Eesti ettevõtete sotsiaalmeediakasutus aastal 2026

Saamaks aimu, kuidas Eesti ettevõtted täna sotsiaalmeediat kasutavad, viisin taas läbi uuringu järjekorranumbriga 9. Nagu ikka, huvitas mind, kes ettevõtetes sotsiaalmeediaga tegeleb, kui palju sellele aega ja raha kulub, milliseid kanaleid kasutatakse ning millist rolli mängivad tasuline reklaam, mõjuisikud ja AI.

Nagu ka varasematel aastatel, ei saa tulemusi üks ühele kogu Eesti ettevõtlusmaastikule loomulikult üle kanda. Vastused annavad siiski hea sissevaate sellesse, kuidas uuringus osalenud ettevõtted oma sotsiaalmeediaturundust korraldavad: kas tegutsetakse pigem jooksvalt või plaani järgi, millised kanalid on olulised ning kus nähakse järgmiseks aastaks kasvu.

Kui sind huvitab, kuidas teised ettevõtted sotsiaalmeedias toimetavad ja kas sinu ettevõtte tegevus on pigem sarnane või täiesti oma rada pidi kulgev, siis loe edasi.

Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutamise peamised punktid, mis uuringus selgusid

Uuringule vastas 150 ettevõtet.
Kõige rohkem vastajaid tuli jaekaubanduse valdkonnast.
72,8% vastanutest ütles, et nende ettevõttes ei ole eraldi turundusega tegelevat töötajat.
85,3% ettevõtetest haldab oma sotsiaalmeediakontosid ise.
Enamik ettevõtteid planeerib sotsiaalmeediapostitusi ja reklaame spontaanselt ning vastavalt vajadusele.
Facebook on jätkuvalt kõige sagedamini kasutatav sotsiaalmeediakanal.
Peamise kanalina nimetas Facebooki 68% vastanutest.
2027. aasta peamise kanalina nähakse endiselt kõige sagedamini Facebooki, kuid Instagram, LinkedIn ja TikTok on samuti selgelt pildis.
Tasulist sotsiaalmeediareklaami teeb 49,3% vastanutest.
AI-d kasutatakse kõige rohkem sotsiaalmeediapostituste ideede ja tekstide loomisel.
AI peamise väärtusena nähakse eelkõige aja kokkuhoidu.

Aga nüüd siis detailsemalt. Kuna AI on meil tänapäeval ju suur abiline, toon sel korral esmakordselt mõningate punktide juures ka võrdluse n-ö väikeste ja suurte ettevõtete vahel.

Sisukord

1. Vastajate arv

Uuringule vastas 150 ettevõtet.

Tulemusi lugedes tasub seda arvu silmas pidada. Tegemist ei ole kogu Eesti ettevõtlusmaastikku esindava uuringuga, kuid vastused annavad hea praktilise pildi sellest, kuidas uuringus osalenud ettevõtted sotsiaalmeediat kasutavad.

2. Ettevõtete peamised tegevusalad

Kõige rohkem vastajaid tuli jaekaubanduse valdkonnast – 30 vastajat ehk 19,9% kõigist vastanutest. Teisel kohal olid hariduse, koolituste ja konsultatsioonidega seotud ettevõtted, kolmandal meelelahutuse, kultuuri ja spordi valdkond. Neile järgnesid reklaami- ja turundusvaldkond (16 vastajat) ning teenindus.

3. Mis on teie ettevõtte orienteeruv aastakäive?

Kõige suurema grupi moodustasid ettevõtted, kelle aastakäive jääb vahemikku 1001–10 000 eurot. Selliseid vastajaid oli 37 ehk 24,7%.
Teisel kohal olid ettevõtted aastakäibega 500 001 eurot ja enam – 31 vastajat ehk 20,7%.
Kolmandal kohal ettevõtted aastakäibega 10 001–40 000 eurot – 31 vastajat ehk 20,7%.

Seega oli vastajate seas nii väga väikese käibega ettevõtteid kui ka suurema aastakäibega tegijaid.

4. Turundusega tegeleva inimese olemasolu

72,8% vastanutest ütles, et nende ettevõttes ei ole eraldi turundusega tegelevat töötajat. Eraldi turundusinimene või -inimesed on olemas 27,2% ettevõtetest.

See näitab üsna selgelt, et paljudes ettevõtetes on turundus endiselt kellegi lisaroll. Seda tehakse muu töö kõrvalt, mitte alati eraldi ametikohal. Sotsiaalmeedia puhul on see oluline taust, sest kui turundus ei ole kellegi põhifookus, mõjutab see otseselt nii planeerimist, järjepidevust kui ka analüütikat.

Võrdlus:

Kõige suurem erinevus tuleb välja selles, kas ettevõttes on eraldi turundusega tegelev inimene. Väiksematest ettevõtetest ütles 88,2%, et neil ei ole eraldi turundustöötajat. Suuremate ettevõtete seas oli see osakaal 53%.

5. Reklaamide seadistamine: kas ise või teenusena?

Reklaamide ülesseadmise puhul vastas 50,7%, et teeb seda ise. 28% vastanutest ei tee reklaame üldse. 13,3% kasutab vaheldumisi nii oma maja inimest kui ka teenusepakkujat ning 8% tellib reklaamide seadistamise väljast.

Kas teie ettevõte teeb reklaame ise või turundusagentuur

6. Sotsiaalmeedia kontode haldamine

Sotsiaalmeediakontode haldamises on oma jõud jätkuvalt tugevalt ülekaalus. 85,3% vastanutest haldab sotsiaalmeediakontosid ise. 9,3% kasutab kombineeritud lahendust ehk kord tehakse ise ja kord tellitakse teenusena sisse.

Ainult 3,3% tellib kontode haldamise täielikult väljast.

2% vastanutest ütles, et neil ei ole sotsiaalmeediakontot.

Kas oma sotsiaalmeedia kontosid haldate ise või tellite teenusena sisse

Võrdlus:

Ka kontode haldamises on väiksemad ettevõtted rohkem oma jõudude peal.

91,8% väiksematest ettevõtetest haldab oma sotsiaalmeediat ise. Suuremate ettevõtete seas teeb seda samuti enamik ehk 77,3%, kuid seal kasutatakse rohkem ka kombineeritud lahendusi ja väliseid teenusepakkujaid.

Näiteks 15,2% suurematest ettevõtetest vastas, et kord tehakse ise ja kord tellitakse teenusena sisse, ning 6,1% tellib sotsiaalmeedia haldamise väljast.

Seega on sotsiaalmeedia haldus paljudes ettevõtetes jätkuvalt majasisene tegevus. Sageli ei pruugi see aga tähendada strateegilist lähenemist, vaid pigem seda, et keegi peab selle töö lihtsalt ära tegema.

7. Kui palju aega kulub sotsiaalmeedia haldamisele?

Kõige sagedamini vastati, et sotsiaalmeedia haldamisele kulub kuni 2 tundi nädalas. Nii vastas 68 ettevõtet ehk 49,3%. 33,3% vastanutest kulutab sellele 2–5 tundi nädalas. 7,2% vastanutest kulutab 5–7 tundi, 3,6% 7–10 tundi ning 3,6% rohkem kui 10 tundi nädalas.

Kui haldate ise mitu tundi nädalas selle peale aega kulub

Võrdlus:

Ajakulu poolest on väiksemate ettevõtete sotsiaalmeedia pigem väga piiratud mahuga tegevus.

54,1% väiksematest ettevõtetest kulutab sellele kuni 2 tundi nädalas. Suuremate ettevõtete puhul on sama näitaja 33,3%.

Samas kulutab suuremate ettevõtete seas 31,8% sotsiaalmeediale 2–5 tundi nädalas ning rohkem on ka neid, kellel kulub sellele üle 5 tunni nädalas.

Need numbrid näitavad, et väga paljude ettevõtete jaoks on sotsiaalmeedia pigem väike, aga regulaarne ajakulu. Samas võib kuni 2 tundi nädalas tähendada ka seda, et sügavamaks analüüsiks, sisuloomeks, reklaamide testimiseks ja tulemuste mõõtmiseks jääb aega väheks.

8. Kontode haldamise tasu

Küsimusele, kui palju kulub sotsiaalmeediakontode haldamise teenuse sisseostmisele kuus, oli populaarseim vastus „tasu toodetes või teenustes“ – nii vastas 35,2% kõigist sellele küsimusele vastuse andnutest.

100–500 eurot kuus maksab kontohalduse eest 15 ettevõtet ehk 27,8%.

Kuni 100 eurot kuus märkis 9 ettevõtet ehk 16,7%.

Kõrgemaid summasid esines vähem: 1001–5000 eurot 5 vastajat, 501–1000 eurot kuus märkis 4 vastajat ning rohkem kui 5000 eurot 2 vastajat.

9. Sotsiaalmeedia sisu ette planeerimine

Sisu planeerimise osas on spontaansus selgelt ülekaalus.

62,7% vastanutest ütles, et postitusi ja reklaame tehakse spontaanselt ning vastavalt vajadusele.
21,3% planeerib sisu mõni nädal ette. 8,6% teeb plaane 1–3 kuud ette ning 2,6% 4–6 kuud ette.
Ainult 1,3% vastanutest ütles, et neil on peamine sisu- ja reklaamiplaan ette tehtud terve kalendriaasta peale.

Võrdlus:

Planeerimises on mõlemal grupil sarnane murekoht: spontaansus on väga levinud. Väiksematest ettevõtetest teeb 68,2% postitusi ja reklaame spontaanselt ning vastavalt vajadusele. Suurematest ettevõtetest vastas nii 54,5%.

Seega on suurematel küll veidi rohkem etteplaneerimist, kuid ka nende seas ei ole pikaajaline sisukalender veel iseenesestmõistetav.

See näitab, et sisukalender ei ole paljudes ettevõtetes veel tavapärane töövahend. Pigem reageeritakse jooksvalt: kui tuleb kampaania, idee, vajadus või probleem, siis tehakse postitus.

10. Kui kaua on ettevõtted sotsiaalmeediat kasutanud?

Kõige rohkem vastajaid ehk 30% on kasutanud sotsiaalmeediat 2–5 aastat. 22,7% on sotsiaalmeedias tegutsenud 5–10 aastat ning 20,7% rohkem kui 10 aastat. Ainult 2,6% ütles, et ei kasuta sotsiaalmeediat üldse.

See tähendab, et enamik vastanutest ei ole enam sotsiaalmeedias päris algajad. Samas ei tähenda aastatepikkune kasutamine automaatselt strateegilist või süsteemset turundust. Seda näitavad ka planeerimise ja ajakulu vastused.

Kui kaua on Eesti ettevõtted sotsiaameediat kasutanud

11. Milliseid sotsiaalmeediakanaleid ettevõtted aktiivselt kasutavad?

Kõige sagedamini kasutatav kanal on Facebook. Seda kasutab aktiivselt 136 vastajat ehk 90,7%.
Teisel kohal on Instagram, mida kasutab 111 vastajat ehk 74%.
LinkedIni kasutab 37 vastajat ehk 24,7% ja YouTube’i 36 vastajat ehk 24%.
TikToki kasutab 27 vastajat ehk 18%.
Väiksema osakaaluga olid Pinterest, X ja Snapchat. 3 vastajat ehk 2% ütles, et ei kasuta sotsiaalmeediat üldse.

Facebooki ja Instagrami tugev positsioon ei ole üllatav. Need on paljude ettevõtete jaoks endiselt kõige loogilisemad kanalid, eriti kui sihtgrupp on lai või kui eesmärk on nähtavus ja kampaaniate levitamine.

Mis sotsmeediakanaleid eesti ettevõtted kasutavad

Võrdlus:

Kanalite kasutuses on Facebook mõlemas grupis tugev. Väiksematest ettevõtetest kasutab Facebooki 89,4% ja suurematest 92,4%. Instagrami kasutab väiksematest 70,6% ning suurematest 78,8%.

Suurem erinevus tuleb välja LinkedIni, TikToki ja YouTube’i puhul. LinkedIni kasutab väiksematest ettevõtetest 20%, suurematest 30,3%. TikToki kasutab väiksematest 11,8%, suurematest 25,8%. Kõige suurem vahe on YouTube’is: väiksematest kasutab seda 10,6%, suurematest aga 40,9%.

12. Peamine sotsiaalmeediakanal

Peamise kanalina nimetas Facebooki 102 vastajat ehk 68%.
Instagram oli peamine kanal 30 vastaja jaoks ehk 20%. LinkedIni nimetas peamiseks 12 vastajat ehk 8%.
TikTok oli peamine kanal ainult 1 vastaja jaoks.

Kuigi ettevõtted kasutavad sageli mitut kanalit korraga, on Facebook vastajate seas endiselt kõige tugevam põhikanal.

Eesti ettevõtete peamine sotsiaalmeedia kanal

Võrdlus:

Peamise kanalina on Facebook suuremate ettevõtete seas eriti tugevalt esil. Suurematest ettevõtetest nimetas Facebooki peamiseks kanaliks 81,8%, väiksematest 56,5%.

Väiksemate seas on Instagramil suurem roll: seda nimetas peamiseks kanaliks 30,6% väiksematest ettevõtetest, kuid ainult 7,6% suurematest.

13. Milline kanal on peamine aastal 2027?

Kui vastajatelt küsisin, milline võiks olla nende peamine sotsiaalmeediakanal järgmisel ehk 2027. aastal, jäi Facebook endiselt esikohale.

Facebooki nimetas 68 vastajat ehk 45,3%.
Instagrami näeb peamise kanalina 35 vastajat ehk 23,3%.
LinkedIni märkis 19 vastajat ehk 12,7% ning TikToki 17 vastajat ehk 11,3%.
YouTube’i nimetas peamiseks kanaliks 5 vastajat ehk 3,3%.

Siin on näha, et Facebooki liidripositsioon püsib, kuid tulevikku vaadates on jaotus mitmekesisem. Instagram, LinkedIn ja TikTok on selgelt kanalid, mille rolli osa ettevõtteid järgmisel aastal olulisena näeb. Kuid see on igal aastal olnud sarnane tendents.

Eesti ettevõtete peamine sotsiaalmeedia kanal 2027

Võrdlus:

Kui vaadata 2027. aasta ootusi, siis väiksemate ettevõtete seas liigub pilt mitmekesisemaks. Facebooki näeb järgmise aasta peamise kanalina 36,5% väiksematest ja Instagrami 34,1%. Suuremate ettevõtete seas püsib Facebook tugevamalt esikohal. Seda nimetas järgmise aasta peamiseks kanaliks 56,1%.

14. Mis eesmärgil kasutatakse sotsiaalmeediat?

Kõige levinum eesmärk on toodete või teenuste reklaam ja müük. Seda nimetas 127 vastajat ehk 84,1%.
Teisel kohal on oma ettevõtte uudiste levitamine – 102 vastajat ehk 67,5%.
Brändi tuntuse kasvatamist nimetas 99 vastajat ehk 65,6%.
Sooduspakkumiste ja kampaaniate reklaamimiseks kasutab sotsiaalmeediat 51 vastajat ehk 33,8%.
Konkurentide tegemiste jälgimist märkis 47 vastajat ehk 31,1%.
B2B suhtlemiseks kasutab sotsiaalmeediat 33 vastajat ehk 21,9%, klientidelt tagasiside saamiseks 30 vastajat ehk 19,9% ja töötajate otsimiseks 19 vastajat ehk 12,6%.

Seega on sotsiaalmeedia ettevõtete jaoks eelkõige müügi, nähtavuse ja info jagamise kanal. Värbamine, tagasiside kogumine ja B2B suhtlus on küll olemas, kuid jäävad selgelt väiksema osakaaluga eesmärkideks.

Mis eesmärgil Eesti ettevõte sotsiaalmeediat kasutab

15. Kas ettevõtted teevad sotsiaalmeedias tasulist reklaami?

Tasulist sotsiaalmeediareklaami teeb 49,3% vastanutest. 50,7% vastas, et ei tee sotsiaalmeedias tasulist reklaami.

See on üsna tasavägine jaotus. Uuringus osalenud ettevõtete seas ei ole tasuline reklaam seega automaatne osa sotsiaalmeedia tegevustest. Paljud tuginevad endiselt orgaanilisele sisule või teistele turunduskanalitele.

Võrdlus:

Tasulise reklaami puhul on erinevus väga selge. Väiksematest ettevõtetest teeb sotsiaalmeedias tasulist reklaami 34,1%, suurematest aga 68,2%.

16. Kui palju kulub sotsiaalmeediareklaamidele aastas?

Kõige sagedasem reklaamieelarve vahemik oli 100–500 eurot aastas. Seda märkis 24 vastajat ehk 17,9%.
Kuni 100 eurot aastas kulutab reklaamidele 21 vastajat ehk 15,7%.
1000–5000 eurot aastas märkis 16 vastajat ehk 11,9% ning 500–1000 eurot 14 vastajat ehk 10,4%.
5000–10 000 eurot aastas kulutab sotsiaalmeediareklaamidele 9 vastajat ehk 6,7%.
10 000+ eurot aastas märkis 4 vastajat ehk 3%.
46 vastajat ehk 34,3% ütles, et ei kasuta tasulist reklaami. 16 vastajat jättis sellele küsimusele vastamata.

Võrdlus:

Ka eelarvetes on vahe märgatav. Väiksemate ettevõtete seas on kõige sagedasem vastus, et tasulist reklaami ei kasutata. Kui reklaami siiski tehakse, jäävad summad pigem madalamatesse vahemikesse, näiteks kuni 100 eurot või 100–500 eurot aastas.

Suuremate ettevõtete seas on rohkem neid, kes kulutavad 1000–5000 eurot, 5000–10 000 eurot või ka üle 10 000 euro aastas.

17. Kuidas muutub reklaamieelarve järgmisel aastal?

44,1% vastanutest arvab, et sotsiaalmeediasse kuluv reklaamieelarve suureneb.
38,6% prognoosib, et eelarve jääb samaks.
4,8% usub, et eelarve väheneb.
11,7% ütles, et ei kasuta sotsiaalmeediareklaami üldse.
0,7% vastanutest ei osanud öelda, kuidas reklaamieelarve muutub.

See näitab, et nende seas, kes reklaami kasutavad või selle peale mõtlevad, on kasvupotentsiaal olemas. Samas ei ole see kõigi jaoks kindel suund. Osa ettevõtteid ei kasuta tasulist reklaami üldse või ei plaani seda teha.

18. Kuidas hinnatakse sotsiaalmeedia tasulise reklaami tulusust?

Kõige rohkem vastajaid ehk 48,2% ütles, et nad ei tea, kuidas hinnata sotsiaalmeedia tasulise reklaami tulusust. 34,5% hindas tulusust heaks ning 9% väga heaks. 9,4% hindas reklaami tulusust halvaks ja 1,4% väga halvaks.

See on üks uuringu huvitavamaid kohti. Kui peaaegu pool vastanutest ei tea, kuidas tasulise reklaami tulusust hinnata, viitab see sellele, et mõõdikute, konversioonide ja analüütika teemal on ettevõtetel veel arenguruumi.

Reklaami tegemine on ainult üks osa tööst. Sama oluline on aru saada, kas reklaam päriselt töötab. Toob see päringuid, oste, registreerumisi, kontakte või muud soovitud tulemust?

19. Kas sotsiaalmeedia on tasulise reklaami plaanis peamine või toetav kanal?

32,7% vastanutest ütles, et sotsiaalmeedia on nende tasulise reklaami plaanis täiendav kanal.
28,7% jaoks on sotsiaalmeedia peamine tasulise reklaami kanal.
11,3% teeb tasulist reklaami ainult sotsiaalmeedias.
26,7% ei kasuta sotsiaalmeediareklaami üldse.

See näitab, et sotsiaalmeedia roll tasulises reklaamis on vastajate seas erinev. Osale ettevõtetest on see keskne kanal, teisele osale toetav osa laiemast turundusplaanist.

Võrdlus:

Reklaami roll on samuti erinev. Väiksemate ettevõtete seas ütles 36,5%, et nad ei kasuta sotsiaalmeediareklaami üldse. Suuremate ettevõtete seas oli see osakaal 16,7%.

Suuremate ettevõtete puhul on sotsiaalmeedia tasulises reklaamis sagedamini täiendav kanal ja nii vastas 47%. Väiksemate puhul on rohkem neid, kelle jaoks sotsiaalmeediareklaam on kas peamine kanal või ainus tasulise reklaami kanal.

20. Milliseid teisi turundustüüpe kasutatakse?

Sotsiaalmeedia kõrval kasutatakse kõige rohkem kodulehte ja SEO-d. Seda märkis 106 vastajat ehk 72,6%. Järgnes meiliturundus ja nö muu veebireklaam.

See tulemus näitab, et kuigi sotsiaalmeedia on tähtis, ei tegutse ettevõtted ainult seal. Koduleht, SEO ja meiliturundus on jätkuvalt olulised kanalid, eriti kui eesmärk on pikaajalisem nähtavus ja kontaktibaasi kasvatamine.

Milliseid turunduskanalid Eestis toimivad

Võrdlus:

Ka teiste turunduskanalite kasutuses on suuremad ettevõtted aktiivsemad. Kodulehte ja SEO-d kasutab 64,7% väiksematest ning 77,3% suurematest ettevõtetest.

Meiliturunduse puhul on vahe veel suurem: väiksematest kasutab seda 32,9%, suurematest 62,1%.

Internetireklaame, näiteks bännereid ja Google Ads’i, kasutab väiksematest 20%, suurematest 53%.

21. Mõjuisiku ja suunamudija turundus

Mõjuisiku või suunamudija turundust on kasutanud 41 vastajat ehk 27,3%. 72,7% vastanutest ei ole seda kasutanud.

Nende seas, kes mõjuisiku turundust kasutasid, oli kõige sagedasem tasustamise viis toodetes või teenustes. Seda märkis 31 vastajat ehk 70,5% kõigist vastanutest.

1001 eurot ja rohkem kulutas mõjuisiku turundusele 7 vastajat ehk 15,9%. Kuni 100 eurot märkis 3 vastajat ning 101–500 eurot samuti 3 vastajat.

Võrdlus:

Mõjuisikuturundust kasutavad samuti sagedamini suuremad ettevõtted. Väiksematest ettevõtetest on seda kasutanud 22,4%, suurematest 33,3%.

22. Kas mõjuisiku turunduse tasu vastas tulemusele?

Veidi üle poole (54%) vastajatest ütles, et mõjuisiku turunduse tasu vastas ootustele.

Siin tuleb arvestada, et sellele küsimusele vastasid eelkõige need, kellel oli mõjuisiku turundusega kokkupuude. Vastustest on näha, et kogemused on erinevad. Mõne jaoks toimib see hästi, teise jaoks jääb tulemus nõrgemaks kui oodatud.

23. Kui saaks tasuta valida mõjuisiku või tuntud inimese

Sellele küsimusele vastati väga erinevalt. Kõige sagedamini mainiti Mallukat, keda nimetati vastustes 9 korral.

Ülejäänud nimed esinesid pigem üksikute mainimistena. Mainiti näiteks Jesper Parvet, Reigo Neemet, Janar Koddot, Alar Karist, Urmas Sõõrumaad, Maria Rannavälit, Merilin Taimret, Märt Avandit ja teisi.

Vastustes oli näha ka seda, et osa ettevõtteid ei oska konkreetset nime välja tuua või eelistaks pigem inimest, kelle jälgijaskond sobib nende sihtgrupiga, mitte lihtsalt kõige tuntumat nime.

See on tegelikult mõjuisikuturunduse puhul oluline tähelepanek. Kõige kuulsam nimi ei pruugi olla kõige parem valik. Sageli on tähtsam sihtgrupi sobivus, usaldusväärsus ja kaasatus.

24. AI kasutamine töös

AI kasutus on vastajate seas selgelt olemas.

Kõige rohkem kasutatakse AI-d sotsiaalmeediapostituste ideede ja tekstide loomisel – seda märkis 115 vastajat ehk 77,2%.
Kodulehetekstide ideedes ja kirjutamises kasutab AI-d 96 vastajat ehk 64,4%.
Reklaamtekstide puhul kasutab AI-d 94 vastajat ehk 63,1%.
Kokkuvõtete ja analüüside tegemisel kasutab AI-d 78 vastajat ehk 52,3%.
Piltide loomisel kasutab AI-d 61 vastajat ehk 40,9%.
Turundusplaani koostamisel kasutab AI-d 54 vastajat ehk 36,2%.
Vestlusakendes klientidega suhtlemisel kasutab AI-d 16 vastajat ehk 10,7%.
9 vastajat ehk 6% ütles, et ei kasuta AI abi.

Need tulemused näitavad, et AI on jõudnud ettevõtete igapäevasesse turundustöösse eelkõige ideede, tekstide ja kokkuvõtete tasandil. Vähem kasutatakse seda veel kliendisuhtluses või keerukamates automatiseeritud protsessides.

Võrdlus:

AI kasutuses on mõlema grupi vahel nii sarnasusi kui ka erinevusi.

Sotsiaalmeediapostituste ideede ja tekstide loomisel kasutavad AI-d väiksemad ettevõtted isegi veidi rohkem: väiksematest 80% ja suurematest 72,7%.
Kodulehetekstide puhul on suuremate osakaal aga kõrgem: väiksematest kasutab AI-d selleks 58,8%, suurematest 69,7%.
Reklaamtekstide puhul on erinevus veel suurem: väiksematest kasutab AI-d 52,9%, suurematest 74,2%.

25. Mis on AI peamine väärtus?

AI kõige suurem väärtus on vastajate jaoks aja kokkuhoid. Seda märkis 131 vastajat ehk 88,5%.
Ideede genereerimist ja ajurünnakupartneriks olemist märkis mõlemal juhul 115 vastajat ehk 77,3%.
55,4% vastanutest ütles, et AI aitab õppida uusi asju.
42,6% näeb AI-s rahalist kokkuhoidu teenustelt, mida nüüd saab AI abil ise teha, näiteks pildid või tekstid.
19,6% märkis, et AI aitab tõsta pakutava teenuse kvaliteeti.

Seega ei nähta AI-d ainult tekstirobotina. Vastuste põhjal on selle suurim roll aja kokkuhoid, ideede leidmine ja tööprotsessi kiirendamine.