Kuidas kodus salvestada podcaste ja koolitusi?

Salvestada kodus või rentida stuudio? Kui salvestada kodus, kas selleks oleks vaja profimat varustust? Kas ma vajan mikrofoni? Kuidas luua kodus hea salvestuse keskkond? Millist tarkvara ma vajan? Kas ka sulle tuttavad küsimused? Kui jah, loe edasi!

Kodus podcasti/koolituse salvestamine on muutunud tavapäraseks

Sotsiaalne distantseerumine, mis koroonaga meile veelgi loomulikumaks sai, on ka suuremad skeptikud pannud tundma, et tegelt on ka kodus salvestusi ja koolitusi teha täitsa ok. Oluline aja kokkuhoid. Kui keegi oleks 3a tagasi öelnud, et nüüd hakka veebis koolitama, oleks tulnud minult kiire vastus „ei!“, praegu aga…“OK, teeme ära!“.

Kuna ise ma selles pädev ei ole (jah, salvestan kodus koolitusi praegu arvuti olemasolevate võimalustega), küsisin nõu spetsialistidelt.

Siit artiklist saadki sa nõu spetsialistilt selle kohta, mida pead teadma kvaliteetse heli kodus salvestamiseks ja avaldamiseks. Alates seadmetest lõpetades levitamiseni välja. Oma suurt kogemuste pagasit jagas Ahti Kaskpeit, kes on Marathon Studio tegevjuht. Tal on müstiliselt suur kogemus heli salvestamise, monteerimise, podcastide, helitöötluse, videode…jne. Ehk kõigega, mis on seotud heli salvestamisega. Vaata ja veendu ise!

Kuidas kodus salvestada podcasti või koolitust?

Tänapäeval on juba igaühe taskus olemas maailma parim mikrofon ja magamistuba kehastunud stuudioks. Olen seda meelt, et hea idee ei tohiks jääda teostamata lihtsalt tehnika puudumise tõttu. Olulisem, kui perfektne pilt või heli, on saadav emotsioon. Kuid…alati saab siiski paremini, eks. Ja vahel väga väikeste liigutuste ja lisakuludega.

Siin on Ahti poolt jagatud mõned nipid, kuidas olemasolevatest vahenditest võtta maksimum ja lisaks soovitused juhuks, kui soovid siiski natuke rohkem raha oma podcasti või salvestise kvaliteeti investeerida. Järgnevalt ongi sõna talle. Olgu öeldud, et kuigi räägime peamiselt podcasti salvestamisest siis samad mõtted kehtivad ka kodus koolituse salvestamisele.

Miks salvestuse heli peab olema kvaliteetne?

Podcaste kuulatakse väga erinevates keskkondades. Inimesed ei kuula seda mitte stuudios kvaliteetse stereosüsteemiga vaid liikluses, autoroolis, trennis ja teistes heli kvaliteedi jaoks väljakutsuvates keskkondades. Tihti kuulatakse ka vaid ühe kõrvaklapiga. Seetõttu on väga oluline, et see heli sealt kõrvaklapist oleks võimalikult kvaliteetne.

Kas podcasti salvestamiseks on vaja rentida helistuudio?

Tipptasemel 1000 eurone mikrofon halvas keskkonnas ei tee head tööd, vaid võimendab ruumi müra veelgi. Seetõttu on tehnikast olulisem ruum, kus sa oma podcasti salvestad.

See mõnus vannitoa kaja, mis sinu lauluhääle duši all kenasti kõlama paneb on miski, mida me podcastis kuulda ei taha. Palun ära salvesta vannitoas! Ära salvesta ka koridoris, köögis või mõnes muus suures lagedas siledate pindadega kaetud ruumis.

Vali tuba, kus on palju pehmet mööblit. Näiteks sobivad hästi magamistuba või elutuba – pehme mööbel, riided, paksud kardinad ja muu pehme pind neelab kaja. Sirged seinad ja pinnad kajavad. Veel võid näiteks panna riidepuudega talvemantlid enda ümber rippuma, või salvestada lausa voodis teki all! Olen kuulnud podcaste, mis on salvestatud teki all – imeilus kajavaba “kuiv” heli!

Kui oled ruumi valmis pannud, kontrolli seda ühe valju plaksuga või tee oma häälega järsk karjatus. Kuula, mis juhtub! Mida vähem kaja, seda parem. Oma kõrva treenimiseks võid katsetada seda sama järsku heli erinevates ruumides.

Seadmed koduseks salvestamiseks

Tänapäevane nutitelefon või isegi läpakas on varustatud suurepäraste mikrofonidega, mis õiges keskkonnas tagavad väga kvaliteetse heli. Kui tahad aga protsessi enda jaoks mugavamaks muuta, tasub ikkagi soetada eraldi mikrofonid.

Kõige levinum viga, mis mikrofoniga tehakse: see pannakse keset lauda ja siis neli inimest räägivad sinna sisse ning arvatakse, et see mikrofon võtab kõik neli inimest peale. Kui see mikrofon pole just 1000eurone AKG C414, siis nii see kahjuks ei toimi. Ükskõik, kui hea see vestluse sisu ka ei ole, sellise kvaliteediga podcasti inimesed naljalt kuulata ei soovi.

Igal rääkijal peaks ikkagi olema oma mikrofon. Spetsiaalne salvestustarkvara seejärel paneb nad kõik ilusti kokku ja vajadusel saab veel erinevate rääkijate helitugevust reguleerida.

Heade mikrofonide hinnad algavad ca 90 eurost. Üks väga hea ülikvaliteetse häälega variant on RØDE NT-USB Mini. Kui tuli covid, siis inimesed, kes seni olid harjunud oma podcasti stuudios salvestama, olid hädas. Mis edasi? Stuudiosse covidi tõttu minna ei saanud. Ostsime Marathon Studiosse neli sellist mikrofoni ja viisime need oma klientidele koju kohale. Aitasime ka asjad salvestamiseks paika panna. Nii said need podcastid jätkuda. Kuula ja veendu ise!

Äkki saab odavamalt ja ostaks mikrofoni salvestamiseks järelturult?

Kasutatud mikrofone ei ole väga saada, sest nende eluiga on ca 40 aastat ja inimesed ei vaheta neid väga tihti välja. Kui profistuudio ostab endale uue mikrofoni, siis ta mitte ei viska vana mikrofoni ära vaid täiendab oma kogu.

Kui siiski järelturul mikrofone liigub, siis sellega tasub siiski ettevaatlik olla. Mikrofon ei tohi maha kukkuda, sest mikrofoni sees on imeõhuke membraan. See kukkumisest tulnud vigastus võib välja tulla isegi alles paari kuu pärast. Seetõttu on kindlam osta uus mikrofon.

Eelvõimendiga salvestaja

Juhul, kui sul on podcastis 2+ vestlejat ja oled valmis panustama veidi rohkem raha, tasuks endale soetada eelvõimendiga salvestusseade. Soovitatavalt selline, mis salvestab podcasti otse eraldi mälukaardile ja seetõttu ei vaja juurde arvutit. Eelvõimendiga salvestajaga saab ühendada tavaliselt kuni 4 mikrofoni.

Üks odavamaid, mugavamaid ja väga laialdaselt kasutatavaid salvestajaid on zoom H6. Sellega salvestatakse maailma kõige levinumad podcastid, näiteks Tim Ferrise podcast “The Tim Ferris Show”.

Salvestaja juurde kõige parem ja lihtsam mikrofoni variant on Shure SM58. See on maailma kõige legendaarsem mikrofon. Sellega on salvestatud lausa üleilma tuntuimaid auhindadega pärjatud heliplaate.

Ühe õige podcasti alguses peab olema kõll/intro

Oma podcasti intro muusika jaoks kõige lihtsam variant on helipank. Üks selline kuutasupõhine audiopank on näiteks Artlist. 10eurose kuutasu eest saad kasutada nii palju laule, kui soovid.

Teine hea keskkond on Premiumbeat. 50$ kuutasu annab sulle samuti ligipääsu piiramatult erinevatele lugudele. Premiumbeati eelis on see, et sa saad valitud lood endale tükkidena. Nii on võimalus justkui legona ise vajadusel muuta trumme, klaverit, vokaale jne. Soovi korral võta igast laulust 15, 30, 60 ja 120 sekundi pikkused tükid, mida kohe kasutada. Hästi paindlikud võimalused juhul, kui viitsid ise nokitseda.

Podcasti sissejuhatus ja podcasti lõpukõll

Aga kuidas on helitöötlustarkvaraga?

Selle kõige kokkupanekuks on vaja helitöötlustarkvara. Macil on olemas tasuta programm Garageband. Tasuta on ka kõikidele arvutitele väga võimas helitöötlustarkvara Audacity.

Tasulised helitöötlustarkvara programmid:

Mac: Logic. Väga võimas programm ühekordse väljaostmisega.
Windows: Adobe Audition. Kuutasupõhine ja võib minna väga kalliks. Mõistlik neile, kes juba niikuinii kasutavad PhotoShopi, Illustratorit või teisi Adobe programme.

Kuid vaata, et sa üle ei töötleks – podcast ei pea olema perfektne

Alguses võib tekkida kiusatus kõik pikemad mõttepausid, parasiitsõnad või muud inimlikud apsud välja lõigata. Podcasti formaat on mitteametlikum – ära liiga palju muretse sõnavääratuste pärast! Kui sul on vähem kogemust, siis sa ei juhi enda häält nii hästi, diktsioon ei ole veel nii hea ja võib tekkida kramp.

Podcasti kuulaja on väikeste kokutamiste peale kõvasti andestavam kui helikvaliteedi peale. Läbiv kaja on kõvasti häirivam kui mõni sõnavääratus. Vahest saab seda puterdamist ka huumoriks keerata. Suurepärane näide on raadio hommikuprogrammid.

Niisiis tähtsam on sisu, mida edasi annad. Seega ära liigselt muretse ja oma podcasti väga tükkideks haki!

Salvestatud koolitus või podcast – kontrolli tulemust eri keskkondades!

Kui podcast on valmis, tasub seda kuulata erinevatest keskkondadest. Enamus inimesi ei viitsi seda teha, aga see annab väga palju juurde.

Kuula oma podcasti autos, kõrvaklappidega liikluses, läpakast, suurte ja väikeste klappidega jne. Selline testimine annab teada, kas kvaliteet võimaldab salvestust eri keskkondades kuulata. Vahel on suurtest klappidest väga hea kuulata aga läpaka kõlaritest kõlab vaid plekikolin.

Kui enda podcast on kuulatud, kuula kõrvale mõni järgmine ja võrdle helitugevusi. Kui sa peale enda podcasti kuulamist pead järgmise podcasti või laulu peale heli valjemaks või vaiksemaks keerama, siis on sinu salvestise heli paigast ära. Erinevad helitasemed võivad kuulajat ehmatada ja kõrvu rikkuda. See on väga oluline aspekt kuulaja kogemuse jaoks.

Klassika on ju see, kui vaatad õhtul vaikselt telekast filmi ja siis tuleb REKLAAMIPAUS. Ehmudes haarad puldi järgi.

Ok, podcast on purgis, kus ma seda levitan?

Kolm kõige levinumat kanalit on:

Apple podcastid
Google podcastid
Spotify

Varasemalt oli ka Soundcloud oluline koht, kuid täna mitte enam nii palju. Kui sa oled nendes kolmes kohas esindatud, on sul juba 90% kuulajaskonnast kättesaadav. Igasse keskkonda saab podcastid üles laadida ja seejärel on nad äppides kuulatavad. On olemas ka podcastikeskkonnad, kuhu laed ühe korra üles ja see levitab juba ise kõikidesse kanalitesse selle ühe faili. Sealt saad ka väga hea data kuulamiste kohta. Üks selline on näiteks Anchor.

Ja ongi põhilised punktid kaetud! Kui neid punkte järgida on võimalik juba väga edukalt oma sisu väga paljude inimesteni viia!

Ahti Kaskpeit on Marathon Studio kaasasutaja ja tegevjuht, kes on valdkonnas tegutsenud juba üle 10 aasta. Ta on aidanud salvestada üle 300 podcasti.