Suur uuring – eestlaste interneti ja sotsiaalmeedia kasutus aastal 2020

Aasta aastal suureneb interneti osatähtsus inimeste igapäevaelus. Olgu see siis seotud töö või vaba ajaga, interneti kasutuse aeg ja sagedus on pidevas tõusujoones. Digimaailmast on saanud meie elu lahutamatu osa ja raske uskuda, et ligi 10 aastat tagasi olid need tehnoloogiad vaevu olemas.

Värske rahvusvahelise digiuuringu kohaselt (We Are Social ja Hootsuite) on maailmas enam kui 4,5 miljardit (aastane juurdekasv 7%) internetti kasutavat inimest. See on 59% kogu rahvastikust. Euroopa vastavad näitajad on 711,3 miljonit ja 84% rahvastikust.

1. Interneti kasutus maailmas — *Internetikasutus maailmas*

Seejuures sotsiaalmeediat kasutavate inimeste hulk on 3,8 miljardit, aastase juurdekasvuga 9,2%. Euroopa sama näitaja on 470,5 miljonit ja aastane juurdekasv 4,4%.

Kui palju eestlasi on internetis ja kui sagedasti nad seal käivad?

Eesti vastav näitaja on 1,28 miljonit internetikasutajat, mis teeb 98% elanikkonnast. Neist 1,09 miljonit ehk 83% kasutavat interneti külastamiseks mobiiltelefoni.

Olgu siinkohal välja toodud põnev fakt, et Emori uuringute järgi on kõige paremini internetiühendusega varustatud lastega leibkonnad, kus ühendus on olemas üle 99% kodudes.

Eestlastest sotsiaalmeedia kasutajate hulk on 750 000 inimest ning aastane juurdekasv seejuures +4,2%.

2. Interneti kasutus Eestis — *Internetikasutus Eestis*

Interneti kasutajatest 88% külastavat internetti igapäevaselt, 10% vähemalt kord nädalas, 2% vähemalt kord kuus. Isegi veel kõrgema sagedusega külastuse tulemusi andis minu enda poolt korraldatud uuring.

Milliseid lehti eestlane külastab?

Kõige külastatavam lehekülg on Google.com, millele järgneb Youtube. Nagu teada siis Google on otsimootoritest maailma juhtivaim ja teisel kohal on kohe YouTube. See põhjendab kindlasti ära ka nende kahe lehe konkurentsitult parimat positsiooni.

3. Mis lehti eestlane külastab — *Mis lehti eestlane külastab*

Otsitavamad märksõnad on eestlastele Delfi, Google, Facebook, Translate ja Postimees.

Eestlaste sotsiaalmeedia kasutus

Eestis on aktiivseid sotsiaalmeedia kasutajaid 750 000 ehk ligi 57% kogu populatsioonist. Neist ligi 85% teevad seda just läbi mobiili. Olgu siinkohal mainitud Emori uuring, mille järgi Eesti 18–24aastastest noortest peab juba 61% nutisõltuvust endale iseloomulikuks kahjulikuks harjumuseks. Päris muret tekitav, kas pole? Vanuses 35–49 on selliseid inimesi 20% ja vanusevahemikus 25–34 eluaastat 39%.

Sotsiaalmeedialehtedest külastatavaim on loomulikult Facebook, sellele järgnevad Instagram, LinkedIn ja Twitter. Kusjuures viimane neist oli kvartali juurdekasvu arvestades suurim + 15%. Instagram 5,6%, Facebook 1,5% ja Linkedin 0%.

5. eestlaste sotsiaalmeedia kasutus, erinevad platvormid — *Eestlaste sotsiaalmeedia kasutus, erinevad platvormid*

Sotsiaalmeedia kasutajatest enim on naisi ja mehi vanuses 25-34 aastat (mõlemad 14%). Sellele järgnevad naised vanuses 35-44 (11%) ja samavanused mehed (10%). Kolmandal kohal on noored vanuses 18-24 aastat, mõlema soo puhul 9%.

Enim leiab eestlastest sotsiaalmeedia kasutajaid muidugi Tallinnast.

7. eestlased Facebookis, linnad — *Eestlased Facebookis, linnad*

Kui vaadata eestlaste suhteseisu Facebooki enda andmete järgi, siis enim inimesi on abielus (44%), seejärel suhtes (31%), üksikuid (24%) ja viimasena kihlatud (4%).

Haridustasemelt on 18 aastat ja vanemad eestlased 30% keskharidusega, ülejäänud aga kutsekool ja ülikool.

Töötegemise valdkondadest on enim töötiitliga “management”, sedasi on end määratlenud 29% inimestest. Järgneb 21%-ga kunst, sport ja meelelahutus. Administratiivsektorisse on end tööle pannud 17% Facebooki kasutajatest ja müügile ning haridusele on orienteeritud 15% kasutajatest.

Kõigi nende eelnevate Facebooki enda andmete puhul tuleb arvesse võtta, et see on inimeste endi poolt edastatav info, seega ei ole see kindlasti 100% täppi minev, kuid suurusjärgud saab ikka teada.

Eestlaste internetiostud

Rahalises mõttes ostetakse enim reisimisega seotud teenuseid (sama tulemusi oli ka Emori eelmise aasta uuringus). Sellele järgnevad riided ja elektroonika.

Kui aga vaadata aastast juurdekasvu siis enim kasvas toiduga seotud ostude arv (28%). Teisel kohal kasvu poolest oli mööbel (22%) ja kolmas koht videomängudel (18%).