Eestlaste internetikasutus

Nii nagu möödunud aastal, teen ka sellel kokkuvõtte maailma ja Eesti digimaailmas toimuvast. Kahjuks ei ole aga Hootsuite poolt sel aastal nii põhjalikke värskeid andmeid riigiti, kui seda oli eelmine aasta. Seega jälgi kindlasti piltidel olevat aastanumbrit!

Internetikasutus maailmas

Värske rahvusvahelise digiuuringu kohaselt (We Are Social ja Hootsuite) on maailmas enam kui 4,3 miljardit ( + 9,1% aastane kasv, aasta varem oli kasvuks 7%) internetti kasutavat inimest. See on rohkem kui pool kogu rahvastikust. Öeldakse, et igas sekundis liitub suisa 11 uut internetikasutajat ehk siis üle 1miljoni inimese päevas. Muljet avaldav, kas pole?

Euroopa vaates on siin maailmajaos 86% (maailmas 57%) inimestest internetikasutajad. Kasv aastaga 7,6%.

Märkimisväärne fakt on see, et ligi 366 miljardit (kasv aastaga 9,1%) uutest kasutajatest tegid internetiga esmakordselt tutvust alles möödunud aastal. Suurima kasvu andsid siin just aafriklased. Näiteks Lääne-Saharas oli aastane juurdekasv 364%.

Eesti numbrid

Eesti vastav näitaja oli 1,28 miljonit internetikasutajat, mis teeb 98% elanikkonnast (kasv võrreldes möödunud aastaga 1%).

Internetis viibitava aja hulk

Internetikasutajate arvu kasvuga on loomulikult tõsunud ka netis viibitava aja hulk. Keskmiselt ollakse eri netile ligipääsu võimaldavate vidinate seltsis maailmas 6,5 tundi päevas (sellest sotsiaalmeedias 2t 16min). Kusjuures aasta varem oli see kõrgem – 6 tundi ja 49 minutit. Kui nüüd teha kiire arvutus – 4,3 miljardit netikasutajat, 6,5 tundi päevas, 1 aasta -> 2019. aasta jooksul oleme netis kõik kokku 1,2 miljardit aastat…

Enim armastavad netis olekut filipiinlased, nad teevad seda päevas keskmiselt 10 tundi ja 2 min, USAs ja Venemaal on see näitaja ca 6,5 tundi. Jaapanis hinnatakse aga netivaba aega rohkem ja seal jääb see 3 tunni ja 45 minuti juurde.

Eesti numbrid, interneti kasutus

Viimatise Hootsuite uuringu põhjal kasutavad 88% täiskasvanud eestlastest internetti iga päev, 10% vähemalt kord nädalas ja 2% vähemalt kord kuus.

Sellelaadseid uuringuid on teinud ka Eesti Statistikaamet. Nende numbrid jäävad sarnasesse suurusjärku. Möödunud aastal oli nende andmete järgi internetikasutajaid 89,4%. Kui vaadata internetikasutamise tõusu aasta lõikes siis Statistikaameti andmetel oli aastal 2017 netikasutajaid 88,1%.

Kantar Emori tulemused

Möödunud sügisel avaldatud andmete kohaselt on  Kantar Emori järgi Eestis internetikasutajaid  92%, neist sagedasi kasutajaid 77%. Mobiiltelefoni vahendusel külastab internetti 71% inimestest, tahvliga 23%.

2017. aasta Kantar Emor TNS Meediapäeva uuringu järgi kulutab keskmine Eesti elanik 8 tundi ja 41 minutit mõnele meediale. Internetile (erinevate portaalide ja sotsiaalmeedia kasutus, niisama netis surfamine, YouTube, muusikateenused ning samuti ka läbi telefoni või arvuti teleka vaatamine ja raadio kuulamine), kuluv aeg päevas on 4 tundi ja 1 minut.

Eesti noored ja internet

Sügisel viisin Eesti koolilaste seas läbi uuringu, et selgitada välja, mida, kui palju ja kus nad internetis teevad. Vastajaid oli 1721 ja kokkuvõtlikult saab öelda järgmist:

• Uuring andis kinnitust, et kuigi sotsiaalmeedia platvormide reeglite järgi on selle kasutamine lubatud valdavalt alates 13ndast eluaastast, on reaalsus aga hoopis muu. Valdav enamus alla 13 aastastest vastajatest omas vähemalt ühes sotsiaalmeedia kanalis oma kontot.
• Peamine vahend kõikides vanuserühmades oli interneti kasutamiseks telefon (83,8%).
• Päevade lõikes ei olnud enamikul vahet, et kas tegemist on koolipäeva või nädalavahetusega. Peamine kellaaeg seejuures oli aga pealelõunane aeg. Esimesel kohal ajavahemik 15-19ni(44,1%), teisel 19st 22ni (34,4%).
• Enim vastajaid ütles, et on päevas 3 ja rohkem tundi sotsiaalmeedias (26,3%). Seega väga suure osa oma vabast ajast.
• Enim jälgitavad isikud vastajate hulgas olid Hensugusta, Mallukas ja Maria Rannaväli.

Vaata täispikka uuringut siit!

Mida eestlased netis teevad?

 (Telefon vs. desktop)

• Kasutatakse otsingumootoreid – 53 vs. 74%
• Külastatakse sotsiaalmeediat – 48% vs. 57%
• Mängitakse mänge – 7% vs. 13%
• Vaadatakse videoid 39% vs. 56%
• Otsitakse infot toodete kohta – 24% vs. 34%

Eestlaste interneti tegevusi uuris ka Eesti Statistikaamet. Nende saadud tulemused on kajastatud allolevas graafikus. Kodumaise uuringu numbrid on küll suurusjärguti üpris erinevad Hootsuite uuringuga, kuid kattuvaid tegevusi leiab küll.

 

Alexa lubab aimu saada ka sellest, et mis on need leheküljed, mida eestlased enim külastavad. Nagu eelnevalt sai kirjutatud, on interneti kasutamine otsinguteks üks populaarsemaid tegevusi ja seda toetab ka Alexa andmebaasi ülevaade top lehtedest.

Kui kaevuda veel sügavamale, nö. Google köögipoolele, saame infot ka selle kohta, mis on need sõnad, mida eestlased 2018.aastal enim otsisid:

TOP 10 eestlaste otsingut Google’st aastal 2018:

1. Jalgpalli MM
2. Eurovisioon
3. Signe Lahtein
4. T1 kaubanduskeskus
5. Tuludeklaratsioon
6. Weekend Festival
7. veetemperatuurid
8. palgakalkulaator
9. Nublu
10. Ironman Tallinn

Eestlased ja mobiiltelefonid

Statistikaameti 2017.aasta uuringu kohaselt kasutab suisa 97% Eesti noortest vanuses 16-24 aastat internetis käimiseks just mobiili. Mõtlemapanev tulemus oli aga Kantar TNS uuringus. Nad küsitlesid 56 eri riiki ja nende uuringu andmetel tunnevad 34% 16-24 aastastest noortest, et kasutavad oma mobiiltelefoni liiga palju…

Mida eestlane telefoniga veel teeb?

• 74% kasutab telefoni äratuskellana,
• 53% teeb sellega pilte või videoid,
• 38% tutvub ilmateatega,
• 34% kaeb uudiseid,
• 25% kasutab telefoni päevikuna ja kohtumiste üles kirjutamiseks,
• 10% koostab liste (poe-, ülesannete- jne),
• 6% loeb e-raamatuid või e-ajakirju,
• 4% jälgib oma tervise, toitumist ja/või aktiivsuse taset.

Olgu siin välja toodud TNS Emori uuringu tulemus, mille kohaselt aina enam eestlasi istuvad teleri ees pult ühes, mobiiltelefon internetis käimiseks teises käes. See protsent pidavat olema 16-44-aastaste seas rohkem kui 60.

Sotsiaalmeedia

Sarnaselt kõigi teiste numbrite tõusuga ei ole ka sotsiaalmeedia kasutamine oma kasvuga tagasihoidlikuks jäänud. Hetkel on maailmas juba rohkem kui 3,84 miljardit aktiivset sotsiaalmeedia kasutajat. Nii Kataris kui Araabia Ühendemiraatides on suisa 99% elanikest sotsiaalmeedia usku. Samas Põhja-Koreas jääb see number 0,06% juurde, järgneb Türkmenistan 0,7%-ga.

Erinevad sotsiaalmeedia keskkonnad

Facebook on endiselt säilitanud oma sotsiaalmeediaplatvormi liidripositsiooni üle maailma (2,271miljardit kasutajat). Hõbedaselt kohalt leiame YouTube’i ( 1,9 miljardit kasutajat) ja pronksi kohta jagavad suhtlusäpid WhatsApp ja FB Messenger, vastavalt 1,5 ja 1,3 miljardi kasutajaga.

Teistest Eestis tuntumatest keskkondadest leiame Instagrami 6 kohalt (1 miljard), Twitter hoiab 12 positsiooni (326 miljonit), 14 on LinkedIn (303 miljonit), Eestimaa uhkuse Skype leiame väärikalt 16 kohalt (300 miljonit), 17 Snapchat (287 miljonit) ja 19 Pinterest (250 miljonit).

Sotsiaalmeedia tarbimine vähendab õlle joomist

Põneva seoses sotsiaalmeedia tarbimise suurenemise ja õlle vähenemise vahel tegi Kantar TNS. Põhjuseid selleks on mitu.

1. Sõpradega saab suhelda nüüd ka kodus olles ja seega puudub vajadus pubides ja kõrtsides kohtumas käia.
2. Õllekõhuga Instagrami pildid palju populaarsust ei kogu. Seega peetakse varasest enam lugu tervislikest eluviisidest ja heast välimusest.
3. Kartus teiste poolt tehtud piltidel, kus oled purjus peaga peale jäänud, sotsiaalmeediasse jõuda.

Eesti numbrid, sotsiaalmeedia

Enam kui pooled eestlased armastavad külastada sotsiaalmeedia kanaleid. Arvuliselt 750 000 kasutajat ja 57% kogu elanikkonnast. Kasv aastaga 30 000. Aasta varem oli kasv kahekordne ehk 60 000. Ca 49% meist eelistavad sotsiaalmeediasse minekuks kätte haarata telefoni.

Eesti numbrid, Facebook

Eestlaste sooline ja vanuseline jaotus Facebookis on nähtav alloleval pildil. Hinnanguliselt on aktiivseid eestlaste kontosid 600 000 – 700 000 (eelmise aasta Hootsuite uuringu järgi oli konkreetsemaks numbriks 720 000). Kuna alla 18 aastaseid siin graafikus ei kajastata siis eks ta jääb sarnasesse suurusjärku möödunud aastaga. Seega võib eeldada, et suurem jagu eestlasi, kes sotsiaalmeedias figureerivad, on ka Facebookis kohal.

Vanuseliselt on meid enim Facebookis 25-34 aastaste seas, vähim 65+. Kui kiigata laia maailma, siis ka seal on see vanuseline jaotus sarnane Eestile.

Põneva statistikana võib veel välja tuua selle, et eestlastest Facebooki kasutajad on enim abielurahvas (40%), vähim kihlatud (4%). Kuid tähele tuleb siin panna, et tegemist on andmetega, mida inimesed ise on esitanud. Kõik inimesed aga ei soovi avaldada oma suhtestaatust, seega neid siia arvestusse ei ole pandud.

Numbrilist ülevaadet saab uurida ka haridustaseme kohta. Kuid samamoodi tuleb ka siin tähele panna, et need on inimeste endi poolt esitatud andmed, kes seda avaldada ei ole soovinud, neid arvesse ka ei võeta.

Samuti võimaldatakse meil aimu saada ametikohtadest. Selle järgi on enim Facebooki kasutavatest eestlastest (kes on oma ametist teada andnud) tegelevad juhtimisega – 31%. Õiguse ja puhastusteenindusega oli seotud see eest 2% kontoomanikest.

Eesti numbrid, Facebook, ettevõtted

Vaatame, millist kasulikku infot on Facebookis leida ettevõtjatele ja/või ettevõtluse kohta.

Metrix.station.ee lehelt saab kätte sealse andmebaasiga liitunute ettevõtete populaarsemad lehed. Olen koolitusi tehes seda tabelit jälginud ligi aasta ja esimene kümme on olnud üsna stabiilne terve selle aja jooksul.

Kirjutan küll aga kas keegi loeb ka neid postitusi?

Ettevõtluse seisukohalt on oluline teada ka tehtava postituse ulatust. Kas on oma aega ja raha mõtet panustada üldse siia keskkonda?

Oleme korduvalt  kuulnud, kuidas orgaaniline reach (postituse ulatus ilma rahalise toetuse panemata) ja engagement (postitusega seotus) on muutunud üsna nullilähedaseks. Eriti eelmise aasta Facebooki uudise valguses. Ülemäärase optimismi jaoks tõesti põhjust ei ole, kuid mis parata, tuleb hakkama saada ka nende numbritega.

Keskmine postituse reach Facebookis

Möödunud aasta uuringu järgi oli Eesti lehtede keskmine kuine like’ide muutus +0,5%, maailma sama näitaja aga sel aastal +0,13%. Ka muudes numbrites jääme maailma keskmistele tublisti alla. Postituse ulatus reach vs. lehe like’ide suhe oli möödunud aastal Eestis 6,8%, maailma sama aga selle aasta andmete järgi 6% (möödunud aastal 10,7%).

2018 aasta uuringu järgi oli makstud levi vs üleüldine levi Eestis 23,6%, maailma keskmine 2019.aasta uuringu järgi on aga 27,1% (eelmine aasta 26,8%). Engagement maailma keskmine 3,8%.

Olgu siinkohal välja toodud möödunud aasta uuring samade Eesti näitajate kohta. Ka siis oli maailmas enim osalust saanud videopostitused, meil aga pildid.

Seega ettevõtetel arenguruumi on. Küsimus on aga selles, et kas oleks vaja teha paremaid postitusi, mis inimesi kaasamõtlema panevad. Või on meie inimesed lihtsalt sellise olemusega, et nad ei taha oma sõna sekka öelda ja laiale ilmale oma meelsust näidata.

Reklaamirahad

Kui Eestis kasutasid 2018. uuringu järgi 11,2% lehtedest tasulist reklaami võimalust siis maailmas on sel aastal sama näitaja 26,8% (möödunud aastal 22,1%). Eks see on kindlasti ka Eestis sel aastal tublisti kasvanud.

Viisin ka ise eelmise aasta kevadel läbi ettevõtete seas nende sotsiaalmeedia kasutuse uuringu. Ligi 70% vastanutest on kasutanud tasulist reklaami ja 30,6%-l on selle summa suuruseks aastas kuni 100 eurot. Sellele järgneb 26,9%-ga summa 100-500 eurot ja pea võrdselt (11,6% ja 11%)  vahemikud 1000-5000 eurot ja 500-1000 eurot.

Eesti ettevõtete sotsiaalmeediakasutuse uuringu leiad täispikana siit!

AdBlock

Keskmiselt 47% kõigist maailmas internetti kasutavatest inimestest kasutavad reklaamiblokeerijaid.

Eestlased Instagramis

Eestlaste seas populaarne, ja populaarsust veel koguv, keskkond on Instagram. Allolevast tabelist saate vaadata eelmise aasta uuringu tulemused eestlastest kasutajate statistiliste näitajatega. Nagu näha on ka siin ülekaalus just naissugu.

Praegusel hetkel ütleb Facebook Business Manager, et 13 aastat ja vanemaid eestlasi on Instagramis 380 000. Neist mehi 150 000 ja  naisi siis 220 000. 10 000 siis ei ole määranud oma täpset sugu.

Instagrami vanuseline jaotus rahvusvaheliselt on näha alloleval pildil. Tõenäoliselt on sarnane graafik ka Eesti puhul.

E-kaubandus

Üheskoos netis viibitava aja kasvuga, suureneb ka internetis tehtavate ostude arv. Esmatarbekaupade kulutuste aastane kasv on Statista viimatise uuringu järgi 14% (aasta varem 16%), samal ajal oste sooritanud inimeste arv kasvas 3,1% (möödunud aastal 8%). Ostusooritajate esikolmik on USA, Ühend Kuningriigid, USA ja Lõuna-Korea.

Eestlaste ostukäitumine internetis

Ka Eesti Statistikaamet on uurinud eestlaste ostukäitumist internetis ja selle muutust.

Kokkuvõtteks

Nii nagu mujal maailmas, on ka Eestis interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine korralikus tõusujoones. Seega on siin mõttekoht neile ettevõtetele, kes siiani on võtnud neid keskkondi, kui teisejärgulisi müügikanaleid. Soovides ajaga kaasas käia ja säilitada/laiendada oma ostjaskonda, on oluline kursis olla käesolevate trendidega, teha neist omad järeldused ja mõelda, kuidas neid suundumisi enda kasuks tööle panna.

Tegevjuht

MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu