Mida toob aasta 2026 turunduses? Osa 3.
Osa 3 teie ees! Jätkame 2026. aasta turundustrendide sarjaga! Sellest ja järgmistest postitustest leiad nii ennustusi kui ka väga praktilisi nõuandeid, mida saad kohe oma turundustegevustes rakendada. Tule kindlasti mõne päeva pärast tagasi, sest sari jätkub.
Sel korral võtavad sõna:
- Tõnu Väät – Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
- Keilyn Kase – Gym!™ turundusjuht
- Taavi Altpuu – tööstusturundusele spetsialiseerunud digiturundusagentuuri Molivery asutaja ja strateeg.
Sisukord
Tõnu Väät
(e)kaubandus 2026 aastal
Maailma majandust, kuid Eesti väiksuse ja isoleerituse tõttu mõnevõrra meid isegi rohkem, mõjutavad alanud aastal tugevalt välispoliitika- USA tegevused, Ukraina sõda, uued lähis-ida pinged, Hiina kaubandussõda väljasuretamaks Euroopa kaupmehi. See kõik mõjutab tohutult tarneahelejaid, osade kaupade hindasid ning tekitavad hulgaliselt ebastabiilsust. Kui ma ei eksi, prognoosis Euromonitor selleks aastaks 6 triljonit dollarit maakera SKP languseks isegi!
Kui võtta, et millised on trendid e-kaubanduses 2026 aastal siis AI ja ai.
Alustades “ai’st” on valus ja läheb valusamaks. Üle-eelmisel aastal sisenes ELi 4,6 miljardit pakki Aasiast, eelmisel aastal ilmselt tuli 5 miljardit üle. See on 13 miljonit pakki iga päev! Üle 91 % alla 150-eurose väärtusega saadetistest pärineb otse Hiinast. Eestlased tellivad 18 miljonit pakki, millest 35% tuleb piiriüleselt, 2/3 Aasiast. Aasia osakaal kasvab iga kuuga 1-2%! 2030 aastaks 50%ni kogu mahust.
Temu ja Shein on regioonis suurimad digiturundajad- lihtsalt jõuavad iga eestlaseni oma agressiivsete sooduspakkumistega – kaup jõuab kontrollimatult üle piiri – massiliselt eiratakse tooteohutust, kvaliteedinorme, ei tasuta kõike makse.
Auditid näitavad ka impordi/tolli ja maksunumbrite kuritarvitamisi ja selliseid tavasid nagu tegelikust väiksema hinna näitamine ja saadetiste osadeks jagamine tollimaksude vältimiseks.
Aasia platvormid eiravad lisaks ELi jäätme- ja pakendieeskirju, suunates nii kõrvaldamiskulud teistele.
Eesti ettevõtted ei suuda enam 2026-27 aastal konkureerida kuna peavad täitma seadusi, maksma makse ning ei saa müüa nii odavaid/ebakvaliteetseid tooteid, tarbijamass ostab aga hinda!
Eestis töötab kaubanduses iga 10s inimene, kokku 100 000 inimest, kes teevad 7 miljardit eurot käivet. 2025 langes isegi e-kaubanduse käive, rääkimata jaekaubandusest, tänu Aasia survele. Kui riik ei sekku Aasia kaubandussõtta, likvideeritakse Eestis 2 aasta perspektiivis sajad kaubandusettevõtted, kaovad töökohad, käive, maksud. See on tegelikult sõda, teadlik tegutsemine, mida me ei taha aga üleval Toompeal näha ning mõista. See on teadlik tegevus halvata ja kontrollida majandusi, võita riigid enda mõjusfääri ilma tankideta! Prantsusmaa, Belgia, Taani jpt riigid on astumas lisasamme oma majanduse, töökohtade ja maksutulude kaitsmiseks, ka Eesti peab siin otsustavam olema, varsti on hilja!
AI ehk tehisintellekt on kindlasti 2026 aastal e-kaubanduse tuumaks. Peab saama!
AI juhib personaalseid soovitusi, hinnastamist, kauba ja lao planeerimist, otseloomulikult kliendisuhtlust.
Erinevad küsitlused näitavad, et 2/3 Eesti e-äridest kasutavad AI`d. Kuid see piirdub kas vestlusakna automatiseerimise või chat GPT kasutamisega ja pigem tootetekstide vms tekstipõhisuses.
Esimene soovitus on, et tehke üks strateegiapäev juhtkonnaga! Võtke üks päev, istuge maha, kaardistage mis on ettevõtte vajadused- kuidas saaks turundust automatiseerida, mida raamatupidamine tahaks? Kuidas saaks ostuteekonda optimeerida, ostukorvi hülgajaid jälgida, peale müüa, hindade võrdlusi teha, turunduskanaleid hinnata jpm jne. Kui te saate paika eesmärgi ja strateegia, siis saab hakata siia kaasama erinevaid AI tööriistu.
Jaekaubanduse kasv e-kanali toel!
Julgen prognoosida läheme 5 aasta jaekaubanduse kasvust tuleb 2/3 ainult ja puhtalt e-kanalist! Aga siin ei piisa e-poe olemasolust. Kliendi võitmise ja hoidmise nimel tuleb ränka vaeva näha. Sa pead optimeerima klienditeekonna ja pakkuma laitmatut, kiiret, mugavat ja meeldejäävat ostuteekonda. Jälgides trende siis on suured rahvusvahelised platvormid nagu Walmart, Zalando, Boozt jpt kõik optimeerinud erinevad müügikanalid, et jõuda õige kliendini. Ei pakuta pelgalt otsingut vaid personaalseid soovitusi, võimalust näha end antud toodet kandmas, enda kodus diivanit. Osturobotid ja personaalassistendid on ukse taga – kõik tehingud ja toimingud ilma inimese sekkumiseta.
AI saab pidevalt analüüsida sinu müüke, liiklust, miks juurdemüük stoppab, kuidas sinu hinnad konkurentsis on jpm kuid lisaks saab ta ka potentsiaalset ostjat teenindada- leida, soovitada, pakkuda. Tarbijale mugavus, lihtsus, meeldivus on märksõnad 2026.
Sotsiaalne- ja live-kaubandus
Kindlasti ei saa me ümber sotsiaalsest ja live- kaubandusest. Vaadates enda lapsi (12 ja 18) ei ole võimalik neid mitte kuidagi muudmoodi kui läbi telefoni ja erinevate sotsiaalmeedia kanalite, jälgitavate, sõprade mõjutada.
Kuidas edukat e-äri alustada nii oleks paslik ka lõpetada.
Küsi endalt- miks peaks klient just sinult ostma? Sama toodet on võimalik leida hõlpsalt kümnetest kohtadest ja sama või veel paremagi hinnaga. Ja hind ei ole ainuke argument- olulisem isegi on see keskkond, mida pakud!
Millist väärtust sa pakud? Tänapäeval võidab see, kelle juures on kõige lihtsam osta:
- kiire ja loogiline e-pood
- selged tootekirjeldused, pildid, videod
- läbipaistev hind, tarne, otsing, soovitused, tagastus
- kiire klienditugi ja usaldusväärsus
Iga samm ostuteekonnas peab vähendama kliendi ebakindlust, mitte seda juurde tekitada. Veelkord- miks peaks klient just sinult ostma ja miks ta peaks tagasi tulema? Ellu jääb ainult see, kes päriselt ka pingutab.
Keilyn Kase
Kogukond
2026. aasta on fitness- ja jõusaaliturunduses toonud selge muutuse. Kui varasematel aastatel keskenduti peamiselt ideaalsele kehale ja moodsale tehnikale, siis nüüd on fookus nihkunud visuaalselt atraktiivsele keskkonnale, inimestele, kogukonnale ja tähendusele.
Kogukond on 2026. aastal üks tugevamaid konkurentsieeliseid. Sotsiaalmeedia toimib küll esmase kontaktipunktina, kuid pikaajaline lojaalsus sünnib kuuluvustundest, mida hinnakampaaniad ei suuda asendada. Inimesed soovivad tunda, et nad on osa millestki suuremast kui lihtsalt treeninggraafik. Just see emotsionaalne seotus hoiab neid brändi juures.
Persoonibränd
Inimesed ei liitu enam lihtsalt klubiga, vaid konkreetse kogukonna või treeneriga. Treenerist on saanud isiklik bränd, kelle väärtused, suhtumine ja isiksus mängivad otsustavat rolli kliendi valikus. Mistõttu panustame üha enam oma treenerite nähtavusse ja isikliku brändi arendamisse.
Loo sotsiaalmeedia abil usaldust
Sotsiaalmeedia ei ole enam lihtsalt kanal, kus jagada pakkumisi või treeningvideoid, vaid keskkond, kus luuakse usaldust, identiteeti ja kuuluvustunnet. Kuigi lühivideo formaadid domineerivad jätkuvalt, on muutunud nende sisu. Täiuslikult lavastatud ja filtreeritud fitness-sisu ei kõneta enam nii tugevalt kui varem ja lihtne harjutuse demonstreerimine ei ole enam piisav. Inimesed soovivad näha päris arengut, päris pingutust ja päris lugusid.
Jaga praktilist ja kasulikku sisu
Edu toob hariduslik ja selgitav lähenemine, kus treener aitab mõista, miks üks või teine liigutus töötab, milliseid vigu tehakse või kuidas parandada tehnikat. Inimesed ei otsi enam ainult motivatsiooni, vaid ka teadlikkust ja arusaamist, kuna mitteametlikes kanalites on vastukaaluks palju valeinfot.
Visuaalid AI abil
Tehnoloogia areng on samuti tugevalt mõjutanud fitness-turundust. Kasutame üha enam tehisintellekti visuaalide loomiseks. Automatiseeritud suhtluskanalid aitavad pakkuda kiiret ja asjakohast infot, samal ajal kui andmepõhine sihtimine tõstab turunduse efektiivsust, eriti iseteenindusliku jõusaali puhul.
Fitness, kui elustiil
Fitness ei tähenda enam ainult trenni, vaid terviklikku elustiili. Turunduses räägitakse distsipliinist, järjepidevusest, vaimsest tugevusest ja enesearengust. Inimesed ei osta ainult treeningkava, vaid tunnet, et nad liiguvad parema versiooni poole iseendast. Eraldi tähelepanu väärib naiste jõutreeningu jätkuv kasv.
Üha enam rõhutatakse tugevust kui enesekindluse ja tervise allikat. Teemad nagu hormonaalne tasakaal, teaduspõhine lähenemine ja eri vanusegruppide vajadused on muutunud oluliseks osaks kommunikatsioonist. See näitab, et sihtgrupid muutuvad teadlikumaks ning ootavad professionaalset ja läbimõeldud lähenemist.
Väiksematel turgudel, sealhulgas Eestis, mängib olulist rolli ka koostöö. Koostöö sidusrühmade vahel aitab suurendada mõlema osapoole nähtavust ja kaasatust.
Kokkuvõttes võib öelda, et 2026. aasta jõusaali- ja sporditurundus sotsiaalmeedias on liikunud pinnapealsest nähtavusest sisulise väärtuse ja usalduse loomise suunas. Edu ei sõltu enam ainult sellest, kui palju sisu toodetakse, vaid sellest, kui tähenduslik ja sihitud see on. Autentsus, kogukond, hariduslik lähenemine ja koostöö on saanud uueks standardiks. Need, kes suudavad ühendada tehnoloogilise nutikuse inimliku lähenemisega, loovad tugevama ja kestvama positsiooni turul.
Taavi Altpuu
Panen siia oma vaate tööstusliku turunduse trendidest, lähtudes eelkõige ekspordile orienteeritud tööstusettevõtete kogemusest.
Minu hinnangul liigub tööstuslik turundus lähiaastatel järjest süsteemsema ja ärilähedasema rolli suunas. Digiturunduse tähtsus kasvab, kuid mitte kiiruse, vaid ettevalmistuse ja usalduse loomise vaates. Ostuotsused on tööstuses endiselt pikaajalised ja mitme osapoolega, mistõttu ei ole turunduse roll müüki kiirendada, vaid seda teadlikult toetada.
Peamised trendid, mida tööstuslikus turunduses esile tõstaksin:
1. Turundus- ja müügiprotsesside kaardistamine muutub kriitiliseks.
AI-lahenduste mõtestatud kasutamine eeldab, et ettevõte saab aru, kuidas huvi tekib, kuidas see küpseb ja millal müük sekkub. Ilma selge protsessiloogikata jääb AI pigem efektiivseks tööriistaks, mida kasutatakse vales kohas.
2. Turundajad muutuvad analüütilisemaks ja tehnilisemaks.
Tööstuslik turundus nõuab järjest enam oskust hallata andmeid, automatsioone ja integratsioone ning siduda turundustegevus müügi igapäevase tööga. Turundussüsteemide loomisel kõrval on vaja arendada ka müügisüsteeme.
3. Tehnilise võimekuse kõrval säilib äri sügavuse aspekt.
Mida tehnilisemaks turundus muutub, seda olulisem on mõista ettevõtte ärilist konteksti. Tööstusettevõtete puhul tähendab see oskust mõelda nagu juhtkond: hinnata fookust, riske ja reaalseid kasvupiiranguid.
4. Turundus ja müük on üha integreeritumad.
Piir nende kahe vahel muutub veelgi hägusamaks. Turundus saab digikanalite kaudu teha tugeva eeltöö, et müügile jõuaksid õige teadlikkusastme ja ostuhuviga kontaktid. Siin mängib rolli ka sihitud outreach, mis ei ole vaid massiline külmkontakt, vaid dialoogi avav ja turunduse loodud narratiivile toetuv tegevus.
Kokkuvõttes liigub tööstuslik turundus järjest rohkem strateegilise turundusjuhtimise suunas, kus fookus on pikaajalisel nähtavusel, järjepidevusel ja usalduse loomisel – eriti välisturgudel.
.
Loe teisi osasid siit: