Mida toob aasta 2026 turunduses? Osa 5

Käes on artiklisarja aasta viimane lugu – seekord võtavad sõna Konstantin ja Indrek.

Konstantin Burõi, turundusspetsialist
Indrek Viiderfeld, reklaamiagentuuri Tabasco asutaja ja tegevjuht

Osa 1

Osa 2

Osa 3

Osa 4

Sisukord

Konstantin Burõi

Kohanemisvõime turunduses: see, kes oskab olla paindlik turunduses – peab vastu

Ma arvan, et kõik, kes on turundusega seotud juba pikemat aega, tunnevad, et meie valdkond on väga keerulises, kui mitte öelda raskes seisus ja ega ta 2026. aastal koheselt paremaks ei lähe. Seega need turundajad ja turundusagentuurid, kes suudavad olla piisavalt paindlikud – saavad hakkama.

Vaevalt, et 2026. aastal meie valdkond saab kampaaniate, toodete ja teenuste lansseerimiseks rohkem raha kui praegu. Kokkuhoid on viimase kahe aasta võtmesõna. Aga turundust tuleb ju teha vaatamata olukorrale. Üritan spekuleerida ja natuke prognoosida.

AI ei ole enam eksperiment – see on igapäevane tööinstrument

Ülemaailmne AI-trend, millest keegi üle astuda ei saa. AI on tulnud, et jääda. Jääda pikaks ajaks, jääda instrumendiks, mida kasutavad turundajad, IT-insenerid, väiksemad ja suuremad ettevõtted ja paljud teised. AI tähendab kiirust, vabadust, mitmekülgsust. Tekstid, videod, bännerid, ideed – kõike seda saab teha AI-d kasutades ja see mõjutab turgu.

Mõned leiavad, et tunnevad AI-väsimust, sest AI on igal pool ja suhelda tahaks ikka veel inimesega. Kas AI mõjutab töökohti? Mingil määral kindlasti, aga mitte täielikult. AI-l inimeseni on veel tükk maad. Turundajana pead sa kindlasti teadma AI-tööriistadest keskmisest inimesest rohkem, siis AI on sinu sõber, mitte vaenlane.

Tarbija on tark ja tahab palju – arvesta sellega

Sõnumid „ainult täna”, „parim pakkumine” enam ei tööta nii hästi kui varem. Auditoorium hakkab mõtlema: kas see on tõsi või on tegemist manipuleerimisega? Kas sõnumil on väärtust või reklaami tehakse puhtalt selleks, et on vaja teha reklaami.

Inimesed tahavad oma raha eest saada maksimumi. Majandus on negatiivses faasis, eelarved on paljudel piiratud. Loogika on lihtne: „kui ma kulutan – ma tahan, et ost oleks 100% õigustatud”. Ehk siis trendiks on value for money – väärtus raha eest, ausad pakkumised, läbipaistvad tingimused ja arusaadav kasu.

Personaalne lähenemine ei kao vaid vastupidi, suureneb

Maailmas, kus on tohutu konkurents ükskõik mis valdkonnas, inimene ei taha olla lihtsalt number Exceli tabelis või brändi müüginumbrites. Ta soovib olla kogu maalingu keskel – temale peab olema suunatud tähelepanu. Sest kliendi tähelepanu on täna nagu lapsesilmad mänguasjade poes: igal pool on midagi, igal pool keegi pakub midagi. Olgu see teenus, toit, rõivad või autod. Tarbija tahab garantiid, näiteid edukatest case’idest, ausat tooni. Sisu 2026. aastal peab eeskätt olema „kinnitav”, mitte ainult müüv.

Sisu – veelgi haaravam ja veelgi lühem

Raske ette kujutada, aga ainuüksi TikTokis ilmub päevas 34 miljonit videoklippi. Instagram Reelse ilmub 30 miljonit ja YouTube Shortse ca 12 miljonit. Tohutu kogus sisu, sh ka reklaamsisu. Selleks, et oma ideega, toote või teenusega silma paista, on brändil aega vaid paar sekundit, sest konkurents tähelepanu eest on lihtsalt meeletu.

Eesti kasutajad keskmiselt istuvad TikTokis 50–90 minutit päevas. Tund kuni poolteist oma 24 tunnist veedab inimene TikTokis – kui me soovime teda kätte saada, peame olema täpsed, silmapaistvad ja kiired.

UGC: väiksemad eelarved, suurem loovus

UGC on võtnud hoogu sisse ja kindlasti on jätkuv trend ka sel aastal. Kui ostleja jagab omaenda kogemust, siis see reaalselt vähendab kulusid ja tõstab usaldust. Maailmas, kus CPM-i hind kasvab, reach kahaneb ja production maksab raha – UGC on lahendus.

Miks see töötab Eestis? Väike turg ja inimeselt inimesele edastatud sõnum töötab paremini. UGC on aus, omanäoline, pingevaba. Reklaam ei pea alati välja nägema nagu reklaam. Tegemist on korraliku trendiga, mis peaks kasvama veel ja veel. Eriti arvestades, et eelarvete summad on sellised nagu nad on.

Töötajad saavad olla teie müügiinstrumendiks ja selleks võib kasutada erinevaid formaate: „päev elust”, „elu kaadri taga”, „minu lemmik toode”.

Koostöö mikroinfluenceritega on samuti üks trendidest ja aina rohkem brände mõtlevad selle peale. Mikroinfluenceri auditoorium on küll väike, aga lojaalne – teadlikult on valinud just tema, kuulab ja töötab hea indikaatorina. Kaaluge koostööd väiksemate blogijate ja influenceritega.

Sa ei pea olema igal pool, aga seal, kus oled – ole üks parimatest!

Sotsiaalmeedia kanaleid on väga palju ning paljud ettevõtted usuvad, et nad ilmtingimata peavad olema igal pool nähtavad. Iseenesest ei ole see sugugi halb, aga kas ka jagub ressurssi selle elluviimiseks? Paraku mitte ja see tekitab probleemi: me üritame olla igal pool ja igal pool teeme tööd poolikult. Valige enda jaoks kaks-kolm kõige tugevamat kanalit ja arendage neid – see on kordades parem, kui üritada olla igal pool ja mitte kuskil.

Agressiivne CTA pigem EI

Auditoorium on väsinud agressiivsetest müügivõtetest, karjuvatest CTA-dest. Inimesed tahavad läbipaistvust ja usaldust. Fookus väärtustele ja vajadustele, mitte „buy no matter what”. Selle asemel, et kasutada sõnumit „kui täna ei osta – homme ei saa”, pigem: „me oleme sinu jaoks olemas, kui oled ise valmis!”

Kokkuvõtvalt: 2026. aastal muutub turundus inimesesõbralikumaks, väga kalleid kampaaniaid näeme veidi vähem. UGC ja mikroinfluencerid on suund, mis areneb ja toob endaga palju põnevat kaasa. Eelarved ei tõuse ja inimesed otsivad ausat sisu ning usaldavad inimesi rohkem kui brände. Ülekuumenenud konkurentsi tingimustes võidab see, kes loob ühiskondlikku väärtust, mitte lihtsalt ostab reklaami.

Indrek Viiderfeld

Moodale ajale kohaselt esitab küsimusi AI 😊

Kas 2026. aastal on tehisintellekt loovjuhi parem käsi või pigem see tüütu tüüp, kes teeb kõik asjad küll kiiresti, aga ilma igasuguse särata valmis?

AI on tervikuna väga hea tööriist, aga see töötab ainult meistri käes. Kui anda mulle pintsel ja Leonardole, siis tulemus on vägagi erinev. Sasma AIga – see on väga hea pintsel.

Paraku pintslitõmbajast sõltub rohkem kui pintslist. Ehk sellega võib luua fantastilisi asju, aga seda suudavad luua vähesed.

Kas oleme lõpuks jõudnud aega, kus “jätkusuutlikkus” pole enam ilus jutt pakendil, vaid ainus viis, kuidas ellu jääda?

Raske öelda. Pigem tundub et jätkusuutlikkusest kaugenetakse ja oodatakse jälle nö paremaid aegu kus ei ole vaja ellu jääda ja tingimata kasumit teenida, vaid võib ka olla keskkonnasõbralik.

Olgem ausad, see jätkusuutlikus mingil määral luksuskaup, millega tegeletakse viimases või eelviimases järjekorras.

Kanalite üleküllus: kas 2026. aastal on üldse veel mõtet teha suuri tele- või välireklaame või on kogu elu kolinud telefoniekraanide sisse?

Ma loodan, et on. Eks inimesed tüdinevad kõigest. Loodetavasti ka powerpoint telereklaamidast ja igasugusest saastast sotsiaalmeedias. Ehk äkki tuleb kvaliteetne “tele” reklaam ka tagasi.

Kui sa saaksid valida ühe turundusvõtte, mis peaks järgmisel aastal täielikult ajalukku kaduma, siis mis see oleks?

Õnneks see pole minu valida. Kaob ära see mis ei toimi. Aga kui minu valida oleks, siis võiks ju reklaambloki teha põnevamaks kui saate sisu seal ümber. Midagi sellist nagu superbowl – reklaamid seal sees ju tegelikult põnevamad kui mäng seal ümber.

Mis on see üks omadus, mida tänane turundaja peab 2026. aastal kõige rohkem arendama, et mitte mängust välja kukkuda?

No see pole aasta 2026 – aga üldse. Julgus, hea maitse, järjepidevus.

Mullid vs. tegelikkus: mis on see “suur trend, millest kõik hetkel räägivad, aga mis sinu sisetunde järgi on tegelikult lihtsalt üks suur haip ja tühine mull?

Hetkel ma ei teagi millest keegi räägib. Just lõpetasime 12 tunnise võtte ja on oma asjadega piisavalt tegemist. Aga AIga tehaks väga fantastilisi asju, kuid 95% on tõeline pask, mis ei tohiks kunagi avalikkuse ette jõuda, lisaks sellega jändamine on suhteliselt energiamahukas.

Loe kindlasti ka eelmisi osi:

Osa 1

Osa 2

Osa 3

Osa 4

Aitäh kõigile kaasalööjatele ja lugejatele ning järgmise aastani!