtete seas, kes soovivad kliente autentsel tasemel kaasata. Olenemata sellest, kas tegemist on Storyde, lavataguste lugude või esimese live-iga, enamiku edukate Instagrammi sisuloojate kasutatav stiil ilmub kõiges alates orgaanilistest DIY-videotest kuni Super Bowli reklaamideni. Takeaway? Jälgijad naudivad sotsiaalmeedia sisu, mis tundub ligipääsetav ka endale ja lihvimata. Ehk siis sa suudad end samastada sinna pilti/videosse.
Eriti minu arust peale seda koroonapandeemiat, kui isegi minusugune lohistas välja kaamera ja tegi veebikoolitusi taustaks riidekapp ja sein.
Mõned head ja edukad näited „kehvema kvaliteediga“ sotsiaalmeedia sisu edukuse kohta?
Aga palun!
- Dunkin Reelsid – meelelahutuslik sisu, mis näitab nende tooteid tava inimese jaoks võrreldaval, kuid üllataval viisil. Nagu näha, on nad põnevate videote loomiseks kasutanud lihtsaid tööriistu mitte meeletult videoproduktsiooni.
- Austraalia pluss-suuruses bränd Big Girls Don’t Cry Anymore Instagram reelsid. Taaskord näidates inimesi, mitte modelle, kes kannavad nende tooteid reaalsetes olukordades.
Rääkimata nt Adam Mosserist (Instagrami CEO) ja ettevõtja ja sotsiaalmeedia spets Gary Vaynerchuckist ehk Gary V-st, kes väntab videosisu korraliku tempoga ja peaaegu iga klipp on filmitud telefoniga. Tema brändi jaoks töötab see hästi.
Jaga palun näiteid oma headest leidudest, lisan need postitusse!
Professionaalne video või mobiiliga tehtud sotsiaalmeedia video?
Brändilojaalsuse, usalduse ja läheduse teenimiseks peavad ettevõtted mõistma iga platvormi nüansse ja kohandama sisu vastavalt keskkonnale, mille jaoks see on mõeldud. Samuti tundma inimesi, keda nad soovivad kõnetada.
Seega minu jutu mõte ei olnud, et sa ei tohiks teha kõrge kvaliteediga videoid ja pilte. Vabalt võid! Kuid minu mõte on, et sa ei saa öelda, et meie ei saa sisu sotsiaalmeediasse teha, sest meil ei ole raha tellida videoid ja kvaliteetseid pilte. Usun siiralt, et olulisem kõrgest sisu kvaliteedist on selle sisu ja emotsioon, mida lood. Seega pigem soovitan ikka julgemat postitamist ka siis, kui sotsiaalmeedia postituse juurde käiv visuaal ei tulnud sel korral ideaalne välja! Pole veel siiani näinud oma praktikast, et tavapärase (mitte Lambosid müüva ettevõtte) firma kaasatus oleks meeletult tõusnud peale efektselt viimistletud sotsiaalmeediapostituste kasutusele võttu.
Kas soovid nõu, millist sisu sostiaalmeediasse luua? Võta ühendust, paneme plaani paika!
Brit Mesipuu
Tegevjuht
MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
www.milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu