Kuidas hoida oma isiklikku mainet sotsiaalmeedias ehk sinu digitaalne jalajälg!

Milline on sinu digitaalne jalajälg?

Kas oled mõelnud, et sinu isiklik digitaalne jalajälg võib mõjutada sinu tulevikku ettevõtja või tööandjana? Just sellest järgnevalt juttu tulebki!

“It takes many good deeds to build a good reputation, and only one bad one to lose it“ Benjamin Franklin. Kuigi see tsitaat on öeldud mitusada aastat tagasi, enne igasugu internetiajastut, sobib see praegu sotsiaalmeedia kohta justkui rusikas silmaauku. Tänapäeval mängib sotsiaalmeedia keskset rolli avades ja üldistades mõtteid, mis ei ole tihtipeale midagi muud, kui hetke emotsioonidel väljapaisatud sõnad.

Kui varasemalt kirjutasin ettevõtte maine säilitamisest sotsiaalmeedias (nb artikkel vajab kaasajastamist 🙂 ), siis sel korral võtan ette personaalse positiivse kuvandi (ja persoonibrändi) säilitamise teema.

Kui sa oled esimese järgu kuulsus või suurettevõtja, võib kehtida sinu puhul ütlus, et ka negatiivne reklaam on reklaam. Vastasel juhul omab sinu personaalne maine otsest mõju sinuga seotud tootele/teenusele ja vastupidi. Seega ettevõtjana pead lisaks enda huvidele, ka firma kasu nimel hoidma oma maine puhtana. Järgnevalt 9 näpunäidet kuidas seda teha. Kuid esmalt selgitame lahti mõiste – digitaalne jalajälg.

Mis on digitaalne jalajälg?

Digitaalne jalajälg on teave ja andmed, mis jäävad meie tegevusest ja interaktsioonidest internetis. See koosneb kõigest, mida me teeme veebis, sealhulgas otsingute ajalugu, külastatud veebilehed, ostud neil, sotsiaalmeedia postitused ja suhtlus, ostud, asukohateave ning muu meie digitaalse tegevuse kohta kogutud teave.

Digitaalne jalajälg on teave, mis jääb interneti kasutamisest ja sellega seotud tegevustest. See kasvab mitmel viisil – näiteks sotsiaalmeedias postituste tegemine, uudiskirjade tellimine, veebiülevaadete jätmine või veebis ostlemine.

Tihti kuuleb termineid “aktiivne jalajälg” ja “passiivne jalajälg” seoses digitaalse jalajäljega:

Aktiivne digitaalne jalajälg

Aktiivne digitaalne jalajälg tekib siis, kui sa jagad tahtlikult teavet enda kohta – näiteks postitad sotsiaalmeedias või osaled kommentaariumides. Kui oled veebilehele sisse logitud oma registreeritud kasutajanime või profiiliga, siis kõik sinu postitused moodustavad osa sinu aktiivsest digitaalsest jalajäljest.
Muud tegevused, mis aitavad kaasa aktiivsele digitaalsele jalajäljele, hõlmavad veebivormide täitmist – näiteks uudiskirja tellimist või küpsiste aktsepteerimist brauseris.

Passiivne digitaalne jalajälg

Passiivne digitaalne jalajälg tekib siis, kui teavet kogutakse sinu kohta ilma, et sa oleks sellest teadlik. Näiteks juhtub see siis, kui veebisaidid koguvad teavet selle kohta, kui sageli sa tema lehte külastad, kust sa tuled ja milline on sinu IP-aadress. See on varjatud protsess, millest sa võid isegi teadlik olla.
Muud näited passiivsest jalajäljest hõlmavad sotsiaalmeediaplatvormide ja reklaamijate poolt sinu meeldimiste, jagamiste ja kommentaaride põhjal profiili loomist, et saata konkreetse sisuga reklaami.

Miks digitaalsed jalajäljed olulised on?

Digitaalsed jalajäljed on olulised, sest:

Need on suhteliselt püsivad ning kui andmed on avalikud – või isegi poolavalikud, nagu võib olla Facebooki postituste puhul – siis sul on selle üle vähe kontrolli, kuidas teised seda kasutavad.
Digitaalne jalajälg võib määrata sinu digitaalse maine, mis on nüüdseks sama oluline kui offline maine.
Tööandjad/-võtjad võivad kontrollida potentsiaalsete töötajate/koostööpartnerite digitaalseid jalajälgi, eriti nende sotsiaalmeediat, enne koostöö tegemist. Kõrgkoolid võivad kontrollida potentsiaalsete üliõpilaste digitaalseid jalajälgi enne nende vastuvõtmist.
Internetis postitatud sõnad ja fotod võivad olla valesti tõlgendatud või muudetud, põhjustades tahtmatut solvangut.
Sisu, mis on mõeldud privaatsele grupile, võib vabalt levida laiemasse ringi (tehes nt screenshot), kahjustades suhteid ja sõprussuhteid.
Küberkurjategijad võivad ära kasutada sinu digitaalset jalajälge kasutades seda näiteks kontoandmete hankimiseks või sinu andmete põhjal valeidentiteedi loomiseks (klassikalised võltskontod).

Need on vaid mõned põhjused, miks võiksid olla teadlik, mida sinu digitaalne jalajälg sinu kohta kõneleb.

1. Hoia kontroll enda käes

Enamusel meist ei ole isiklikku assistenti, kes igapäevaselt tegeleks netikontode aktiivsena hoidmisega. Seega pead ise hoidma silma peale kõigel, mis sinu profiilidel toimub – postitused, kommentaarid, reageeringud, jagamised. Kui seal tekib negatiivse alatooniga märge, ei mõju see halvasti mitte ainult sinu isikule, vaid kui oled seotud mõne ettevõttega siis ka tootele/teenusele, mida esindad.

Mina olen seadistanud oma sotsmeedia kontod sedasi, et kui keegi mind märgib / tag’ib, tuleb esmalt mulle teavitus, kas tahan seda oma seinale lasta. Te ei kujuta ette, mis sõna otseses mõttes prahti valimiste ajal (uus)poliitikute seintelt eemaldasime. Kas tõesti peab iga läbu pilt, kus su sõber on kogu kamba ära märkinud, ka sinu seinal olema? 🙂

Alustada võiks üldse sellest, et sa googeldad enda nime (pane peale ka Google Alerts, vaata alla). Vaata, mis see sinu kohta räägib. Ja parem oleks seda teha inkognito aknas.

2. Kasuta sotsiaalmeedia monitoorimise tööriistu

Eelmise punkti hõlbustamiseks tasub kasutada monitoorimise tööriistu. Siin mõningad võimalused:

Google Alerts: See on tasuta ja automaatne, mis teeb kasutamise eriti lihtsaks. Soovitan sul jälgimisse panna 3 märguannet:

Sinu nimi
Sinu firma või brändi nimi
Kõikvõimalikud firma või brändi kirjavigadega nimed (nt sotsiaalmeedias, blogides jne ei pruugita kirjutada keerulisemaid ettevõtete nimesid õigesti).
NB! Kui sul on nimekaim, saab kasutada nö. välistusmeetodit. Nt sinu nimi on Mari Tamm aga sul on nimekaimud luuletaja Mari Tamm ja odaviskaja Mari Tamm. Sellisel juhul pane otsitavaks fraasiks „Mari Tamm –luuletaja -odaviskaja“. Ehk siis miinus märk sõna ette, mida sooviksid välistada. Sel juhul jätab Google Alert enamus nö. valesid otsinguid välja.
Tasub panna nimi ka jutumärkidesse. Minu puhul näiteks “Brit Mesipuu”. vastasel korral hakkaksin selle laulu “Lendab mesipuu poole” teavitusi enda meilile saama 🙂

Blogid – kui pead blogi, seadista oma lehtede kommentaariumid nii, et uue kommentaari lisandumisel, tuleks kohe teada (nt. e-mail). Väga oluline on jälgida arutelu ja külalispostitusi oma blogi artiklite all. See on koht, mis mõjutab reputatsiooni suurel määral, sest võimaldab lugejatel sinuga suhelda, küsimusi esitada ja arvamusi avaldada.
Facebook ja Twitter , LinkedIn – jälgi iga päev, mis toimub sinu ja su ettevõtte sotsiaalmeediakanalites. Ka siin on võimalus luua e-maili teavitus iga tegevuse kohta, mis lehel toimub. Kuid vaata, et see ei hakkaks ummistama postkasti. Äkki tasuks mõelda olulisemate (kommentaar, sõnum) teavituste automatiseerimisele ja ülejäänul jooksvalt silma peal hoida. LinkedIn’is soovitan jälgida ka statistikat kui palju ja kes on sinu profiili vaadanud.
Kui kõigi kontode igapäevane eraldi jälgimine muutub liigselt ajakulukaks, tasub mõelda mõnele sotsiaalmeedia haldamise tööriistale, mis koondaks info ühte kohta kokku.

3. Kaalu hoolega iga sõna

Kord kirja pandud sõnu enamjaolt tagasi võtta ei saa. Olles positsioonil, kus sinu sõnad mõjutavad suurt hulka inimesi (kaastöötajad, konkurendid ja kliendid) ei saa eirata ühegi sõna olulisust, mida postitusse paned.

Hoidu negatiivse alatooniga postitustest, eriti inimeste, brändide, toodete ja teenuste kohta, mis otseselt või kaudselt sinuga seostuvad. Hea toon on võimalusel negatiivsusest üldse hoiduda. Aga no vahel ei saa muud moodi, lihtsalt jää siis oma sõnadega viisakaks, mitte ära loobi roppuseid ja sõimu.

Samuti tee topeltkontroll enda kommentaaridele. Jälgi, et oma sõnadega ei rünnanud kedagi isiklikult, eriti just võõraid, kes sinu lehega alles on liitunud.

Loo endale personaalne nö. käekiri. Pane enda jaoks paika, mis toonil ja sõnadega suhtled. Kasutad sa võõrsõnadest ja terminitest koosnevat teksti või oleks võimalik mõte edasi anda veidi lihtsamas keeles? Mis iganes suuna valid, katsu sellel lainel valdavalt ka püsida.

4. Ära räägi vaid endast

Isegi kui su kaine mõistus ütleb, et sa ei ole universumi keskpunkt, võib su sotsiaalmeedia sein rääkida millestki muust. Enne kui postitad, säutsud või jagad midagi, mõtle, kuidas teised võiksid seda tõlgendada – kas seda tajutakse mõistliku ja informatiivse või eneseupitamise ja igavana?

5. Vali välja sobivad platvormid

Loo endale justkui turundusplaan, pane paika sihtrühmad ja strateegiad. Vastavalt sellele vali välja platvormid, milles figureerida. Kui sa ei tunne end mugavalt Snapchatis, Instagramis,Twitteris või teistel sarnastel lehtedel, tasub mõelda, kas seda siis üldse teha. Pigem keskendu neile keskkondadele, mis on sinu tegevusvaldkonnaga sarnased. Neist tööalaselt suurim on kindlasti LinkedIn.

Samas praegusel ajastul ei ole kõigist kanalitest eemale hoidmine ka mõistlik. Võib küll tunduda, et sedasi hoiad ära hulga jama, mis võib neil platvormidel sinu mainele tekkida. Kuid mõtle mündi teisele poolele – sedasi võid ilma jääda mitmest heast uuest ärikontaktist, kliendist või niisama jälgijast. Samuti turundada oma ettevõtmisi.

Kui sul on aga soov liituda mõne lehega, mis ei pruugi sobida ettevõtte mainega, tasub kasutada pseudonüümi. Meenutagem siin kasvõi Ashley Madisoni skandaali.

6. Analüüsi ja uuenda oma profiili regulaarselt

Hoia silm peal olulisematel faktidel – kes sind jälgivad, profiili külastavad, postitusi kommenteerivad jne. Pane paika kriteeriumid, millistel alustel lisad uusi inimesi enda suhtlusringkonda. Samuti ole valiv kõikvõimalike gruppidega liitumisel. Uuenda või eemalda aegunud fakte, mis võivad olla eksitavad (nt vanad töökogemused). Selliselt hoiad profiili usaldusväärse ja sümpaatsena.

Kui sa oled seadnud eesmärgi, kellena sooviksid end näha nt 5a pärast, on lihtsam selle pilguga üle vaadata ka oma kontod. Kas need lehed võiksid sind toetada sel teel? Kui soovid luua endast asjaliku ja kaalutletud inimese kuvandi, ei tasu igal reedel postitada pilte pidudest, õnnelikest nädalavahetuse nägudest ja muust sellisest.

Toon siia ühe markantse näite. Võtsin kord vastu töövestlust vanal heal Orkuti ajal. Neiu rääkis kui väga talle meeldib tööle pühenduda, karjääri teha jne. Hiljem tausta uurides juhatas Google’i otsing loomulikult Orkuti, kus ta oli kommuuni „Ei tööle“ looja ja seal usin töövastaste sõnavõttude tegija…. Ei ole vist küsimustki, kas neiu sai tööle või mitte.

7. Kuidas teised sind näevad?

Küsi usaldusväärselt (või veel parem võõralt) inimeselt, et kuidas tema iseloomustaks sind pelgalt su profiilidega tutvudes. Millised võiksid olla sinu iseloomuomadused, tööalased tugevused, vaated jms? Kui seadsid endale sihtrühmad, nagu soovitasin punktis 4, katsu leida hindaja sealt rühmast.

8. Ära alahinda pildi osakaalu

Association for the Advancement of Artificial Intelligence leidis oma 2016.aasta uuringus, et pildid, mida lisad oma seinale, räägivad sinust rohkem, kui arvata oskad. Kasutajad, kes on avatud iseloomuga või neurootilised, postitavad vähem inimeste pilte. Kui nad seda aga teevad, ei kipu need pildid väljendama positiivseid emotsioone. Erinevus nende kahe grupi vahel oli aga see, et avatud inimeste piltide kvaliteet oli kõrgem kui neurootilistel.

Kohusetundlikud ja ekstravertsed inimesed eelistavad pilte, kus on peal vähemalt üks nägu ja enamjaolt positiivses võtmes. Kusjuures esimesed neist seavad kõige nö. profiilpildilikuma pildi – positiivse näoga passipilt.
Ekstravertidele meeldib postitada regulaarselt värvilisi pilte, mis edastavad emotsioone. Kuid tihtipeale ei ole nad just esteetiliselt kõige paremad.

Rusikareegel võiks aga olla, et sinu profiilipildid, eriti ettevõtetele suunatud sotsiaalsetel lehtedel, näiteks LinkedIn, oleksid professionaalsed.

9. Teised sinust

Kas oled kursis, mida tuttavad ja sõbrad sinust nende enda seinale postitavad? Seda just enamjaolt pildimaterjali näol. Ütle neile julgelt, kui tunned end ebamugavalt seoses mõne nende tehtud postitusega või ei tundu see sobilik sinu kuvandiga.

Facebookis seadista oma seina voog kindlasti nii, et ilma sinu lubamata teiste postitused sinu seinale ei ilmu. Sedasi hoiad ära omavolilised postitused, mis võiksid mainele halvasti mõjuda.

Ja ära unusta ka ise vastavalt käituda. Kui soovid oma kontole lisada pildi, kus peal on ka teised inimesed, küsi neilt, kas nende jaoks on OK, kui selle pildi avaldad.

10. Hoia töö ja eraelu lahus

Mõnele avaliku elu tegelasele makstakse selle eest, et ta oma isiklikul sotsiaalmeedia kontol reklaamiks mõnd kaupa. Meil, surelikel seda privileegi aga tihtipeale ei ole. Kui sinu töö nõuab/eeldab/vajab sul oma nimega sotsiaalmeediakonto pidamist, ära kasuta seda selleks, et rääkida sellest, kus klubides sa pidusid pead ning pilte igast su uue armsa kutsika liigutusest.

Pole üldse paha mõte lisada ka isiklikule kontole disclaimer, et siinsed väljaütlemised on pelgalt minu isiklik arvamus ja meedia ilma loata kasutada ei või. Eriti kui on võimalus, et sinu kontol toimuvat jälgib ka meedia ja nad meelsasti kontekstist asju välja rebivad.

11. Kasuta huumorit mõistlikult

Pea silmas, et kõik ei pruugi mõista sinu iroonilist või nutikat huumorimeelt. Seega pigem hoidu äärmuslike ja mitmeti mõistetavate humoorikate postituste jagamisest. Kui sa seda siiski väga teha tahad, võiksid küsida paarilt inimeselt, et kuidas nemad seda mõistavad. Kui saavad su mõttest aru, võiks see anda rohelise tule ka postitusele.

12. Ära lasku vaidlustesse

Sotsiaalmeedias on väga lihtne laskuda mõttetutesse vaidlustesse. Neid “trolle”, kes teemad üles kütavad ja siis intriige hakkavad punuma, on palju. Hoia sina aga tagasi ning ära hakka vaidlema. Vaata siit selle kohta ka nõuandeid negatiivsete kommentaaridega toime tulekuks. Kõigest sellest jääb ju jälg maha ja sa ei taha, et mingi hetke emotsiooni põhjal tehtud avaldus sulle kunagi hiljem valusalt kätte võib maksta.

13. Ära jaga iga detaili

Aeg-ajalt on tore jagada seda, millega sinu kass hakkama sai või kui vinge õhtusöök eile õhtul oli. Kuid liigne jagamine – igal hommikul oma hommikusöögi postitamine – on kiireim viis sõprade ja jälgijate kaotamiseks. Isegi kui sa ei kasuta oma kontosid professionaalsetel eesmärkidel, on sinu sotsiaalne kohalolek sinu isikliku kaubamärgi suur osa. Kui soovid, et sinu persoonibränd oleks huvitav, kaasahaarav ja esindaks sinu parimaid omadusi, ära lahjendada seda ebaoluliste postitustega.

Kokkuvõtteks

Ole kursis mis toimub sinu enda kontodel ja mis räägitakse sinust mujal. Hoia oma profiilid värskena ja vali sõnu, mida kasutad. Kindla peale lähed positiivset joont hoides. Kurtmine, kritiseerimine ja hukkamõist on libe tee.

Teksti on lihtne valesti tõlgendada, nalju ja teravmeelsusi ei mõista kõik ühte moodi. Meil kõigil on vahel raskemaid päevi, mil sooviks viriseda ja kogu pahameele maailma vastu välja paisata. Kujuta aga ette, et just sel hetkel satub sinu lehele uus kontakt, tema loobki sinust esmamulje just selle põhjal.

Siia lõppu sobiks hästi juhtiva briti etiketi ja protokolli konsultandi William Hansoni mugandus Voltaire’i tsitaadist: „It is all basic, common sense stuff – but the trouble with common sense today is that it’s not that common.“