Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse uuring 2022

Oktoobris viisin läbi uuringu, et teada saada Eesti koolinoorte sotsiaalmeedia kasutuse harjumuste kohta. Küsitluse lingi saatsin Eesti Haridusministeeriumi lehel olnud õppeasutuste kontaktandmete baasis olnud 529-le e-mailile. Samuti said otsekutse kümmekond noortekesust ja -asutust.

Osalema olid kutsutud kõik koolilapsed alates 5ndast klassist.

Viisin sarnast uuringut läbi ka 2018 ja 2020 sügis, millega ka mitmeid andmeid nüüd võrdlen. Aastal 2018 läbiviidud uuringu tulemused on näha siin ja 2020 siin.

Täiskasvanute järgmine uuring tuleb 2023 sügisel, seniks aga tulemused aastast 2021.

Lühidalt:

Uuring andis taaskord selget kinnitust, et kuigi sotsiaalmeedia platvormide reeglite järgi on nende keskkondade kasutamine lubatud alates 13ndast eluaastast, ei peeta sellest kinni. Enamus alla 13 aastastest vastajatest omasid vähemalt ühes sotsiaalmeedia kanalis oma kontot. Valdavalt oldi aga mitme keskkonnaga väga tuttavad.
Peamine vahend kõikides vanuserühmades oli interneti kasutamiseks telefon. See ei ole kindlasti üllatus, sest trend on kõikjal maailmas selline.
Rõõmu võiks ehk valmistada see, et kui 4 aastat tagasi öeldi, et sotsiaalmeedias ollakse ühes päevas 3 ja rohkem tundi (26,3% vastajatest) siis nii 2020 aasta, kui sel aastal oli peamiseks vastuseks 2-3 tundi (21% ja 21,5%), sellele järgnes 1-2 tundi.

Täpsemalt vaata aga juba altpoolt!

Vastajate hulk

Vastuseid kokku laekus rekordilised 2096.

Vastajate vanus ja sugu

Minu sihtrühmaks olid Eesti koolinoored, kes käivad 5-12 klassides. Enim vastajaid oli sel korral kõige nooremate seas vanuses kuni 13 aastat. Sellele järgnesid 13-14 aastased ning kolmas koht kuulub 15-16-aastased. Kusjuures topp3 oli sama ka eelmisel aastal. Vaid esimene ja teine koht olid vahetuses.

Vastajatest 54% olid tüdrukud, 46% poisid.

Milliseid sotsiaalmeedia kontosid Eesti lapsed omavad?

Vastajatest kõigest 0,38% ehk 8 last ütles, et nemad ei oma ühtegi kanalit. 2018. aastal oli see kordades suurem – 3,6% ja 2020 1,5%.

Eesti laste lemmik sotsiaalmeediakanalid:

YouTube 1831
Snapchat 1795
TikTok 1677
Facebook 1566
Instagram1493

Kuid arvan, et paljud samastasid Facebooki Messengeriga. Seepärast oli TikTok Facebookist maast. Kuid see on puhtalt minu arvamus. Muidu eraldi toodi Messenger välja 30-l korral.

*Milliseid sotsiaalmeediakontosid Eesti lapsed omavad*

Kuid peamiselt valiti viisik Facebook + TikTok + Snapchat + YouTube + Instagram. Nii oli ka aastal 2020. See-eest 2018 oli kolmik Facebook + Snapchat + Instagram.

Erinevaid teisi kombinatsioone oli aga väga palju. Näiteks populaarseimad veel:

Facebook + TikTok + Snapchat + Instagram 79 vastust.
TikTok + Snapchat + YouTube 76 vastust.

Sel aastal nii märgatavat TikToki tõusu ei olnud (laias laastus +400 kontot), kuid taaskord oli märgata uute kanalite peale tulekut. Ka Twitter on kõrgemal kohal – 60 vastust. Sealhulgas Discord, Steam, Yubo, Reddit, Twitch. Mängudest toodi enim välja Robloxi.

Rõõm oli näha, et ära märgiti ka Bereal keskkonda (34x). Ehk on lootust, et hakatakse mingi aeg taaskord reaalsust hindama.

Kui peaksid valima vaid ühe kanali…

Soovisin teada, et kui õpilased saaksid alles jätta vaid ühe kanali, et mis see siis oleks. Nii nagu möödunud kordadel (36,1% (2020); 43,7%(2018), oli ka seekord esikohal YouTube (30,3%). Kuid näha oli siis taaskord, et see on natuke vähenemas.

Ka vahe teise kohaga oli sel korral väiksem. Samuti kuulus teine koht Snapchatile 26,9% (eelmine kord 19%) ja kolmas koht eelmise aasta Instagrami (15,4%) asemel TikTok 22,2%-ga. Seega tublit tõusu on teinud just TikTok.

*Eesti laste lemmik sotsiaalmeediakanal aastal 2022*

Rohkem oli välja toodud veel Discord ja Messenger.

Aga üks vastaja arvas, et talle piisaks ka Go3-st 😊

Sotsiaalmeedia kasutuse sagedus

Samas suurusjärgus möödunud uuringuga (90,8% sel aastal, 91,6% 2020) öeldi, et käiakse sotsiaalmeedias iga päev. 1-3 korda nädalas käib 5,1% lastest. Ülejäänud vastused olid väga väikse osakaaluga. Sarnane suur ülekaal oli ka möödunud korral.

Põnevamatest vastustest oli ka tõdemus, et käiks tihedamini, kui ema ei võtaks pidevalt telefoni karistuseks ära. Samuti kirjutas üks laps, et ta väga tihti ei käi, kuskil 10 korda päevas vaid.

Olen kuulnud ka loengutes lastega rääkides, et päris tihti on „karistuse“ ja „hoiatuse“ vahendiks just telefoni/interneti keeld või aja oluline vähendamine.

Sotsiaalmeedia kasutamise aeg

Nagu juba alguses ütlesin, sel aastal oli populaarseim vastus 2-3 tundi (450 vastust). Samamoodi, kui eelmised aastad, oli ka sel korral teisel kohal vastus 1-2 tundi (408 vastust). Kolmas koht 3-4 tundi (364 vastust).

*Kui kaua veedavad Eesti lapsed aega sotsiaalmeedias*

Lisati ka, et „oleneb kui ma õues siis 2 tundi umbes ja kui kodus 4-5 tundi umbes“. Samuti „üle 7h kindlasti aga nädalavahetusti vähemast 10+ tundi“. Enamus kodus olevast ajast oli ka üpris sagedane vastus.

Vastustest luges ka selgelt välja, et kui muid tegemisi on – ringid, trennid, palju toredaid sõpru – ollakse interneti vähe. Teistel päevadel aga tunduvalt rohkem. Põnev oli jälgida seda, et lapsed ise kasutasid ka üpris sageli sõna „palju“.

Sotsiaalmeedia kasutamine päevade lõikes

2018. aastal 55,8% lastest, 2020. aastal 48,7% ja sel aastal 54,9% vastajatest sedastas endiselt, et ei ole vahet kas nädalavahetus või koolipäev, internetikasutus on võrdne mõlemal juhul.

Sotsiaalmeedia kasutamine kellaajaliselt

Kõik kolm uuringut on olnud peamine vastus siin kellaaeg 15.01-19.00, vastuseid 921 ehk 44,1% (2020 – 40,2%). Seega ikka loogiliselt peale koolitundide lõppu. Teisel kohal ikka vahemik 19.01-22.00 ja 29,1%.

*Mis kellaajal lapsed sotsiaalmeediat kasutavad?*

Mõnevõrra on tõusnud lõunane aeg – 12.01-15.00. Kuid arvan, et põhjuseks on see, et vastajad olid sel korral pisut nooremad. Neil aga lõppevad tunnid varem.

Tuleb tõdeda, et sotsiaalmeedia turunduse teenuse pakkujana näen ka paremaid tulemusi tehes noorema persoona puhul postitusi õhtu poole.

Sotsiaalmeedia kasutamise peamised vahendid

Peamine vahend sotsiaalmeedias käimiseks on ikka endiselt telefon (83,8%). See oli küll veidi vähem, kui eelmine aasta kuid suurusjärk siiski sarnane. Teisel kohal endiselt lauaarvuti 187 vastajat ja 8,9%. Möödunud kord oli see 7,5%.

Taaskord kogemustest ja kuuldust rääkides siis lapse jaoks on väga oluline telefoni omamine. Kusjuures mitmetes koolides kuulen kahjuks, et just telefoni mudel näitab tihtipeale ka staatust.

Mis põhjusel kasutatakse Facebooki?

Nagu arvata võib on Facebooki kasutamise peamine eesmärk Messengeri kasutamine. Sedasi vastas 1106 õpilast ehk 52,8%. Teisel kohal sõprade postituste vaatamine 35,1%. Kolmas üllatuslikult uudiste lugemine 544 vastaja ja 26 %-ga.

Kuid veel lisaks:

Klassigruppide jälgimine (NB! Mitu last ütlesid, et ei käiks sotsiaalmeedias, kuid õpetaja tegi klassile grupi ja seepärast peab seal käima.)
Mitmeid kordi käis läbi asjade ost ja müük.
Loodan, et tegu oli naljaga aga üks vastaja ütles, et tema käib ainult välismaiste satanistide gruppides. Kuid jälgiti ka eestlaste kolmnurga ja musta huumori gruppe.
Toodi välja ka see, et kui soovid mõnele lehele kasutajaks hakata on mugav teha seda läbi Facebooki profiili.

Minu jaoks on need tegelikult nukrad näited. Laps sooviks ühest kanalist loobuda, kuid isegi kooli poolt on surve seal jätkata. Kindlasti on sama tendents ka teistes kanalites ja sõbrasuhetes. Kuidas loobuda Snapchatist, kui klassigrupid on seal?

Mis põhjusel kasutatakse Instagrami?

Ka siin on suur huvi jälgida sõprade tegevust. 60% vastajatest tunnevad peamiselt huvi just nende tegevuste vastu. Teisel kohal on niisama aja veetmine (925 ehk 44,1%) ja kolmandal tuntud inimeste ja suunamudijate tegevustel silma peal hoidmine (897, 42,8%).

Teistest vastustest veel:

Et teada, mida pere teeb.
Ideede kogumine hobideks.
Ilusate piltide vaatamine.

Kas pole mitte täbar olukord, kui mitu last vastasid Instagrami kasutamise põhjuseks pereliikmete tegevustega kursis olemist? Vastupidi oleks see aktsepteeritavam (nt vanaema jälgib lastelaste ja lapsepere tegemisi jne), kuid see, et laps jälgib õe/venna või ema/isa käike, on minu jaoks kurb. See tõestab taaskord, et suhtlus on koduseinte vahel aina vähesem.

Mis põhjusel kasutatakse TikTok’i?

TikToki kasutamise põhjuste topp3 on sama, kui Instagram. Erinevus on vaid järjestuses. Esikohal vaba aja veetmine (1416, 67,6%), teisel sõprade postituste vaatamine (1229 ja 58,6%) ning kolmandal suunamudijad ja kuulsused (983 ja 46,9%).

Lisaks:

Ilusate editite tegemiseks.
Oma pereliikmete tegevustega kursis olek.
Suvaliste videote vaatamine.

Taaskord pereliikmed… Ja piltide ilustamised.

*Mida Eesti lapsed sotsiaalmeedias teevad?*

Kõikide kontode juures märgiti ära ka mitmel korral, et konto oli, kuid nad on blokki saanud. Seejuures põhjus, miks sedasi läks, ei osatud endale omistada. Nähakse, et Meta jt platvormid on liiga karmide reeglitega, vanuse alampiir liiga kõrge ja palju muud sarnast.

Koolides internetiturvalisuse loenguid käies kuulen aga ka, et tegelikult on tihtipeale tegemist nõrkade paroolidega, mistõttu on kontole sisse häkitud ja ebasobivaid pilte pandud. Selle järel aga konto kinni pandud.

Samuti on kuulda, et tehakse „naljakaid“ vägivalda imiteerivaid pilte, taipamata, et see on sotsiaalmeedia platvormide reeglite vastane.

Tuntud inimeste ja suunamudijate jälgimine

Teiste tegemisel hoidis silma peal 65,7% vastanutest.

Taaskord oli näha, et kui eesti täiskasvanutel on see esimene kümme stabiilsem ja etteaimatavam, siis noorte puhul on see ikka väga killustunud. Ei ole sellist eredat tähte, keda paljud jälgivad.

Samuti jääb silma see, et tegemist on suuresti Youtuuberitega ning vaadatakse palju mängureid. Eelistatakse pigem välismaiseid kuulsuseid.

Küsimusele, et keda sa jälgid, sai populaarsemate edetabel sel korral selline:

*Keda Eesti lapsed sotsiaalmeedias jälgivad?*

Kas oled ostnud mõne toote või teenuse sotsiaalmeedias nähtud reklaami tõttu?

Esimesena uurisin, kas lapsed on ostnud midagi sotsiaalmeedias nähtud reklaamist tulenevalt. Möödunud korral vastas 33,5%, et on seda tõepoolest teinud. Sel aastal oli see märksa väiksem protsent – 28,8% ehk 604 vastust.

*Kas sotsiaalmeedia reklaam paneb lapsi ostule mõtlema?*

Kas oled ostnud mõne toote või teenuse kuna mõni tuntud blogija või isik on seda reklaaminud?

Siin vastas 20% lastest, et tõepoolest nad on ostnud mõne toote või teenuse, kui mõni tuntud isik on seda reklaaminud. Eelmine kord oli see 22,5%.

Nagu oma kevadisel magistritööl, tuli ka siin tõdeda, et noored ei tunnista tihtipeale nii reklaamide kui ka suunamudijate mõju oma ostukäitumisele. Öeldakse, et jah, olen näinud kedagi seda kandmas või kusagil reklaami, aga ma seepärast ei ostnud, endal tekkis huvi lihtsalt.

Samuti tunnistati, et huvi on olnud suur kuid ostuni veel ei ole jõutud.

Loe ka minu juunikuus kaitstud magistritööd suunamudijate teemadel:

Täispikk magistritöö: Suunamudijate turundustegevuse tajumine ja ostukäitumisele suunamine – Eesti noorte arvamused ja kogemused

Influencerturundus – soovitused lapsevanematele

Influencerturundus Eesti noortele – soovitused ettevõtetele!

Kokkupuude küberkiusamisega

Selle aasta uuringu uueks küsimuseks oli kokkupuude küberkiusamisega. Annan koolides juba aastaid internetiturvalisusega seotud koolitust ja aina enam kuulen mõtlema panevaid juhtumeid, mida lapsed on internetis kogenud. Seetõttu soovisin saada ka oma uuringus ülevaadet probleemi laiahaardelisusest.

Suur hulk vastanutest (41,7% ehk 875 vastanut) arvas teadvat, et nende sõbral on kokkupuude sellega olnud. 15,9% (333 vastajat) tunnistasid, et nende enda kontole on proovitud ligi pääseda või neilt mingeid andmeid kätte saada.

Seega päris jahmatav hulk lapsi ja noori on lähemalt või kaugemalt selle teemaga seotud olnud. Kuid oli ka tunda, et päris täpselt ei tajuta, mis on kiusamine, mis on solvang. Aga see on ka täiesti loogiline, piir nende vahel ongi ju hägune.

Lahtiseid vastuseid:

Kui olin kommentaari postitanud TikTok’i oli mingi inimene arvanud, et ma olin ”paha”.
Ja mind on noritud nimedega.
Tehti hatepage mulle ja levitati valet infot minu kohta.
Minule on öeldud et olen loll ja kole.
Minust räägiti jutte mis polnud tõesed.
Ja minust levitati pilte.
Mina ei ole aga minu sõber on teinud konto ja seal küsinud teistelt küsimusi enda kohta et teada mis teised temast arvavad.
Solvatakse, saadetakse mulle rõvedaid pilte minust.
Ja, mulle on kirjutatud instagrammi piltide alla solvangudi jms.
On öeldud halvasti ja nimetatud tähelepanu nõudjaks.
Jah, aga see oli ainult üks kord ning see ei olnud isegi n-ö päris kiusamine, lihtsalt halbade sõnade ütlemine ja see mulle haiget ei teinud.
jne