Suur uuring – eestlaste interneti ja sotsiaalmeedia kasutus aastal 2018

Aasta aastal suureneb interneti osatähtsus inimese igapäevaelus. Olgu see siis seotud töö või vaba ajaga, interneti kasutuse aeg ja sagedus on pidevas tõusujoones. Digimaailmast on saanud meie elu lahutamatu osa ja raske uskuda, et ligi 10 aastat tagasi olid need tehnoloogiad vaevu olemas.

Värske rahvusvahelise digiuuringu kohaselt (We Are Social ja Hootsuite) on maailmas enam kui 4 miljardit ( + 7% aastane kasv) internetti kasutavat inimest. See on rohkem kui pool kogu rahvastikust.

Interneti, sotsiaalmeedia ja mobiiltelefonide kasutamine maailmas

Interneti, sotsiaalmeedia ja mobiiltelefonide kasutamine maailmas

Märkimisväärne fakt on see, et ligi veerand miljardit uutest kasutajatest tegid internetiga esmakordselt tutvust alles möödunud aastal. Suurima kasvu andsid siin just aafriklased.

Eesti numbrid

Eesti vastav näitaja on 1,27 miljonit internetikasutajat, mis teeb 97% elanikkonnast. Aastaga on lisandunud 6% uusi netikasutajaid ehk ca 72 000 inimest.

Olulisemad statistilised näitajad Eesti digimaailmas.

Olulisemad statistilised näitajad Eesti digimaailmas

Olulisemate statistiliste näitajate aastane kasv Eestis

Olulisemate statistiliste näitajate aastane kasv Eestis

Internetis viibitava aja hulk

Internetikasutajate arvu kasvuga on loomulikult tõsunud ka netis viibitava aja hulk. Keskmiselt ollakse eri netile ligipääsu võimaldavate vidinate seltsis 6 tundi päevas. Kui nüüd teha kiire arvutus – 4 miljardit netikasutajat, 6 tundi päevas, 1 aasta -> 2018. aasta jooksul oleme netis kõik kokku 1 miljardit aastat…

Enim armastavad netis olekut tailased, nad teevad seda päevas keskmiselt 9 tundi ja 38min, USAs ja Venemaal on see näitaja ca 6,5 tundi. Marokkos hinnatakse aga netivaba aega rohkem ja seal jääb see ligi kolme tunni kanti.

Interneti levik maailmas

Interneti levik maailmas

Eesti numbrid, interneti kasutus

Käesoleva Hootsuite uuringu põhjal 88% täiskasvanud eestlastest kasutavad internetti iga päev, 10% vähemalt kord nädalas ja 2% vähemalt kord kuus.

Täiskasvanud eestlaste interneti kasutamise sagedus

Täiskasvanud eestlaste interneti kasutamise sagedus

Sellelaadseid uuringuid on teinud ka Eesti Statistikaamet. Nende numbrid jäävad sarnasesse suurusjärku. Möödunud aastal oli nende andmete järgi igapäevaseid internetikasutajaid 90,1%. Igal nädalal kasutajavaid inimesi 8,1%  ja kord kuus netis käivaid 1,6%.

Kui vaadata internetikasutamise tõusu aastate lõikes siis Statistikaameti andmetel oli aastal 2012 igapäevaseid 76,3%. Seega kasv 5 aastaga on ligi 14%.

  1. aasta Kantar Emor TNS Meediapäeva uuringu järgi kulutab keskmine Eesti elanik 8 tundi ja 41 minutit mõnele meediale. Internetile (erinevate portaalide ja sotsiaalmeedia kasutus, niisama netis surfamine, YouTube, muusikateenused ning samuti ka läbi telefoni või arvuti teleka vaatamine ja raadio kuulamine), kuluv aeg päevas on 4 tundi ja 1 minut.

Nopetena leidsin veel OECD uuringu, mille kohaselt Eesti õpilased veedavad nädala sees netis keskmiselt 160minutit, nädalavahetusel 190min (PISA, 2015).

Mida eestlased netis teevad?

(Telefon vs. desktop)

  • Kasutatakse otsingumootoreid – 53 vs. 74%
  • Külastatakse sotsiaalmeediat – 48% vs. 57%
  • Mängitakse mänge – 7% vs. 13%
  • Vaadatakse videoid 39% vs. 56%
  • Otsitakse infot toodete kohta – 24% vs. 34%

Eestlaste interneti tegevusi uuris ka Eesti Statistikaamet. Nende saadud tulemused on kajastatud allolevas tabelis. Kodumaise uuringu numbrid on küll suurusjärguti üpris erinevad Hootsuite uuringuga, kuid kattuvaid tegevusi leiab küll.

Tegevused internetis. Statistikaamet

Tegevused internetis. Statistikaamet

Alexa lubab aimu saada ka sellest, et mis on need leheküljed, mida eestlased enim külastavad. Nagu eelnevalt sai kirjutatud, on interneti otsinguteks kasutamine üks populaarsemaid tegevusi ja seda toetab ka Alexa andmebaasi ülevaade top lehtedest.

Top 20 veebilehte Eestis. Alexa

Top 20 veebilehte Eestis. Alexa

Kui kaevuda veel sügavamale, nö. Google köögipoolele, saame infot ka selle kohta, mis on need sõnad, mida eestlased enim armastavad otsingusse sisestada.

Mida eestlased Googlist otsivad?

Mida eestlased Google’st otsivad?

Mobiiltelefonid

Interneti kättesaadavusele on suure omapoolse panuse andnud mobiiltelefonide hindade langus. Uuteks mobiiliomanikeks said eelmisel aastal suisa 200 miljonit inimest üle kogu maa ja kasvuks teeb see aastaga 4%. Seega on maailmas kolmest inimesest kahel nüüd taskupõhjas telefon. Kusjuures enam kui pooled neist seadmetest on ka nutikad.

Sedasi on lihtsamalt võimalik nautida  ka internetiühendust lauaarvuti asukohast sõltumata. Olgu faktina toodud siin see, et suurimat sotsiaalmeediavõrgustikku, Facebooki, külastavad aktiivselt telefoni kaudu maailmas 95,1% kasutajatest!

Eesti numbrid, mobiiltelefon

Eesti mobiiltelefonide kasutamise näitajad on ka muljetavaldavad. 1,05miljonit inimest kasutavad just seda internetis käimiseks. See on 80% kogu Eesti populatsioonist. Samas unikaalsete kasutajate juurdekasv aastaga on olnud kõigest 1% ehk ca 11 000 inimest.

Statistikaameti uuringu kohaselt kasutab suisa 97% Eesti noortest vanuses 16-24 aastat internetis käimiseks just mobiili. Mõtlemapanev tulemus oli aga Kantar TNS uuringus. Nad küsitlesid 56 eri riiki ja nende uuringu andmetel tunnevad 34% 16-24 aastastest noortest, et kasutavad oma mobiiltelefoni liiga palju…

Mida eestlane telefoniga veel teeb?

  • 74% kasutab telefoni äratuskellana,
  • 53% teeb sellega pilte või videoid,
  • 38% tutvub ilmateatega,
  • 34% kaeb uudiseid,
  • 25% kasutab telefoni päevikuna ja kohtumiste üles kirjutamiseks,
  • 10% koostab liste (poe-, ülesannete- jne),
  • 6% loeb e-raamatuid või e-ajakirju,
  • 4% jälgib oma tervise, toitumist ja/või aktiivsuse taset.

Olgu siin välja toodud TNS Emori uuringu tulemus, mille kohaselt aina enam eestlasi istuvad teleri ees pult ühes, mobiiltelefon internetis käimiseks teises käes. See protsent pidavat olema 16-44-aastaste seas rohkem kui 60.

Sotsiaalmeedia

Sarnaselt kõigi teiste numbrite tõusuga ei ole ka sotsiaalmeedia kasutamine oma kasvuga tagasihoidlikuks jäänud. Iga päev lisandub maailma ligi 1 miljon uut kasutajat ehk ca 11 uut sotsiaalmeedikut igas sekundis. See teeb rohkem kui 3 miljardit (aastane juurdekasv +13%) igakuist kasutajat üle maailma. Suurim kasvaja oli siin möödunud aastal Saudi-Araabi (32%), kelle kandadele astus India (31%).

Facebooki kasutajate profiil

Facebooki kasutajate profiil

Oluline on märkida ka seda, et Facebooki kasutajate kasv ei ole tulnud mitte vaid noorema põlvkonna arvelt. Näiteks 65+ vanuses inimeste arv on kasvanud aastaga 20%. Noorte seas oli see kasv möödunud aastal vaid 5%.

Erinevad keskkonnad

Facebook on endiselt säilitanud oma sotsiaalmeediaplatvormi liidripoistsiooni üle maailma (2,167miljardit kasutajat). Hõbedaselt kohalt leiame YouTube’i ( 1,5 miljardit kasutajat) ja pronksi kohta jagavad suhtlusäpid WhatsApp ja FB Messenger, mõlemad 1,3 miljardi kasutajaga.

Teistest Eestis tuntumatest keskkondadest leiame Instagrami 7 kohalt (800 miljonit), Twitter hoiab 11 positsiooni (330 miljonit), Eestimaa uhkuse Skype leiame väärikalt 13 kohalt (300 miljonit). 14 on LinkedIn (260 miljonit), 16 Snapchat (255 miljonit) ja 19 Pinterest (200 miljonit).

Sotsiaalmeedia tarbimine vähendab õlle joomist

Põneva seoses sotsiaalmeedia tarbimise suurenemise ja õlle vähenemise vahel tegi Kantar TNS. Põhjuseid selleks on mitu.

  1. Sõpradega saab suhelda nüüd ka kodus olles ja seega puudub vajadus pubides ja kõrtsides kohtumas käia.
  2. Õllekõhuga Instagrami pildid palju populaarsust ei kogu. Seega peetakse varasest enam lugu tervislikest eluviisidest ja heast välimusest.
  3. Kartus teiste poolt tehtud piltidel, kus oled purjus peaga peale jäänud, sotsiaalmeediasse jõuda.

Eesti numbrid, sotsiaalmeedia

Nagu allolevast tabelist näha, enam kui pooled eestlased armastavad külastada sotsiaalmeedia kanaleid. See protsent on 55 kogu rahvastikust  ehk 720 000 inimest. Meie kasutajate juurdekasv aastaga on olnud aga „kõigest“ 9% ehk 60 000 inimest.

Ca 46% meist eelistavad sotsiaalmeediasse minekuks kätte haarata telefoni.

Igakuised aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad Eestis.

Igakuised aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad Eestis

Eesti numbrid, Facebook

Ja meie Facebooki kasutajate jaotus on näha allolevates tabelites. Numbritest saab teha järelduse, et kui eestlane on sotsmeedias siis üks kanal, kus ta kindlasti hingekirjas on, on Facebook.

Eestlased Facebookis

Eestlased Facebookis

Nagu näha on kontosid lisandunud 9% ja kasutajate seast leiab enam naisi kui mehi. Maailma vaates on numbrid vastupidised – mehi on 56%, naisi 44%.

Vanuseliselt on meid enim Facebookis 25-34 aastaste seas, vähim 65+. Kui kiigata laia maailma, siis ka seal on see vanuseline jaotus sarnane Eestile.

Eestlased Facebookis vanuse ja soo järgi

Eestlased Facebookis vanuse ja soo järgi

Põneva statistikana võib veel välja tuua selle, et eestlastest Facebooki kasutajad on enim abielurahvas (38%), vähim kihlatud (4%). Kuid tähele tuleb siin panna, et tegemist on andmetega, mida inimesed ise on esitanud. Kõik inimesed aga ei soovi avaldada oma suhtestaatust, seega neid siia arvestusse ei ole pandud.

Facebookis olevate eestlaste perekondlik seis

Facebookis olevate eestlaste perekondlik seis

Numbrilist ülevaadet saab uurida ka haridustaseme kohta. Kuid samamoodi tuleb ka siin tähele panna, et need on inimeste endi poolt esitatud andmed, kes seda avaldada ei ole soovinud, neid arvesse ka ei võeta.

Facebookis olevate eestlaste haridustase

Facebookis olevate eestlaste haridustase

Samuti võimaldatakse meil aimu saada ametikohtadest. Selle järgi on enim Facebooki kasutavatest eestlastest (kes on oma ametist teada andnud) meelelahutuse, kunstide, juhtimise ja spordivaldkonnaga seotud (21%).

Facebookis olevate eestlaste ametid

Facebookis olevate eestlaste ametid

Eesti numbrid, Facebook, ettevõtted

Vaatame, millist kasulikku infot on Facebookis leida ettevõtjatele ja/või ettevõtluse kohta.

Metrix.station.ee lehelt saab kätte sealse andmebaasiga liitunute ettevõtete populaarsemad lehed. Olen koolitusi tehes seda tabelit jälginud ligi aasta ja esimene  kümme on olnud üsna stabiilne terve selle aja jooksul.

Metrix.station.ee aruanne, veebruar 2018

Metrix.station.ee aruanne, veebruar 2018

Kirjutan küll aga kas keegi loeb ka neid postitusi?

Ettevõtluse seisukohalt on oluline teada ka tehtava postituse ulatust. Kas on oma aega ja raha mõtet panustada üldse siia keskkonda?

Oleme korduvalt  kuulnud, kuidas orgaaniline reach (postituse ulatus ilma rahalise toetuse panemata) ja engagement (postitusega seotus) on muutunud üsna nullilähedaseks. Eriti viimase Facebooki uudise valguses. Ülemäärase optimismi jaoks tõesti põhjust ei ole, kuid mis parata, tuleb hakkama saada ka nende numbritega.

Eeesti Facebooki lehtede kesmine reach

Eesti Facebooki lehtede postituste keskmine reach

Like, engagement, reach

Eesti lehtede keskmine kuine like’ide muutus on +0,05%, maailma sama näitaja aga +0,20%. Ka muudes numbrites jääme maailma keskmistele tublisti alla. Postituse ulatus reach vs. lehe like’ide suhe on Eestis 6,8%, maailma sama aga 10,7%. Makstud levi vs üleüldine levi Eestis on 23,6%, maailma keskmine siin on aga 26,8%.

Seega ettevõtetel arenguruumi on. Küsimus on aga selles, et kas oleks vaja teha paremaid postitusi, mis inimesi kaasamõtlema panevad. Või on meie inimesed lihtsalt sellise olemusega, et nad ei taha oma sõna sekka öelda ja laiale ilmale oma meelsust näidata.

Kõige suuremad vahed tulevad aga järgmise kahe näitajaga.

  • 0,5% on Eestis suhe keskmise orgaanilise leviku vs lehe meeldimiste vahel. Maailma keskmine sama näitaja on aga koguni 8%.
  • Kui Eestis kasutavad 11,2% lehtedest tasulist reklaami võimalust siis maailmas on sama näitaja 22,1%.

Samas äsja ilmunud Kantar Emori analüüs näitab, et eelmisel aastal liikust Eestist välja 9,12 miljonit eurot reklaamiraha. Kusjuures  Google`isse ja Facebooki panustatud summad kasvasid võrreldes 2016. aastaga ligi 40 protsenti ehk 2,5 miljoni euro võrra. Kohalik internetireklaami turg kasvas samuti, kuid 8,3 protsenti ja 20,13 miljoni euroni. Seega Eesti veebireklaamiturult läheb rohkem ja kiiremini raha välja, kui seda lisandub kohalike kanalite käibesse.

Milline sisu?

Huvitav on ka allolev pilt. Kõikjal räägitakse, et Facebookis on vaja rohkem ja rohkem teha videoid, sest need on parimad magnetid. Vaadates aga Eesti statistikat, meil nii ei ole. Suurima kaasatuse saavad siin hoopis pildid, järgnevad viited, seejärel staatuse uuendused ning viimaselt kohalt leiab alles videod.

Eeesi Facebooki lehtede kesmine postituse engagement

Eesti Facebooki lehtede kesmine postituse engagement

Rahvusvaheliselt on aga järjekord selline: 1. videopostitused (5,23%), 2. fotod (4,42%), 3. lingid (3,9%) ja neljandalt kohalt leiab staatuse uuendused (3,7%). Kõikide postituste tüüpide keskmine aga 4,2% meie 2,93% kõrval.

Siin võib olla üheks põhjuseks aga ka Eesti videosisu nappus võrreldes muu maailmaga.

Eesti numbrid, Instagram

Eestlaste seas populaarne, ja populaarsust veel koguv, keskkond on Instagram. Allolevast tabelist saate vaadata eestlastest kasutajate statistilisi näitajaid. Nagu näha on ka siin ülekaalus just naissugu.

Eestlaste Instagrami kasutamise numbrid

Eestlaste Instagrami kasutamise numbrid

E-kaubandus

Üheskoos netis viibitava aja kasvuga, suureneb ka internetis tehtavate ostude arv. Esmatarbekaupade kulutuste aastane kasv on Statista viimatise uuringu järgi 16%, samal ajal oste sooritanud inimeste arv kasvas 8%. Ostusooritajate esikolmik on Ühend Kuningriigid, USA ja Rootsi.

Mida Eestis ostetakse?

Mida Eestis ostetakse?

Eesti numbrid, E-kaubandus

Ka Emor on uurinud eestlaste ostukäitumist internetis ja selle muutust kahe aasta jooksul.

Eesti e-kaubandus. Kantar Emor

Eesti e-kaubandus. Kantar Emor

Ostetava kauba kohta esmase teadlikkuse saamine

Ostetava kauba kohta esmase teadlikkuse saamine

Ühe huvitava faktina võib välja tuua ka selle, et eestlased saavad esimest korda infot toodete ja teenuste kohta enim internetist (37%), järgneb televisioon ja füüsiline pood. Vähim on uute avastuste leidmisel abiks olnud raadio (2%).

Kokkuvõtteks

Nii nagu mujal maailmas, on ka Eestis interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine korralikus tõusujoones.  Seega on siin mõttekoht neile ettevõtetele, kes siiani on võtnud neid keskkondi, kui teisejärgulisi müügikanaleid. Soovides ajaga kaasas käia ja säilitada/laiendada oma ostjaskonda, on oluline kursis olla käesolevate trendidega, teha neist omad järeldused ja mõelda, kuidas neid suundumisi enda kasuks tööle panna.

By | 2018-03-01T05:21:03+00:00 1. märts 2018|Tags: , , , , , |