Kaitse oma brändi kopeerimise eest! Loe, kuidas kaubamärk loob ja hoiab ettevõtte väärtust!

Kaubamärk on üks osa intellektuaalomandist ehk loomevarast, mis hõlmab lisaks leiutisi, disainilahendusi ja autoriõigust. Kaubamärk on tähis, mis eristab sinu ettevõtte kaupu või teenuseid teise ettevõtja samalaadsetest toodetest ja teenustest. Turunduse vaates tähendab see detaile või elemente, mille järgi tarbija sinu brändi ära tunneb, seda mäletab ja sinu tooteid-teenuseid su konkurentide omadele eelistab.

Kuigi paljud ettevõtjad seda esmapilgul ei adu, on kaubamärk sageli ettevõtte kõige väärtuslikum vara. Kui keegi hakkab sinu tähist kopeerima või selle registreerib ja sinult kaaperdab, võib tagajärg olla segadus turul, ent kõige mustema stsenaariumi korral seisad silmitsi isegi rebrändimise, turuosa kaotuse ja mainekahjuga.

Seetõttu ole hoolas ja kaitse oma kaubamärgid aegsasti ära! See annab sulle tugeva õigusliku aluse oma brändi kaitsta olukorras, kus keegi püüab sinu loodud väärtusest kasu lõigata.

Sisukord

Kaubamärgina saad kaitsta pea kõiki oma brändi kõiki elemente:

ettevõtte või toote teenuse nimi ja logo (sõna- ja kujutismärgid);
toote või pakendi kuju (ruumilised märgid);
mustrid ja värvikombinatsioonid, mida oma toodetel-teenustel kasutad (mustri- ja värvimärgid);
liikuvad brändielemendid ja helid (multimeedia-, liikumis- ja helimärgid);

Seda tüüpi kaubamärgid eriti olulised digikanalites, kus brändi äratuntavus kujuneb sageli animatsiooni või helisignatuuri kaudu.

Kaubamärgiliike on veelgi, nendega saad tutvuda Patendiameti kodulehel.

Hea näide sellisest kaitsestrateegiast on Premia Väikse Tomi jäätisebränd. Ettevõte on kaitsnud sõnaühendi „Väike Tom”, selles sisalduva kujutise ning logo tervikuna. Selline lähenemine annab maksimaalse kaitse ja võimaldab reageerida paindlikumalt ka brändi osalisele kopeerimisele.

Õigel ajal registreeritud kaubamärk annab konkurentsieelise

Kaubamärkide registreerimisel kehtib paraku põhimõte, et õiguse saab see, kes esitab taotluse esimesena. See tähendab, et brändi lansseerimine ja kaubamärgikaitse taotlemine peaksid olema ajastatud paralleelselt. Ootamine kasvatab riski, et keegi teine registreerib sarnase või identse tähise samas valdkonnas.

Registreeritud kaubamärk annab:

ainuõiguse kasutada tähist kindlate kaupade ja teenuste tähistamiseks;
õiguse keelata teistel sarnast tähist samas valdkonnas kasutada;
tugeva aluse investeeringute kaitseks;
võimaluse brändi litsentsida, frantsiisida või müüa.

Lisaks näitavad uuringud, et kaitstud loomevaraga (sh kaubamärgiga) ettevõtted on ka investoritele atraktiivsemad.

Kontrollnimekiri: alus tugevale kaitsestrateegiale

Kuigi kaubamärgi registreerimine on tehniliselt lihtne, tuleb eeltöö jaoks võtta aega. Kui taotlusest midagi olulist välja jääb või kaitsed märgi vales piirkonnas, oled sisuliselt oma valdkonnas ikkagi kaitseta.

Seega tuleks enne taotluse esitamist läbi mõelda järgmised punktid.

1. Kas sinu valitud tähis üldse sobib kaubamärgiks?

Ahvatlev võib olla valida brändi nimeks oma tooteid ja teenuseid kirjeldav nimi. Sageli tundub ettevõtjatele, et just sellise nime ja logo järgi leiab tarbija neid kiiresti üles. Tegelikult aga ei anta kaubanduslikku monopoli tähisele, mis kirjeldab otseselt toote või teenuse liiki, kvaliteeti, sihtgruppi või muid omadusi (nt „Eesti autopesula“, „Käsitööleib“, „Beebi“, „Parim kvaliteet“, „Sinu hambakliinik“, „Toome kauba kiiresti koju“, „Pood24“ vms).

Tegelikkuses ei tööta sellised tähised hästi ka turunduses ning vastupidiselt ootustele ei erista klient sind sellise nime järgi turul ega leia su brändi üles. Seega, mida fantaasiarikkam ja omapärasem nimi ja logo, seda tugevam on selle õiguskaitse.

Inspiratsiooni võid otsida näiteks Patendiameti kuu kaubamärgi lugudest, kus tõstetakse esile Eesti ettevõtjate silmapaistvaid registreeritud kaubamärke eri tegevusvaldkondadest.

2. Kas keegi kasutab juba midagi sarnast?

Enne nime või logo turule toomist kontrolli kindlasti ka varasemaid kaubamärke nii Eesti kui Euroopa andmebaasides. Patendiamet ja reeglina ka teised intellektuaalomandi ametid varasemaid õigusi ise ei kontrolli ja vastutus jääb siin taotlejale. Konflikt mõne varasema kaubamärgiga võib tähendada kulukat rebrändimist või nime ja logo kaotust.

3. Kus tegutsed?

Kui tegutsed ainult Eestis, piisab kaitsest Eesti Patendiametis. Kui aga sinu bränd on suunatud Euroopa turule, tuleks esitada taotlus Euroopa Liidu Intellektuaalomandiametile (EUIPO). Laiema rahvusvahelise kaitse jaoks kasutatakse Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni ehk WIPO süsteemi.

Otsus peab lähtuma sinu äriplaanist: mõtle, kus asuvad sinu kliendid ja konkurendid ning tee valik selle pinnalt. Ära otsusta ainult tänase päeva seisuga, vaid kaalu, kas plaanid lähiajal ka koduturult kaugemale laieneda.

4. Kas kaupade ja teenuste loetelu vastab tegelikule ärimudelile?

Kui esitad kaubamärgitaotluse, siis määratle täpselt, milliste kaupade ja teenuste jaoks kaitset soovid. Hiljem, kui märk on registreeritud, neid enam juurde lisada või muuta ei saa.

Praktiline näide:

Kui sul on kohvikubänd, mille alt pakud toitlustusteenust, aga pakud ka samanimelisi pakendatud kohvisegusid, ei piisa ainult teenuse „kohvikuteenused“ märkimisest. Kui jätad taotlusesse lisamata kauba „kohv“, ei laiene kaubamärgi kaitse sinu valmistatud kohvisegudele. See tähendab, et keegi teine võib sarnase kaubamärgi registreerida just kohvile ja sul puudub alus seda takistada.

Sellised olukorrad tekivad sageli, kui ärimudel areneb kiiremini kui esialgne kaubamärgistrateegia. Seetõttu mõtle enne taotluse esitamist mitte ainult tänane tegevus, vaid ka see, kuhu bränd võib lähitulevikus areneda.

Kaubamärgina hästi toimivad reklaamsõnumid. Eesti Patendiamet

Kaitse ei lõpe kaubamärgi registreerimisega

Kaubamärgi kaitse kehtib kümme aastat ja seda saab tähtajatult pikendada iga kümne aasta järel.

Sinu töö oma brändi kaitsel ei lõppe aga kaubamärgi registreerimisega. Pärast registreerimist tuleb sul aktiivselt turgu jälgida ja reageerida, kui turule ilmub sarnaseid tähised või kui keegi kasutab sinu kaubamärgi elemente loata. Just registreeritud kaubamärk annab tugeva õigusliku aluse reageerimiseks. Ilma registreeringuta on oma õiguste kaitsmine oluliselt keerulisem ja kulukam.

Soovi korral saab kogu protsessis (nii strateegia, registreerimine kui turuseire) kasutada patendivoliniku abi.

Mis maksab kaubamärgi registreerimine?

Kaubamärgi registreerimine on alati kulutus, mistõttu tasub juba kaitsestrateegiat planeerides sellega arvestada. Patendiametis oma kaubamärki registreerides on riigilõiv ühe kauba- või teenuseklassi eest 145 eurot, iga järgmise klassi eest lisanduv lõiv on 45 eurot.

EUIPO lõiv on 850 eurot esimese klassi eest ning lisanduvad väiksemad tasud iga järgmise klassi eest. Euroopa Liidu kaubamärgi eelis on see, et ühe taotlusega saad kaitse korraga kõigis liikmesriikides, mis sageli on kulutõhusam kui eraldi riiklikes süsteemides registreerimine.

Rahvusvaheliseks kaitseks kuluvate summade arvutamiseks saad kasutada WIPO lehel olevat lõivukalkulaatorit.

Enne, kui kaubamärki registreerima asud, uuri ka toetusvõimaluste kohta. Praegu on näiteks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele avatud Euroopa Liidu SME Fund, mis hüvitab isegi kuni 75% registreerimislõivudest nii riiklikul kui Euroopa tasandil.

Loe kindlasti ka teisi kasulikke artikleid: