Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutus aastal 2022
Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutus aastal 2022
Juba 5. aastat järjest viisin läbi uuringu, millega soovisin teada, et kuidas, mis eesmärgil ja kui palju Eesti ettevõtted sotsiaalmeediat kasutavad. Saadud tulemused on nüüd kajastatud allolevas artiklis.
Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia peamised punktid, mis uuringus selgusid:
- Populaarseim ettevõtete seas kasutatav sotsiaalmeedia kanal on endiselt Facebook.
- Oluliselt on ettevõtetes tõusnud spetsiaalselt turundusega tegeleva inimese olemasolu.
- Aina enam kasutatakse sotsiaalmeedia reklaame ning oluliselt on tõusnud reklaamiks panustatav raha.
- Sotsiaalmeedia on sageli ainus kanal, kus reklaame tehakse. Järgneb e-mailiturundus.
- Sotsiaalmeedia peamine eesmärk on enda toodete ja teenuste reklaam.
- Enamus ettevõtteid loob oma sisu ja seadistab sotsiaalmeediareklaamid ise.
- Märkimisväärselt on kasvanud sotsiaalmeedia halduse teenuse tasud.
- Pooled ettevõtted loovad oma sotsiaalmeedia sisu spontaanselt ja ei planeeri ette.
- Tõusnud on sisu loomiseks minev aeg.
- Influencer turundus on kasvus, kuid endiselt tasutakse peamiselt toodetes ja teenustes. Samas tasuliste koostööde tasud on oluliselt kasvanud.
1. Vastajate arv
Vastas 260 ettevõtet.
2. Ettevõtete peamised tegevusalad
Kõige enam oli vastajaid jaekaubandusest, selliselt vastas 23,5% vastanutest. Teine koht kuulus meelelahutusele, kultuurile ja spordile 10,8%-ga. Kolmandal kohal oli 8,8%-ga haridus, koolitused ja konsultatsioonid. Selline topp 3 edetabel on olnud juba mitu aastat.
Kuid vastajaid oli veel väga paljudest erinevatest valdkondadest. Reklaam ja turundus siinkohal 6,5%. Kuid ka toitlustus, majutus, finants, teenindus, tervishoid, IT, kinnisvara jne.
3. Turundusega tegeleva inimese olemasolu
44,6% vastanutest ütles, et neil on eraldi turundusega töötav inimene. See on märkimisväärselt suurem, kui möödunud aastal (35,4%).
Suurem osa ettevõtetest tegeleb reklaamide üles seadmisega ise. Nii vastas 62,7%, aasta varem oli see 69,3%. Ainult väljast tellib see eest 11,2%, mis on 2 korda suurem, kui 2021 aastal 5,8%. Kord üht, kord teist varianti kasutab 16,2% ettevõtetest ja üldse reklaame ei tee 10% ettevõtteid, aasta varem vastas sedasi 9,1%.
Niisiis tundub, et aina rohkem on hakatud sotsiaalmeediaturunduse tuge otsima väljast. Sotsiaalmeedia platvormide juurde tulek ja olemasolevate pidevad muudatused ei võimalda tõenäoliselt enam nii palju aega panustada ise õppimisse ja mõistlikum on lasta tegeleda sellega spetsialistil. Näen ja kuulen seda ka ise igapäev oma töös.
4. Sotsiaalmeedia kontode haldamine
Enamus ettevõtteid haldavad oma sotsiaalmeediat ise. Selliselt vastanuid oli 78,1%, kuid see on tublisti vähem, kui aasta varem olnud 86,2%. Väljast tellivad haldust 6,5% (5,6% aastal 2021). Kord nii kord naa vastas 11,9%, mis on suisa 2 korda suurem, kui aasta varem olnud 6,2%. Sotsiaalmeediakontot ei olnud 9-l vastajal ehk siis 3,5%.
Kui küsisin, et kui kaua selle halduseks nädalaks kulub, oli sel aastal levinuimaks vastuseks 2-5 tundi (36,1%). Varasematel aastatel on olnud esimene kuni 2 tundi. Sel korral oli see teisel kohal 34,9%-ga. Kolmas koht oli 5-7 tundi (16,6%), neljandale kohale asetus rohkem kui 10 tundi 7,9%-ga ja viimaseks oli 7-10 tundi nädalas ning 4,6%.
Seega üldistatult võib öelda, et halduse peale on hakatud mõnevõrra rohkem aega panustama, kui varasematel aastatel.
- Üldiselt ma ei tee väga reklaami, tegemist on alkoholiga ja seal on piirangud reklaamiseaduses. Ise väga ei oska reklaamida ja sisseostu pean praegu kulukaks. Soovin ise hakata oskama ja vastavad otsused teha, et ise reklaami tegema hakata.
5. Kontode haldamise tasu
Siin siis on küsimus, et kui palju kulub teenustasudele arvesse võtmata reklaamidele kuluvaid summasid.
39,1% vastanutest tasub sotsiaalmeedia haldamise teenusepakkujale 100-300eurot kuus. See oli ka varasemate aastate esikoht. Aastal 2021 vastas sedasi 55,6%, 2020 vastas 56,9% ja 2019 oli see 67,4%. Seega on suur ja oluline langus toimunud. Kui varasemad aastad oli see protsent küll languses, kuid väikses, siis sel aastal on toimunud oluline muudatus.
Sellele järgneb 27,6%-ga 300-600eurot. 600-1000 eurose väljaminekuga on 11,5%, 1000-2000 eurot tasuvad 17,2% ettevõtetest. Taaskord suur muutus! Aasta varem oli siinseks vastuseks 7,7%. Üle 2000 euro maksavad 4,6% Eesti ettevõtetest oma sotsiaalmeedia halduse eest. 2021 ütles nii 3,4% vastanutest.
6. Sotsiaalmeedia sisu ette planeerimine
Sel aastal tõin uue küsimusena sisse selle, et kui pikalt planeeritakse ette oma sotsiaalmeedia postitusi ja reklaame. Üle poolte vastajatest (51,2%) ütles, et teevad reklaame spontaanselt, vastavalt vajadusele. Pean tunnistama, et see oli üpris oodatav tulemus. Suheldes ettevõtetega (eriti väiksematega) ei ole neil plaani ja ideid, mis võiks tulevatel nädalatel olla postituste fookuses. Reklaamikampaaniatega ollakse veidi rohkem ettevalmistunud. See tuli ka uuringu lahtistest vastustest välja.
Mõni nädal ette planeerisid 18,8% firmasid. 1 kuu 16,2%, 2 kuud 3,1%. Kuid 3,8% ettevõtteid planeerib peamise sisu- ja reklaamiplaani ette terve kalendriaasta peale.
Lahtistest vastustest tuli veel vastuseid, et:
- Agentuurina on meil klientidega kas kuupõhine või kvartaalne ette planeerimine. Strateegia on terveks aastaks, taktikaline plaan siis kuu-kvartali põhine.
- On etteplaneeritud postitusi, kuid osa sisu teeme ka spontaanselt.
- Kuidas kunagi. Spontaanselt või siis nädal-paar ette mõelduna.
- Üldiselt tegeleme sotsiaalmeedia sisu ja reklaamidega ise, aga 1-2 korda aastas teeme suuremaid kampaaniaid koostöös mõne agentuuriga, siis ostame selle teenuse konkreetse projekti jaoks sisse.
7. Sotsiaalmeedia kasutamise kestvus ja kanalid
Levinuim vastus sellele küsimusele oli napilt 2-5 aastat, nii vastas 30,8% ettevõtetest. Ootuspäraselt oli teisel kohal firmad, kes on sotsiaalmeedias olnud 5-10 aastat (30%). Värskeid sotsiaalmeedia kasutajaid, kes on neis keskkondades olnud vähem, kui 1 aasta, oli 9,6%, aasta varem 13,4%.
Enim kasutajaid oli Facebookil 95,4%-ga, aasta varem 95,3%. Sellele järgnes Instagram 67,3%-ga (2021a – 71,9%). Kolmandal kohal oli YouTube 1,4% enamaga, kui aasta varem (25%). Sama järjestus on ka eelnevatel aastatel olnud.
8. Peamine sotsiaalmeedia kanal
Siin oli ülekaalukaks vastuseks taaskord Facebook. Seda kanalit oma peamiseks sotsiaalmeediakanaliks pidas 83% ettevõtetest. Aasta varem oli see 83,6%. Teisel kohal oli ikka Instagram 9,7%-ga, aasta varem 10,5%. Kolmanda koha vastus oli, et ei kasuta sotsiaalmeediat üldse, nii vastas 3,1%. Eelmise aasta kolmanda koha omanik Linkedin oli täpselt sama suurusega sel aastal neljandal kohal (2,3%).
Mõnede vastajate sõnul oli selleks ka Pinterest, VKontakte, Twitter jt. Kuid vastati ka:
- Oleme alles loomas avalikke kanaleid, esimese prioriteedina on teha veebileht asutusele.
- Instagram on peamine, kus oma sisu jagame, aga aina enam on pead tõstmas ka TikTok.
Seega kuuldused, et ettevõtted lahkuvad Facebookist, on liialdatud. Ja kui nad seal kohal on, võib arvata, ett mingi kasu siiski on. Ju siis on ka Eesti inimesed sealt endiselt leitavad/tabatavad.
Kui küsisin, et mis on järgmisel aastal (2023) peamine kanal, arvati ka siin valdavaks vastuseks Facebook 63,5%-ga, aasta varem oli see 65%. Sellele järgnes sarnaselt eelmise küsimusega Instagram 22,3%-ga. Kolmas koht kuulus Linkedinile 6,5%-ga ja esile on tõusnud TikTok (4,2%).
Vastati ka:
- Instagram on peamine, kus oma sisu jagame, aga aina enam on pead tõstmas ka TikTok.
- Tahaks rohkem LinkedIn suunata, aga peaks veidi mõtlema läbi.
Isiklikust kogemusest saan ka öelda, et Instagram ja Facebook on ikka valdavad, kus sisu luuakse (või siis rohkem nüüd reklaami poole vaadatakse). Ju on need mugavad ja käepärasemad veel kasutada. Aga eks kui TikTok ka meil reklaame tegema lubab hakata, tuleb vast suurem liikumine ka sinna.
9. Sotsiaalmeedia kasutamise eesmärk
Sotsiaalmeedia kasutamise esmaseid eesmärke oli enamus ettevõtetel enda toodete ja teenuste reklaam (85%). Teisel kohal oli 78,5%-ga oma ettevõtte uudiste levitamine. Kolmandaks enda ettevõtte brändi tuntuse kasvatamine (75%). Täpselt sama esikolmik on olnud ka möödunud aastatel.
Lahtistes vastustes olid ka:
- Olulise valdkondliku teabe jagamiseks.
- Eriala/spetsialiseerumise teadlikkuse tõstmiseks.
- Müügiks, blogipostituste ja podcasti episoodide levitamiseks.
- Klientidele pakume kõike ülal, ent agentuuri jaoks eelkõige brändi tuntuse kasvamine, millega kaasneb ka nt tööle kandideerimine.
10. Tasuline reklaam sotsiaalmeedias
74,6% ettevõtetest kasutab sotsiaalmeedia reklaami võimalusi. Aasta varem tegid seda 70,8%, 2020. aastal 63% ja veel aasta varem 69,2%.
Selleks kulub 20,5%-l 100-500eurot aastas (aasta varem 28%-l). Teisel kohal oli summa 1000-5000 eurot. Seega oluline tõus, sest aasta varem oli teisel kohal kuni 100eurot. Sel aastal oli see alles neljandal kohal. 18,5% ettevõtetest ei kasutanud üldse tasulist reklaami. Rohkem kui 10 000 eurot panustab sotsiaalmeedia reklaamidesse 6% ettevõtetest (aasta varem 6,8%).
Lahtistest vastustest:
- Usume, et see võiks jääda 100-500 vahemikku, kuid kõik sõltub, kui palju tuleb kulutusi teha brändi loomisel.
- Ettevõttena väga marginaalselt (ei pea reklaamima end), klientide puhul haldame ~300-500K vahemikus (Eesti &välisturud)
- Võimalik, et kasutan, kuid ei tea veel mis summas.
53,9% vastanutest arvas, et järgmisel aastal see summa suureneb (eelmine aasta 54,1%). 33,7% arvas, et summa jääb samaks.
Sotsiaalmeedia reklaamide tulusust hindas heaks 47,5% vastanutest (45,1% eelmine aasta). Sellele järgnes vastus “ei tea” 32%-ga. Kolmas koht kuulus vastusele “väga hea” 13,5%-ga. Halvaks arvas olevat 6,1% ja väga halvaks 0,8%.
11. Sotsiaalmeedia reklaamide roll turundusplaanis
43,5% jaoks on sotsiaalmeedia peamine reklaamikanal (aasta varem 35,9%). 29,6% jaoks täiendav. Reklaame ainult sotsiaalmeedias teevad 10% vastanud ettevõtetest.
Veel vastuseid:
- Klientide jaoks kohati toetav, ent pakume ainult sotsiaalmeedia põhiseid teenuseid.
- Agentuurina meie peamine kanal (enda promoks).
Teiste kanalite esikoht kuulus e-mailile 54,9%-ga (möödunud aastal 55%). Sellele järgnes 50%-ga muu internet (Google Ads jt), aasta varem oli see 36,3% ning kolmas koht oli 39,3%-ga ajalehtedel ja ajakirjadel.
Mis veel vastati:
- Sisuturundus mujal
- Networking
- Logodega tööriided
- Üritused
- Kui klient soovib, siis väga harva laiendame oma kampaaniat ka sotsiaalmeediast välja, siis tulevad mängu digibännerid ja ATL meedia ka.
12. Influenceri turundus
Viimane küsimuste blokk kuulus influencerturundusele. 36,2% vastanutest olid kasutanud reklaamikanalina mõjuisikuid, eelmine aasta 32,3%. Nii nagu eelmisel aastal, tasuti ka sel aastal selle turundusviisi eest enim mõjuisikule oma toodetes ja teenustes. Sel aastal isegi paar % rohkem ehk 50,5%. Kui eelmine aasta oli 8,9% ettevõtetest maksnud influenceril rohkem, kui 1000 eurot, oli see sel aastal lausa teisel kohal ja 15,4%-ga. Kuni 300 eurot ja 501-999 eurot olid sama protsendiga ehk 8,8%.
53,1% vastanute arvates oli mõjuisikuturundus vastavuses ootustega. 39,6% jaoks aga alla ootuste. Ootuseid ületas 7,3% ettevõtete influenceri turundus.
- Mõjuisikut kasutasime vaid kolmel korral ning selle mõju tulemuslikkust on hetkel väga raske hinnata.
- Influenceri poolelt, enamjaolt raske tulemuslikkust otse mõõta. Ent on olnud ka juhuseid, kus jagasime sooduskoode ja ROI oli positiivne. Aga pigem erand, kui reegel.
Üleüldised lahtised vastused ja kommentaarid:
- Turundajaid võiks rohkem diile teha läbimüügilt.
- Olen osalenud digiturunduse koolitustel, aga tehnilist sotsiaalmeedia kasutamise oskust need ei õpetanud. Ainult üldine jutt – tehke reklaami ja sihtige, siis tulevad kliendid. Eeldatakse, et ettevõtte sotsiaalmeedia konto on valmis ja viisakas ning ta valdab tehnilist poolt hästi. Paraku ei ole see sugugi nii lihtne, kui asja sees olijale tundub. Ma ei ole suutnud (viitsinud) juhendite abil selgeks teha, kuidas täpselt sotsiaalmeedia kanali seadistamine käib, mis on kohustuslikud elemendid, kuidas reklaami teha ja selle eest tasuda. Kus need nupud on, millele vajutades reklaam õigete inimesteni jõuab? Ehk siis kui köögipool on null, ei tule sealt edasi ka aktiivset kasutamist. Ilmselt suure raha eest keegi õpetaks, aga tahaks põhiasju veidi väiksema summa eest teada ja kui raha hakkab sisse voolama, siis ei ole probleemi ka korralikuma arenduse eest tasumiseks.
- Müüsin disainikonsultatsioone ja alles siis kui kogu sotsiaalmeedia ning kodulehe maha võtsin hakati teenuseid ostma. Põhjus selles, et ei või nagunii näidata töid ENDA pärast. Kliendid pole ka Eesti turult ja üldiselt disaini valdkonna konsultandid saavad uusi kliente soovituste kaudu, mitte sotsiaalmeedias reklaami tehes. Ettevõte oli ka väike. Otsustasin et ei taha enam klientidele tööd teha, nii et ehk uues ettevõttes saan ka sotsiaalmeedia reklaamidega tutvust teha. Mõjuisiku turundus huvitab uues ettevõttes, juhul kui ta võtab vastutuse müüginumbrite või mõne muu kokkulepitud mõõdetava tulemuse eest, mitte ei pane lihtsalt raha tasku. Minu arust on väga imelik müüa teenust millel pole absoluutselt mingit garantiid.
- Ettevõtte võiks kasutada lisaks kaubamärgi promomisele SM ka värbamises.
Tegevjuht
MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
www.milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu