Kas sinu e-teenus vastab 2025. aasta juunis jõustuva ligipääsetavuse direktiivi nõuetele?

EL Ligipääsetavuse Direktiiv jõustub 2025. aasta suvel üle 10 miljoni euro käibega ettevõtetele. Kuigi oma klientide profiili vaadates siis paljud sinnani veel! ei küündi, sooviksin siiski selle teema esile tuua. Selle artikli kokkupanekuks sain abi ja nõuandeid Andres Kostivilt, kes on Futuristi UX spetsialist.

Miks peaksin mina väikeettevõttena selle direktiivi peale üldse mõtlema?

Esiteks me ju mõtleme positiivselt – kaugel see 10 miljoni piir siis ikka enam on 😉 ja teiseks – see on kindlasti suunanäitaja, milliseid nõudeid võidakse ette seada mõne aja pärast ka väiksematele ettevõtetele.

Samuti mõtle sedasi, et kui (sinu) suured (konkurendid) muudavad oma kodulehti selles suunas, hakatakse seda eeldama kliendi poolt ka väiksemate käest. See saab justkui standartiks.

Nii, et põhjust edasi lugemiseks on küll ja enamgi veel ja küsin uuesti, et

kas sinu e-teenus vastab 2025. aasta juunis jõustuva ligipääsetavuse direktiivi nõuetele?

E-keskkondade ja e-teenuste ligipääsetavus tähendab võrdsete võimaluste pakkumist erasektori teenuste kasutamiseks kogu elanikkonnale, olenemata nende vanusest, tervislikust seisundist või erivajadusest. Lihtsustades öeldes võiks äpiga toidutellimine olla ühtmoodi lihtne nii 10 aastastele lapsele, vaegnägijale kui ka 75-aastasele pensionärile.

Mis on EL Ligipääsetavuse Direktiiv (2019/882)?

Euroopa Liidu direktiiv, mis seab nõuded valitud erasektori digi- ja e-teenuste ligipääsetavusele ja jõustub 2025. aasta suvel üle 10 miljoni euro käibega ettevõtetele, milles töötab üle 10 töötaja.

Mis on ligipääsetavuse direktiivi eesmärk?

Selle ettekirjutisega soovitakse, et sõltumata inimese füüsilisest või kognitiivsest võimekusest, on kõigil võrdne võimalus kasutada e-keskkondi ning digikioske ja teenuseid. Erivajadustega kasutajad saavad kasutada veebi või digiteenuseid erinevate abitehnoloogiate abil (nt. heliga tagasisidestamine, ekraanilugejad, häälkäsklused, pilguga juhtimine, subtiitrid videol, alt-täägid e-poe piltidel, klaviatuuri abil navigeerimine) jne.  

Mida see direktiiv hõlmab?

Direktiiv kehtestab miinimumnõuded toodete ja teenuste ligipääsetavusele. See tähendab, et ettevõtted peavad tagama, et nende tooted ja teenused on kasutatavad kõigi poolt, olenemata nende võimetest. Mõned näited:

• Nutitelefonid: Nutitelefonid peavad olema kasutatavad inimestele, kellel on nägemis-, kuulmis- või motoorika raskused.
• Arvutid: Arvutid ja nende tarkvara peavad olema ligipääsetavad kõigile.
• Veebilehed: Veebilehed peavad olema loetavad ekraanilugejate abil ja neil peab olema võimalik muuta teksti suurust ja värvi.
• Avalikud transport: Avalik transport peab olema kättesaadav inimestele, kellel on liikumisraskused.

Mõned mõisted, mis seostuvad veebilehtedega selle direktiivi valguses:

·        WCAG (Web Content Accessibility Guidelines)

Rahvusvahelised ligipääsetavuse suunised, mis määratlevad veebi sisu ligipääsetavuse standardid.

WCAG põhineb 4-l põhimõttel:

1. Määratletav (Perceivable): Veebisisu ja -kasutajaliides peavad olema kasutajatele tajutavad. Näiteks teksti alternatiivsete vormingute (nt audio) esitamine, piisava värvi kontrasti kasutamine ja multimeedia sisu tekstiline kirjeldamine.
2. Teostatav (Operable): Kasutajad peavad saama sisule juurde pääseda ja seda kasutada. Nt klaviatuuri kasutamise võimalus, piisavalt aega sisu tarbimiseks ja sisu navigeerimise lihtsust.
3. Arusaadav (Understandable): Sisu peab olema lihtsasti aru saadav. Seega on kohustus kasutada selget ja lihtsat keelt, loogilist struktuuri ja sisu selgitamist.
4. Robustne (Robust): Sisul peab olema võimalikult lai ühilduvus erinevate tehnoloogiatega ja terminoloogiliselt selge. See hõlmab HTML-i kasutamist ja veebistandarditele vastavust.

Alt-täägid

HTML-märgendid, mis kirjeldavad pildi sisu, võimaldades ekraanilugejatel pildid vaegnägijatele kirjeldada. Näiteks, kui sul on pildil aknalaual istuv kass, siis võiks alt-text olla “Kass istub aknalaual”, mitte pildifail 18472834.jpg.

Seo poole pealt on see aga oluline alati olnud, sest otsimootorid kasutavad alt-texte, et mõista, millest pildil on juttu.

Kontrastsus

Tekstide ja tausta vahelise värvikontrasti suhe, mis tagab, et sisu on loetav ka nägemispuudega inimestele.

SaaS (Software as a Service)

Tarkvarateenus, mis on saadaval interneti kaudu ja mida saab kasutada ligipääsetavuse auditeerimiseks ja parandamiseks.

Järgnevalt annab Andres sulle ülevaate sellest, kuidas eesootava direktiivi valguses edasi toimetada.

Miks peaks ligipääsetavuse direktiivi nõuded mulle korda minema?

Kui vaadata suurt pilti, siis e-keskkondade ligipääsetavus aitab luua paremat elukeskkonda nii tänasele kui ka tulevasele põlvele, eemaldades tõkkeid, et seeläbi parandada inimeste elukvaliteeti.

Kui see pole piisav, siis minnes ettevõtte tasemele on ligipääsetavusel ka selge äriline mõju. Ligipääsetavam e-keskkond on kasutajasõbralikum, võimaldades vajaliku info lihtsamini kätte saada ning vajalikud toimingud kiiremini lõpule viia. Nii on näiteks talitanud ka Apple, kelle disaini keskmes on alati olnud ligipääsetavus.

Seega muutes oma e-keskkond laiemale sihtrühmale kasutajasõbralikumaks, mõjutab see ka sinu äritulemusi. Nii saad pakkuda oma teenuseid suuremale hulgale klientidele, nad on suurema tõenäosusega rahulolevamad ning loodetavasti soovitavad sind edasi ka teistele. Eakamad kliendid on uuringute järgi muuhulgas ühed lojaalsemad kliendid ning teevad suuremate summade eest ka kordusoste.

Kas ka sina välistad suure hulga potentsiaalseid kliente?

Täna on siiski üldlevinud, et e-teenuseid luues mõeldakse esmalt eelkõige keskmisele 19-59 aastastele, enda vajadustega edukalt hakkama saavale inimesele. Jättes välja nii elukaare ja kui ka erivajaduste äärealadel olevad inimesed.

Välistades sellega ka enda jaoks tegelikult suure hulga potentsiaalseid üle 60 aastaseid kliente ja lisanduvat äritulu. Kui täna tundub, et mulle sellest keskmisest sihtrühmast siiski täitsa piisab, siis tasuks heita korra pilk ka numbritele.

Eesti ühiskond vananeb, selle vastu ei saa ning prognooside järgi on üle 65-aastaseid täna juba üle 25% elanikkonnast ning 2040. aastaks üle 30% Eesti elanikkonnast. Kuid samavõrd olulised on ka noored ja lapsed, kel täna on erinevat tüüpi tehnikat käes, kuid võimalus seda erinevateks eakohasteks teenusteks kasutada jääb tihti siiski piiratuks. Lisaks erivajadustega inimesed kui ka need, kelle tervislik seisnud piirab ajutiselt nende igapäevaseid toimetusi ja ligipääsetavust erinevatele teenustele.

Kodulehe mugav ligipääsetavus on ka konkurentsieelis

Kui vaja veel argumente, miks ligipääsetavusega tegeleda, siis see ei ole lihtsalt tore mõte, millega võiks arvestada paremate teenuste loomisel. World Wide Web Consortium (W3C) ja Euroopa Liidu poolt on pandud paika veebi sisu ligipääsetavussuuniste standard WCAG (Web Content Accessibility Guidelines). Lisalugemist WCAG 2.1 AA taseme kohta (soovitame parema hiireklõpsuga Chromes või Edges selle eesti keelde endale tõlkida).

EL Ligipääsetavuse direktiiv 2019/882 valitud erasektorile hakkab kehtima aastal 2025 suvel. See küll ei kehti automaatselt kõigile ettevõtetele, vaid e-kanalitele, kellel on käivet üle 10 miljoni ja on üle 10 töötaja. Kuigi täna võib tunduda, et aega ju on ja milleks tormata, siis tasuks ligipääsetavusega tegeleda juba täna, kuna suurte süsteemide muutmine võib aastaid aega võtta. EL Liigipääsetavuse direktiivi juurutamist ning trahvimäärasid reguleerib värske Eesti Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus.

Kuidas saada rohkem kliente ja muuta nad lojaalsemaks?

E-keskkondade ja -teenuste omanikele tähendab ligipääsetavus suuremat ja rahulolevamat lojaalsete kasutajate hulka, turueelist ning paremat leitavust otsingumootorite abil. Viimane punkt otsingumootorite osas võib tunduda tühine, kuid Google seab juba täna selgelt kõrgemale lehed, mis lisaks mobiilisõbralikkusele on ka ligipääsetavamad. Ehk kui soovid, et sinu e-keskkond oleks ka sinu tänasele keskmisele kliendile otsingumootorites paremini leitav, siis tuleks ligipääsetavusega tegeleda juba täna.

Ligipääsetamatud e-teenused on teenusepakkujatele ja e-poodidele selge kulu, mida peab kasutajatele muude vahenditega kompenseerima. Näiteks peab kompenseerima ligipääsetamatut veebipoodi ning pakiautomaati sotsiaaltöötaja näol, kes käib kliendi eest poes ning viib kaubad talle koju.

Kuidas parandada kodulehe ligipääsetavust?

Esiteks ära loo teenuseid ega tooteid ainult keskmisele inimesele. Mõtle alati ka laiemale kasutajate spektrile ja väljapoole keskmist skaalat. Mõtle kasutajatele, kes asuvad nö võimete äärealadel. Loo erinevaid klienditüüpe, ehk persoonasid ja testi oma teenuseid lõppkasutajate peal. Mõtle näiteks kas kellegi vanaema saab oma lapselapsele sinu e-keskkonnast midagi osta? Proovi temaga. Kui tunned, et endal jääb teadmisi puudu või tooted ja teenused on väga komplekssed, siis võib tellida ka ligipääsetavuse ja UX auditi või kasuta selleks automaatseid tööriistu, näiteks Siteimprove, Accessi või Deque, mis aitavad sul teha esmase lihtsa ülevaate oma lehest erineva nurga alt.

Kodulehe ligipääsetavus ja erivajadusega inimesed

Kui räägime erivajadustega inimestest, siis arvestada tuleks nii kuulmise, nägemise, kognitiivse kui ka motoorika raskustega. Ehk võtame näitena ühe e-poe, mis on paljudele esmatähtis:

• Kui sinu leht sisaldab palju erinevaid pilte, siis kas pilte saab teha suuremaks?
• Kas kõigil piltidel on selged allkirjad, mis kirjeldavad toote sisu ja üksikasju ning kas piltidel on HTML-is alt täägid, et vaegnägijat toetav ekraanilugemise tehnoloogia suudaks ka pildi sisu kliendile edasi anda?
• Kas toote tellimuskastil on lisainfo ja kirjeldused, et seda oleks lihtsam täita?
• Kas veateated on eristuvad ka värvipimedatele?
• Kas lehel saab navigeerida ka ilma hiirt kasutamata vaid klaviatuuriga?
• Kui kasutad oma lehel videoid, siis kas neid on võimalik vaadata ka subtiitritega?
• Kas toodete kirjeldused on lihtsalt arusaadavad ka erinevas vanuses ja erineva kognitiivse tasemega inimestele?

Need on ainult mõned näited, mis mõjutavad ligipääsetavust.

Millest alustada kodulehe ligipääsetavuse parandamisel?

1.     Alt täägid HTML koodis

Sellega kirjeldad pildil olevat. Näiteks Facebook küsib juba täna piltide lisamiselt Alt-täägi jaoks pildi kirjeldust, et vagenägijate ekraanilugerid saaks kirjeldada mis on pildil.

2.     Veateadete kujundus

Veateadete kujundus ei sõltu värvist ning tekstid või eristuvad komponendid jälgivad 4,5:1 kontrastsust. Muide Google kontrollib juba praegu seda veebidel automaatselt ning orgaanilise otsingu tulemuses lükkab kehvema kontrastsusega veebid tahapoole.

3.     Plinkiv sisu ja automaatsed väljalogimised

Väldi plinkivat sisu, ajapiiranguid või automaatset väljalogimist. Heaks näiteks on Amazon, kus ei ole mingit automaatset välja logimist ning kallima ostu juures võidakse hoopis selle asemel küsida krediitkaardi veelkordset sisestamist.

4.     Ära kasuta keerulisi sõnu ja raskesti jälgitavaid lauseid

Teksti mõistetavuseks väldi ebatavalisi sõnu, lühendeid, slängi või akronüüme. Mõtle, et tekst peaks olema arusaadav ka 10-aastasele.

Soovitatavad on 2-3 lauselised lõigud, kus ei ole korraga üle 15 sõna. Kasuta suuri tekste julgemalt ning teksti suurus vähemalt 12 pikslit mobiilis ning 14 pikslit arvutis. Samuti proovi hoida tasakaalu esteetika ja praktilise kasutatavuse vahel.

5.     Kasuta eneseauditi Saas tööriistu

Lisaks võib kasutada eneseauditi SaaS (software as a service, ingl. k tarkvara kui teenus) tööriistu nagu näiteks Siteimprove, Accessi või Deque. Need on ligipääsetavuse auditi tegemiseks mugavad veebipõhised tööriistad (just nagu SEO auditiks on Ahrefs või Moz).

6.     Testi oma kodulehte eri vanuses ja vajadustega inimeste seas

Kindlasti testi oma teenuste kasutatavust, kus testitavate hulgas on nii noori, vanemaid kui ka erivajadustega inimesi. Seda võiks teha regulaarselt nii nagu sinu teenused arenevad.

Iga arendatavat veebilehte või e-teenust peaks olema testinud näiteks järgmised kasutajad (testitavate valik sõltub ka konkreetsest teenusest ja tuleb iga kord läbi mõelda):

• täiskasvanud kasutaja,
• alaealine (eas, kus juba kasutatakse iseseisvalt veebilehti),
• 65-aastane ja vanem,
• pime või vaegnägija (kes kasutab ekraanilugejat),
• motoorikahäirega kasutaja (kes ei kasuta tavapärasel moel hiirt ja klaviatuuri).

Miks peaks kodulehe ligipääsetavuse peale mõtlema juba täna?

Ligipääsetavus võiks ideaalis olla juba täna iga e-teenuse arenduse loomulik osa, mitte midagi, millele hakkate mõtlema siis, kui direktiivi tähtaeg läheneb või hiljem arenduste käigus kunagi parendate. Lisaks on ligipääsetavad teenused kättesaadavamad lojaalsematele klientidele, paremad orgaanilise otsingu tulemustes ning äri kasvu võimaldajad.

EL Ligipääsetavuse direktiiv, mis jõustub 2025. aastal, toob kaasa olulised muudatused e-teenuste ja e-keskkondade kättesaadavuse tagamisel. See ei ole ainult seadusandlik nõue, vaid ka suurepärane võimalus oma äri kasvatamiseks, parandades kasutajakogemust ja laiendades eakamate klientide segmenti, kellel on ka kasvav ostujõud.

Ligipääsetavate e-teenuste arendamine võib alguses tunduda ajamahukas, kuid seda saab käsitleda kui olulist investeeringut tulevikku. Ligipääsetavus mitte ainult ei aita kaasa paremale kasutajakogemusele, vaid suurendab ka ettevõtte nähtavust otsingumootorites ja tugevdab brändi mainet.

Suuremate süsteemide muudatuste programmeerimine võib võtta palju aega, seega on oluline alustada juba täna. Tehes oma e-teenused ligipääsetavaks, loote mitte ainult sotsiaalset (sh ESG) väärtust, vaid ka äriedu. Parem ligipääsetavus toob kaasa lojaalsemad kliendid, kõrgemad konversioonimäärad ja parema otsingumootorite nähtavuse.

Kuidas alustada kodulehe ligipääsetavuse parandamisega?

Siin peamised esimesed sammud, et liikuma asuda:

1. Tee esmane ülevaade oma e-teenuste ligipääsetavusest.
2. Kaasa erinevaid kasutajate rühmi testimisprotsessi.
3. Investeeri ligipääsetavuse auditeerimisse ja parandamisse.
4. Võta ühendust eksperdiga, et saada professionaalset nõu ja abi

Inspiratsiooniks, kuidas ligipääsetavus aitab äri kasvatada ning luua teenuseid mida ise hakkame paarikümne aasta pärast kasutama räägib Daniel Kotsjuba „Kasvuminutid“ podcastis Apple podcastis siin lingil, Spotifys siin lingil ning Youtubes siin lingil.

Nagu isegi Andrese jutust lugeda võisid, see ei ole vaid nö. suurte pärusmaa, vaid nende ettekirjutiste järgimine aitab ka väikestel alustavatel ettevõtetele oma sissetulekuid kasvatada. Kui sinul väiksena on kõik need nõuded juba täna täidetud, võiks olla see ka oluline konkurentsieelis!

Mina tänan Andrest sisuka artikli eest! Sain tema lahkel loal ka kõigile siinsetele lugejatele eripakkumise ligipääsetavuse- või kasutajakogemuse (UX) auditiks! Futuristi UX ekspertidel on pikaajaline kogemus veebi ligipääsetavuse valideerimisel ning veebide auditeerimisel.

Kui soovid 2024 septembri lõpuni saada auditi soodustust -15%, siis kirjuta veebilehe kontaktipäringu vormis või e-maili sisse hinnapäringu juurde sooduskood EAG15.