Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutus aastal 2024

Seitsmendat aastat järjest viisin läbi uuringu, et mõista paremini, kuidas ja mis eesmärkidel Eesti ettevõtted sotsiaalmeediat kasutavad ning kui palju aega ja ressursse nad sellesse investeerivad. Vastajate arv ei anna loomulikult võimalust kanda kogu info üks ühele kogu Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutuse maastikule, kuid siiski põgusa ülevaate saamiseks tasub tulemustele pilk peale visata.

Digitaalse turunduse maastik on viimastel aastatel läbinud märkimisväärse arengu, kusjuures sotsiaalmeedia on end kindlalt ettevõtete turundusstrateegiate keskmesse seadnud. Sotsiaalmeedia ei ole enam ammu lihtsalt valikuline turunduskanal, vaid oluline osa kaasaegsest äristrateegiast, mille eesmärk on suurendada brändi tuntust, luua sügavam suhe sihtrühmaga ning lõppkokkuvõttes suurendada ettevõtte kasumlikkust.

Minu jaoks on huvitav jälgida, kuidas ettevõtted on kohandanud oma lähenemist sotsiaalmeediale, alates sellest, kes haldab nende sotsiaalmeedia kontosid, kuni selle kasutamise eesmärkideni välja.

Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutamise peamised punktid, mis uuringus selgusid:

• Eesti ettevõtted eelistavad jätkuvalt peamise sotsiaalmeediakanalina Facebooki, ent näeme muutusi ka teiste platvormide kasutuses. Selle aasta uuring näitab, et Instagrami ja LinkedIni populaarsus kasvab jõudsalt.
• Võrreldes varasemate aastatega, on ettevõtted hakanud rohkem ise oma sotsiaalmeedia sisu ja reklaame looma. Viimases oli küll mõningane langus võrreldes eelmise aastaga, kuid number on endiselt kõrge.
• Kuigi varasem trend näitas, et eraldi turundusega tegelevate töötajate arv väheneb, on nüüd märgata, et ettevõtted investeerivad rohkem aega ja ressursse sotsiaalmeedia oskuste arendamisse.
• See tähendab ka, et haldusele kuluv aeg on kasvanud. See võiks olla märk sellest, et ettevõtted pööravad sisu kvaliteedile ja strateegilisele planeerimisele suuremat tähelepanu.
• Sel aastal oli mõjuisikute kasutamine turunduses märgatavalt tõusnud. See-eest tasud olid veelgi langenud, sest enamus koostöid olid tasustatud reklaamitava toote või teenusega. 

Kuid nüüd kõigest pikemalt:

1.          Vastajate arv

Vastas 168 ettevõtet.

2.          Ettevõtete peamised tegevusalad

Enamik küsitlusele vastanuid töötas jaekaubanduse valdkonnas, moodustades 20,8% kõigist vastanutest. Reklaami- ja turundussektor oli teisel kohal 12,5%-ga vastajatest, järgnes haridus, koolitus ja konsultatsiooni valdkond 10,1%-ga.

Lisaks esindasid vastajad mitmeid teisi sektoreid, märkimisväärne oli konsultatsiooni- ja coachingu valdkonna ning käsitööga tegelevate inimeste arvu kasv.

3.          Turundusega tegeleva inimese olemasolu

Uuringust selgub, et 42,9% vastanutest on märkinud, et nende ettevõttes tegeldakse turundusega eraldi inimese poolt, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal, kui see näitaja oli 40,7%.

Enamik ettevõtteid, 63,7%, tegeleb reklaamide ülesseadmise ja haldamisega ise, mis on väike langus võrreldes eelmise aasta 67,1%-ga. Väliselt tellitakse reklaamiteenuseid 8,3% juhtudest, mis on kasv võrreldes eelmise aasta 6,6%-ga, kuid vähenemine võrreldes kahe aasta taguse 11,2%-ga.

10,7% ettevõtetest kasutab nii sisemist kui ka välist abi, samas kui 17,3% ettevõtetest ei tee üldse reklaame, mis on oluline tõus võrreldes eelmise aasta 9%-ga.

Avatud vastused:

• Ettevõtete juhtkondade arvamus on siiani, et kui on turunduse inimene, siis ta peab oskama sotsiaalmeedia seadistamist, copy kirjutamist, google analüütikat, detailset aruandlust, ai kasutamist jne. Otsitakse ÜHTE töötajat, loodetakse saada terve agentuuri täis teadmisi.
• Elu on viinud selleni, et isegi agentuuris on odavam osta teenust väljast sisse freelanceritelt ja siis edasi müüa.

4.          Sotsiaalmeedia kontode haldamine

Enamik ettevõtteid, 85,7%, haldab oma sotsiaalmeedia kontosid ise, mis näitab selget eelistust sisemise halduse suhtes. Vaid 5,4% ettevõtetest eelistab sotsiaalmeedia haldamist väljast tellida, mis on väike kasv võrreldes eelmise aasta 4,8%-ga ja väiksem kui 2022. aastal, mil see näitaja oli 6,8%.

Vahelduvat lähenemist, kasutades nii sisemisi kui ka väliseid ressursse, kasutab 7,7% ettevõtetest, mis on samuti kasv eelmise aasta 6,6%-lt ja vähenemine võrreldes 11,9%-ga aastast 2022.

Kuigi eelmisel aastal täheldati suundumust ettevõtete seas hakata rohkem oma sotsiaalmeedia kontosid ja reklaame ise haldama, on sel aastal märgata väikest kasvu teenuste väljast tellimisel.

5.          Sotsiaalmeedia haldamisele kuluv aeg

Sellel aastal kulub enamus ettevõtetel sotsiaalmeedia haldamiseks nädalas 2-5 tundi, moodustades 38,2% vastanutest. Järgnes kuni 2 tundi nädalas, mida mainis 35,7% vastanutest, ning 5-7 tundi nädalas, mida märgiti 10,8% puhul.

Eelmise aasta vastused näitasid teistsugust eelistuste järjestust, kus kuni 2 tunni variant oli populaarseim.

Huvitav on ehk märkida, et sel aastal panustasid rohkem kui 10 tundi sotsiaalmeediahaldusesse 8,9% vastanutest, aasta varem oli selleks vastuseks 6,4%.

5.     Kontode haldamise tasu

Siin siis on küsimus, et kui palju kulub teenustasudele arvesse võtmata reklaamidele kuluvaid summasid. See on vast küsimus, mis on sel aastal sootuks muutunud võrreldes varasemate aastatega. Seda seetõttu, et ei ole enam selget liidrit.

Enim, 24% vastanutest, teatas, et tasuvad sotsiaalmeedia halduse eest teenuste või toodetega. See on märkimisväärne muutus võrreldes varasemate aastatega, kus domineeris vastus, et sotsiaalmeedia haldaja tasu jääb vahemikku 100-300 eurot – 2022. aastal oli see 45,8%, ja varasematel aastatel veelgi kõrgem. (2022a 45,8%, 39,1%, 55,6%, 56,9% ja 2019a 67,4%).

Protsendiliselt jäid teised vastused 14-18% piiresse, kusjuures sotsiaalmeedia halduse tasu vahemikud ulatusid 100 kuni 1000 euroni.

Huvitav on tõdeda, et 2023. aastal ei olnud ühtegi vastust, mis näitaks sotsiaalmeedia halduse eest makstavat summat üle 2000 euro. Sel aastal tõusis sellise tasu maksvate ettevõtete osakaal 6%-ni. Eelnevatel aastatel olid vastavad näitajad 2022. aastal 4,6% ja aasta varem 3,4%.

6.     Sotsiaalmeedia sisu ette planeerimine

Peaaegu pooled vastanutest, täpsemalt 49,4%, ütlesid, et nende sisu loomine toimub spontaanselt, vastavalt hetkevajadustele. Selline tulemus ei tulnud üllatusena, kuigi see näitaja on umbes 7% võrra madalam võrreldes eelmise aastaga.

Avatud vastused:

• Nii üht kui teist – üld plaan 2-3 kuud ette aga vahel plaanid muutuvad või tulevad vahele spontaansed reklaamid/postitused.
• Kuu ette ja selleks, et SOME turundusest rohkem aimu saada, käisin ka TMK sotsiaalmeedia turundust õppimas.
• Sõltub sisust.
• Mul on olemas kuu plaan, aga tihti tuleb ette spontaanseid postitusi/storysid.
• Eelmise kuu lõpus saadab turundaja uue kuu plaani, mille koos üle vaatame, vajadusel korrigeerime ja seejärel kinnitame.
• Sotsiaalmeedia on nii suures muutuses pidevalt, et äärmiselt meelevaldne oleks terveks aastaks plaan ette teha.
• Kui varasemalt ka meie agentuur tegi klientidele aastaseid plaane ette siis nüüd enam juba mitmeid aastaid mitte. Muutused eri keskkondades on nii kiired, et sedasi ei saa raamidesse lüüa.

6.          Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutamise kestvus

Kõige sagedamini märkisid vastajad, et on sotsiaalmeedias tegutsenud 2-5 aastat – sellise vastuse andis 31,5% vastanutest. Järgnesid ettevõtted, kes on olnud aktiivsed sotsiaalmeedias 5-10 aastat, moodustades 29,2%. Kolmandale kohale jäid need, kes on sotsiaalmeedia platvorme kasutanud üle 10 aasta.

Värskemaid sotsiaalmeedia kasutajaid, kes on keskkondades olnud vähem kui 1 aasta, oli 11,9%, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal (11,4%). Üllatuslikult oli sama suur – 11,9% – ka nende osakaal, kes ütlesid, et ei kasuta sotsiaalmeediat üldse.

7.          Milliseid sotsiaalmeediakanaleid Eesti ettevõtted kasutavad?

Facebook jätkab domineerimist Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia platvormide kasutuses, olles eelistatuim 94%-ga vastajatest. See on küll veidi väiksem kui aasta varem, mil näitaja oli 95,8%. Kuid selline protsent on püsinud kolme aasta jooksul suhteliselt stabiilselt 2% vahemikus.

Järgneb Instagram, mille kasutajate arv on kasvanud 79,8%-ni, võrreldes eelmise aasta 72,5% ja üle-eelmise aasta 67,3%ga.

Üllatuslikult on sel aastal kolmandale kohale tõusnud LinkedIn 25,6%-ga. Samas kui YouTube, mis tavaliselt on olnud kolmandal positsioonil, jäi sel aastal neljandaks (eelmine aasta 24% ja kolmas).

8.          Eesti ettevõtete peamine sotsiaalmeediakanal aastal 2024

Siin oli ülekaalukaks vastuseks taaskord Facebook. Facebook säilitab endiselt oma positsiooni peamise sotsiaalmeediakanalina, mida eelistab 62,9% vastanutest. See näitaja on siiski vähenenud võrreldes eelmise aasta 80,8% ja 2022. aasta 83%ga.

Instagram järgneb teisel kohal 26,3%-ga, mis on märkimisväärselt kasvanud võrreldes eelmise aasta 14,4% ja 2022. aasta 9,7%-ga. LinkedIn hoiab taas kolmandat kohta, kuid sel korral 6%-ga, 2023. aastal oli see näitaja 1,8%.

Mis sotsiaalmeedia kanaleid kasutada aastal 2025?

2025. aasta peamise sotsiaalmeediakanali osas prognoosivad vastajad jätkuvalt Facebooki ülekaalu 45,2%-ga, kuigi see on langenud võrreldes 2023. aasta 55,7% ja 2022. aasta 63,5%-ga.

Instagrami osakaal on teinud hüppe 37,5%-le, näidates selget kasvu. Aasta varem vastas sedasi 25,1%.

LinkedIn jääb kolmandale kohale 7,7%-ga, olles peaaegu muutumatu võrreldes eelmise aasta 7,8%-ga, ja TikTok on neljandal kohal 4,8%-ga, mis on langus võrreldes eelmise aasta 7,2% kuid kerge tõus 2022. aasta 4,2%-ga.

Avatud vastused:

• Ootan huviga mis tulemas on aga ei usu, et põhikanal aasta pärast muutunud on.
• LinkedIn-is toimetan enda mitte ettevõtte kontoga, aga räägin seal enda teenustest rohkem kui ettevõtte fb kontol.
• Sotsmeedia grupis ka sageli virisetakse, et facebook ei toimi, FB on nõme jne jne ja samal ajal need samad inimesed ise on FB-s. Miks oled seal kui ei toimi? Järelikult sa ei oska seda kasutada või lihtsalt paremat kohta ei ole (veel).
• Olen kindel, et ka järgmine aasta on Facebook Eesti ettevõtete peamine sotsiaalmeedia kanal. Ta on lihtsalt kõige kergem ja mitmekülgsem. Lisaks tuleb palju uuendusi viimasel ajal.
• Instagram ei toimi. Meil on küll palju nn instakoolitajaid kuid tahaks näha, et nad peale laikide arvu kasvu suudavad ettevõttele ka reaalset tulu kontole tuua rahas. Mitu eurot toob üks insta like kontole? Näita tulemusi käibe kasvus mitte kuidas peale koolitust kasvas konto jälgijate arv.

9.          Sotsiaalmeedia kasutamise eesmärk

Enamik vastajaid, täpsemalt 87,5%, kasutab sotsiaalmeediat peamiselt oma toodete ja teenuste reklaamimiseks, mis on järjepidevalt olnud esikohal ja püsinud sarnases suurusjärgus aastast aastasse.

Teisel kohal, 76,8% vastanutest, on ettevõtte brändi tuntuse kasvatamine, mis on samuti säilitanud oma positsiooni võrreldes eelmise aastaga.

Kolmandal kohal, 73,2%-ga, on samuti klassikaline ettevõtte uudiste ja teadaannete levitamine.

10.      Kui palju kasutatakse ja mis maksab sotsiaalmeedia reklaam?

69,6% ettevõtetest kasutab sotsiaalmeedia reklaamimise võimalusi, mida on veidi rohkem kui eelmisel aastal, mil protsent oli 67,1%.

Reklaamieelarvete osas on aastate jooksul domineerinud summad vahemikus 100-500 eurot aastas, ja välja arvatud eelmine aasta, oli see ka käesoleval aastal kõige populaarsem valik 22,9% vastanutest.

Sellele järgnes eelarve kuni 100 eurot ning kolmandale kohale jäi suurem summa, nimelt 1000-5000 eurot aastas. Üle 10 000 euro reklaamidesse investeerib 3,2% ettevõtetest, mis on veidi väiksem protsent kui aasta varem, mil see oli 3,8%.

Järgmiseks aastaks prognoosib 51,2% vastanutest reklaamieelarve suurenemist, mis on märkimisväärselt suurem kui eelmise aasta 43,4%. Samas märkis 10,4% vastanutest, et nad ei plaani järgmisel aastal sotsiaalmeedias üldse reklaame teha.

Avatud vastused:

• Siiani oleme boostinud vaid töökuulutustega postitusi. Seega reklaamimine toimub sõltuvalt sellest, kas otsime sel aastal veel uusi töötajaid või mitte.
• Tõenäoliselt summa kasvab aga mitte sellepärast, et FB muutub kallimaks vaid sellepärast, et iga päevaga saan juurde uusi teadmisi kuidas igast eurost rohkem kätte saada. Miks siis mitte sinna raha panna? 🙂
• Kui oskad kasutada Meta reklaamide eri funktsioone tead, et Fb toimib veel kenasti tasulise reklaami keskkonnana. Tavaline boostija muidugi sealt midagi kätte ei saa, need ajad on möödas.

11.      Sotsiaalmeedia reklaami tasuvus

Sotsiaalmeedia reklaamide tulusust pidas heaks 49,7% vastanutest, mis on kasvanud võrreldes eelmise aasta 44,7%-ga.

“Ei tea” vastas 31,8% vastajatest, mis viitab teatud ebakindlusele või mõõtmisraskustele tulemuste hindamisel.

Huvitaval kombel oli “väga hea” ja “halb” hinnangute osakaal peaaegu võrdne, vastavalt 8,3% ja 8,9%. See näitab, et kuigi paljud ettevõtted näevad sotsiaalmeedia reklaamides kasu, on ka märkimisväärne hulk neid, kes pole tulemustega rahul või ei oska neid täpselt hinnata.

12.      Sotsiaalmeedia reklaamide roll turundusplaanis

Sellel aastal kinnitas taas enim vastajaid, 31%, et sotsiaalmeedia reklaamid on nende üldises reklaamiplaanis täiendavad, mis on veidi vähem võrreldes eelmise aasta 32,3%-ga. Varasematel aastatel peeti sotsiaalmeediat peamiseks reklaamikanaliks, kuid viimased kaks aastat on see vastus olnud teisel kohal.

Peamise kanalina pidas sel aastal seda 30,4% vastanutest, mis on sarnane eelmise aasta 30,5%-ga ja märgatavalt vähem kui 2022. aasta 43,5%.

Ainult sotsiaalmeedias reklaame tegevate ettevõtete osakaal oli 16,7%, mis on veidi väiksem kui 2023. aasta 17,4%.

Milliseid teisi reklaamikanaleid Eesti ettevõtted kasutavad?

Teist aastat järjest paigutus esikohale kodulehe optimeerimine ja otsingumootoritele optimeerimine (SEO). Selle valis sel aastal oma peamiseks turundusstrateegiaks 77,6% vastanutest, eelmisel aastal oli see protsent 72%.

Muidu on mitmeid aastaid olnud selleks e-mail. See oli aga sel aastal teisel kohal (51,6%) nagu ta oli seda ka eelmisel (59,1%).

Kolmandale kohale asetus “muu internetiturundus” (näiteks Google Ads ja muud veebireklaami vormid) 37,9%-ga.

Avatud vastused:

• Suust suhu reklaam ehk “pasteldega ajaleht”.
• Püüame anda endast alati parima, et inimesed ise räägiksid meist edasi.
• Kindla peale koduleht ja sealne optimeerimine.
• Ma pigem ei lisa teisi kanaleid küll aga õpin olemasolevatest rohkem välja võtta.

13.      Influenceri turundus

Eelviimane küsimuste blokk keskendus influencer-turundusele. 37,5% vastanutest olid kasutanud reklaamikanalina mõjuisikuid, mis on kasv eelmise aasta 29,9%-lt. Sarnaselt eelmisele aastale maksti ka sel korral influenceritele enamasti tasu ettevõtte toodete ja teenustega – sel aastal oli selliseid vastuseid 53,1%, mis on tõus eelmise aasta 44,2%-lt.

Kui eelmisel aastal oli teisel kohal vastus, et influencerite tasu oli üle 1000 euro 17,3% juhtudest, siis sel korral vastas nii 9,4% vastanutest. Teisele kohal oli hoopis vastus kuni 200eurot 12,5%-ga.

14.      Kas influencerit tasub kasutada?

Suunamudijate turunduse kohta arvas 52,4% vastanutest, et tulemused olid vastavuses nende ootustega, mis on veidi väiksem kui eelmisel aastal, kui vastav arv oli 54,4%.

Taas oli märkimisväärselt kõrge osakaal neist, kes leidsid, et koostöö suunamudijaga jäi alla ootuste – 42,9% vastanutest, mis on tõus eelmise aasta 36,8%-lt. Ootusi ületas influencer-turundus sel aastal vaid 4,8% vastanute hinnangul.

Avatud vastus:

• Kaasasin mõjuisikuid, tasu ei olnud koostöös ette nähtud (eesmärk, väärtuspõhisus oli peamine motivaator).
• Eestis turundades on suunamudijad kui “poliitprostituudid” – vahet ole mida või kuidas promoda, kõik meeldib, sest raha ju tuleb!
• Eestis kasutan ainult Mallut, kõik kiruvad aga reaalselt ka reklaam toimib. Müüb ehedus, mitte üle töödeldud klantspildid.

15.      Kui kasutad oma töös AI-d, mis valdkondades see sulle abiks on?

Sel aastal uurisin ka populaarset tehisintellekti (AI) teemat, et mõista, kuidas ettevõtted seda oma igapäevatöös rakendavad ja mis eesmärkidel AI peamiselt kasutusele võetakse.

Selgus, et enim leiab AI rakendust sotsiaalmeediapostituste ideede genereerimisel ja postituste koostamisel, mida mainis 67,7% vastanutest. Sellele järgnevad kodulehe- ja reklaamtekstide tööd.

Hoolimata laialdasest kasutusest, märkis siiski 35% küsitlusele vastanutest, et nad ei kasuta AI-d oma tööülesannete täitmisel.

16.      Kui mõtled AI peale oma töös siis mis on sinu arvates tema peamine väärtus?

Viimane küsimus uuringus keskendus tehisintellekti (AI) kasutamise väärtusele kasutajate jaoks.

Enamik vastanuid tajus AI kasutamist positiivselt, peamiselt aja kokkuhoiu tõttu, mida mainis 79,6% küsitlusele vastanutest.

Lisaks peeti AI-d väärtuslikuks abimeheks ideede genereerimisel, mida ütles 66,7% vastanutest. Huvitav on märkida, et AI nähti ka kui abilist uute oskuste ja teadmiste omandamisel.

Veerand vastanutest tõi välja ka rahalise kokkuhoiu, mida AI kasutamine neile teenuste osas võimaldas, näiteks piltide ja tekstide genereerimisel, mida muidu oleks tulnud sisse osta.

Avatud vastused:

• Lasen ka tõlkida, siis on lihtsam toimetada. Või siis lasen inglise keeles teha keeletoimetust AI-l.
• AI on abimees. Ta aitab natuke tekste toimetada ja häid ideid anda. Lõpptekst tuleb ikkagi endal kokku panna.
• Koostan AI abil koolitusmaterjalide sisu.
• AI peamine väärtus, mida omalt poolt lisaksin on see, et saab küsida tundmatute teemade ja valdkondade kohta (loomulikult fakte mujalt kontrollides). Peamiselt kasutangi AI-d klientidele (turundusteenused) tekstide loomiseks. Oma ettevõtte jaoks teen kõike minimaalselt.
• Pigem on AI täiendav abivahend. Kahjuks sellele täna veel loota ei saa. Copys ei ole ta mingil juhul inimese sisulisuse, loomingulisuse või keelekasutusega võrreldav.
• Miks ma peaksin tellima pilte kujundajalt ja fotograafilt kui AI-st saan selle tasuta või siis mõningate euroste kuutasude eest? kas fotograafi pilt toob mu kontole enam raha? Kahtlen sügavalt.

Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutuse uuringu kokkuvõte:

Seega kokkuvõttena võib öelda, et Facebook jääb endiselt domineerivaks kanaliks, kuigi Instagrami ja LinkedIni populaarsus kasvab. Enamik ettevõtteid haldab oma sotsiaalmeediat ise, pühendades sisu loomisele ja strateegilisele planeerimisele rohkem aega. Mõjuisikute kasutamine turunduses on tõusnud, kuid tasud on muutunud, kuna koostöid tasustatakse enamasti toote või teenusega.

Sotsiaalmeedia reklaamide osas kulutavad enamik ettevõtteid aastas 100-500 eurot, kuid on märgata trendi eelarvete suurenemise suunas. AI rakenduste kasutamine on levinud peamiselt postituste ideede genereerimiseks ja koostamiseks, pakkudes aja- ja rahalist kokkuhoidu.

Ma tänan siiralt kõiki, kes oma panuse andsid. Enamus võitjaid on ka juba võiduteadetele reageerinud, teisega katsun veel ühendust saada. Kohtumiseni uuel aastal! 😊

NB! Tulemused on kõigile korrektsel viitamisel tasuta kasutatavad!

Soovituslik lisalugemine:

• Kuidas valida Facebooki reklaamile eesmärk, mis tooks soovitud kasu?
• Sotsiaalmeedia sisu – kas uduse video või pildi postitamine on OK?
• Eesti täiskasvanute sotsiaalmeedia kasutamise uuring 2023
• Kuidas ChatGPT ja AI sind igapäevatöös aitavad?
• Suunamudijate turundustegevuse tajumine ja ostukäitumisele suunamine – Eesti noorte arvamused ja kogemused

Tegevjuht
MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
www.milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu