Kas töötajal on aastal 2023 vaja mälu või piisab Googlest ja YouTube’ist?

Miks ma peaksin ostma sinu teenust kui see on Googles tasuta?

Juhus elust enesest – helistas mulle ükspäev üks meeldiva häälega mees ja küsis, kas saaksin teha 2 tunni pikkuse Facebooki reklaamivõimaluste koolituse. Ütlesin, et see on üpris lühike aeg aga siiski uurisin lisaks. Üks asi viis teiseni ja lühidalt kokkuvõttes oli tegemist ligi 5+ töötajaga agentuuriga, kes olid maha müünud ühele e-poele Facebooki reklaamimise teenuse kuid…mitte keegi neist seda ei osanud. Minu ülesandeks oli 2 tunniga see neile selgeks teha ja ei minutitki rohkem. Muidu oleks kalliks läinud. Kui “ahvatlevast” tööpakkumisest keeldusin, öeldi mulle, et aga nad on toimetanud Google Analyticsis, küll saavad Facebook Ads Manageriga ka siis hakkama. Ütlesin, et need on kaks pisut erinevat asja. Seepeale tulid kuldsed sõnad: “See on ju nagu ujumine, kui oskad basseinis oskad ka meres ujuda, järelikult ei ole ikka nii erinev”. Mnjaa… veidi ikka arutlesin ja siis ta ütles, et pealegi mu tunnihind on nii kallis “hindan sinu 7a kogemust kuid YouTube’is on kõik tasuta saadaval!”. Soovisin talle palju edu ja guugeldamist ning ütlesin, et alustagu vähemalt siis enda peal katsetamisega enne kui teenust müüma lähevad.

Milleks meile aju, kui meil on olemas YouTube ja Google?
BM 🙂

Tänapäeval on internetist võimalik leida peaaegu kõikvõimalikku teavet. Nii võib tunduda, et kas on üldse mõtet õppida, koolitustele raha „kulutada“ (mina nimetan seda muidu investeeringuks) ja teadmisi mällu talletada? Pigem lihtne Google ja vajalik teadmine on pingutuseta sinu käeulatuses.

Alljärgnevalt uurisin ise miks on hea mälu omamine hea nii ettevõtte töötajale kui juhile. Samuti mida pead silmas pidama erinevate mälutüüpide ja kliendi ostuotsuste puhul.

Suurt abi artikli valmimisel pakkus ka minu jaoks täielik „mäluspets“ Tauri Tallermaa. Olen kuulanud tema podcaste, lugenud artikleid jne. Seega reaalne praktik oma mälu arendamise. Tänaseks on tema peamisteks teemadeks kujunenud meeldejätmise tehnikate kõrval tähelepanu ja keskendumise treenimine ning nendele tuginedes ka meeldejääva müügi- ja klienditeeninduse, meeskonnatöö jm treeningud. Seega loe kindlasti edasi!

Mitmed uuringud on näidanud, et inimeste mälu paraneb tegelikult siis, kui nad teavet ise õpivad ja seda kordavad. Kui me loeme, kirjutame või räägime midagi ise, siis meie mälu aktiveerub ja meil on lihtsam seda infot hiljem meelde tuletada. Samuti on mälu oluline oskus elus toimetulekuks ning ilma selleta võib olla keeruline end igapäevaelus orienteerida.

Mälu ei ole vaid faktide tuupimine!

Lisaks sellele, et mälu aitab meil omandatud teavet meelde jätta, on see ka oluline loovuse ja probleemilahendusoskuste arendamisel. Mälu võimaldab meil tuvastada mustreid ja seoseid ning kasutada varasemaid kogemusi uute probleemide lahendamisel.

Loovus ja probleemilahendusoskused on olulised nii ettevõtjana kui ka töötajana

sest need võimaldavad paremini hakkama saada keeruliste olukordadega ning leida uusi ja innovaatilisi lahendusi.

Ettevõtjana on loovus ja probleemilahendusoskus vajalikud, sest igapäevaselt tuleb ette palju otsuseid, mis vajavad kiiret ja efektiivset lahendust. Loovus võimaldab näha probleemi uuest vaatenurgast ning leida uusi ja ootamatuid lahendusi. Samuti võimaldab see eristuda teistest ettevõtetest ja pakkuda oma klientidele midagi ainulaadset.

Töötajana võib loovus ja probleemilahendusoskus aidata ettevõtte eesmärkide saavutamisel ning karjääri edendamisel. Tööandjad hindavad inimesi, kes suudavad leida uusi ja efektiivseid viise töö tegemiseks ning on võimelised lahendama ootamatuid probleeme.

Lisaks sellele võivad loovus ja probleemilahendusoskus aidata kaasa meeskonnatööle ja koostööle. Kui kõik töötajad suudavad mõelda loovalt ja leida uusi lahendusi, aitab see meeskonnal tõhusamalt koostööd teha ning ühiste eesmärkide saavutamisel edukam olla.

Seega võib öelda, et tänapäeval, kus info on lihtsasti kättesaadav, on mälu endiselt väga oluline oskus. Mälu ja interneti kasutamine ei ole üksteist välistavad, vaid võivad hoopis täiendada üksteist.

Enda ja oma töötajate mälu treenimine annab selge konkurentsieelise!

Paremad otsused, loovamad lahendused jne, kõike seda on võimalus arendada, kui su ajusopis on piisavalt infot, mille põhjal uusi huvitavaid lahendusi genereerida.

Mälu olemuse tundmine aitab paremini mõista ka kliente

Mälu olemuse tundmine aitab paremini mõista ka kliente, sest mälu mõjutab otsuste tegemist ja käitumist. Inimeste mälu on selektiivne ja sageli moonutatud ning see võib mõjutada nende valikuid ja eelistusi. Näiteks võivad kliendid meelde jätta vaid teatud brändid või tooted ning eelistada neid teistele, kuigi võib-olla on ka teisi sarnaseid või isegi paremaid valikuid.

Lisaks sellele võivad erinevad mälu tüübid mõjutada klientide otsuste tegemist. Näiteks võib episoodiline mälu mõjutada emotsionaalset seost toote või teenusega, samal ajal kui semantiline mälu mõjutab teadmiste ja faktide põhjal otsuste tegemist.

Seetõttu on mälu olemuse tundmine oluline, kui soovitakse paremini mõista klientide käitumist ja eelistusi ning neile sobivaid tooteid või teenuseid pakkuda.

Mis on episoodiline mälu? Mis aga semantiline mälu?

Episoodiline mälu

on üks mälu tüüp, mis salvestab informatsiooni seoses konkreetsete sündmustega ja kogemustega. See tähendab, et episoodiline mälu aitab meil meenutada mineviku sündmusi, nagu näiteks reisimine või sünnipäevapidu. Episoodiline mälu on seotud ka emotsionaalsete kogemustega ning võib mõjutada meie tundeid ja käitumist.

Episoodiline mälu ja sinu kliendi kogemus

Episoodiline mälu võib ettevõtte klientide jaoks olla oluline, sest kliendid võivad meelde jätta oma varasemad kogemused ja emotsioonid ettevõtte või tootega.

Näiteks kui klient on saanud ebameeldiva klienditeeninduse kogemuse, siis võib see negatiivne emotsioon jääda kliendi episoodilisse mällu ning mõjutada tulevikus tema valikuid, kui ta peab otsustama, kas naasta ettevõtte juurde või mitte. Seega on ettevõtete jaoks oluline püüda luua positiivseid kliendikogemusi, mis jäävad kliendi episoodilisse mällu ning toetavad nende positiivset seost ettevõtte või tootega. Pilt Kaia Pata.

Semantiline mälu

on teine mälu tüüp, mis salvestab informatsiooni kontseptuaalsemalt, nagu sõnade, mõistete ja faktide kujul. See tähendab, et semantiline mälu aitab meil meenutada fakte ja teadmisi, nagu näiteks riikide pealinnad või matemaatilised valemite põhimõtted. Semantilise mälu tugevus võib mõjutada meie võimet õppida uusi asju ja rakendada neid oma igapäevaelus.

Semantiline mälu ja kliendile osaks saanud kogemus

Semantiline mälu võib aidata klientidel teha valikuid, kui nad otsustavad, millist toodet või teenust valida.

Semantiline mälu vs episoodiline mälu

Ühes uuringus uuriti, kuidas tarbijate episoodilised ja semantilised mälestused mõjutavad nende valikuid seoses erinevate toodete ja teenuste ostmisega. Uuringu tulemused näitasid, et episoodiline mälu mõjutas rohkem tarbijate ostuotsuseid, eriti kui tegemist oli emotsionaalselt laetud kogemustega. Samuti leiti, et semantilise mälu tugevus mõjutas tarbijate lojaalsust brändi suhtes.

Tauri kirjutab:

Kui ma mälutreeneri ametit aastal 2002 pidama hakkasin, siis oli mu koolituste ja ettekannete peamiseks eesmärgiks õpetada selgeks võimalikult palju erinevaid tehnikaid, mille abil igasugu vajalikku infot meelde jätta. Olid selleks siis sõnade või numbrite loetelud, nimed või näod, isegi segatud mängukaardi paki järjekorda võis õppida. Ma ise olin nii vaimustuses nendest tehnikatest, sest need tõesti toimisid. Need tundusid ühest küljest nii uudsed ja huvitavad, aga teisest küljest väga lihtsad ja praktilised.

Sel ammusel ajal oli võimalik juba mobiiltelefoniga autosid parkida, kuid andmeside kiirused olid aeglasemad kui tänapäeval – 53 kbit/s. Aasta hiljem avati 3G testvõrk ja sai hakata mobiiliga piltsõnumeid saatma. Kümme aastat hiljem oli terve Eesti kaetud 4G võrguga ja andmeside kiirus oli 100 Mbit/s. Täna on juba käega katsutav 5G ning teadlased töötavad juba 6G kallal. Tulevikus võib lõpetada numbrite panemise “G” ette, sest oleme pidevalt ja igal pool ülikiires internetiühenduses. Kas sealt ka välja saab, ei ole kindel.

Mäletamine saab alguse tahtejõust

Koolitades ja inimestelt tagasisidet saades hakkasin üha rohkem aru saama, et ajukurdude vahele mälusoppidesse üldse suudaks inimene midagi kinnistada, tuleb seda kõige pealt tahta teha. Tahtmine ja tahtejõud ei ole aga üks see sama asi. Sa võid küll väga tahta, aga kui ei jaksa, siis ei tule midagi välja. Kui oled päeva esimeses pooles kogu oma tahtejõu ära kulutanud, siis õhtul võid kõigest hingest üritada, aga jaksu lihtsalt pole. Ja arvestades üha kiirenevat elutempot ja tehnika arengut, jääb jaksu meil üha vähemaks ning järjepanu jaksata aina lühemaks. See on aga mobiiltelefoni aku. Kui rullid uudisvoos või mängid aku tühjaks ja laadijat ei ole, siis oledki omadega „õhtal“! Hädaolukorral ei saa isegi kedagi appi kutsuda!

Arvestades seda, kui kiiresti viimase paarikümne aasta jooksul on maailm kiirenenud ja uudised aeguvad, siis tõenäoliselt viie aasta pärast selle sama loo lugemine paneb muigama. Kui üldse oleme suutelised lugemisega siiamaani välja jõudma. Kannatus on juba katkenud ja uuem info ette võetud. Võib-olla on enamus kirjutisi muutunud juba vaadatavaks, mitte loetavaks. Lugemine nõuab ju ajus nii suurt pingutust ja kannatlikkust, et palju mugavam on liikuva pildi kaudu kõik vajalik kätte saada. Eriti veel, kui see on ägedalt edastatud.

Miks siis üldse mäletada, kui kõik nii kiiresti aegub?

Kiiruste kasvades vananeb ka info kiiremini, siis tõenäoliselt pärast sellist pingutust lugemise teel info omandamiseks on see lugemise lõppedes juba oma aktuaalsuse kaotanud. Siit tekibki küsimus, et miks siis üldse mäletada, kui kõik nii kiiresti aegub? Ajuteadlasedki väidavad, et kaasaegse inimese aju muutub väiksemaks ja kompaktsemaks, sest enam pole nii palju vaja mäletada. Vaja on vaid teada, kust kohast otsida! Või siiski …!?

50% meie teadmistest on vale?!

Lugesin mõni aeg tagasi üht 10 aasta vanust artiklit selle kohta, et tänases pidevalt uuenevas infovoos peaksime leppima sellega, et umbes poole sellest, mida me arvame teadvat, on juba vale. Teadmised aeguvad halastamatu kiirusega. Ja kui üks meie eneseusu ning enesekindluse allikaks on teadmised, siis nüüd tahetakse sellest ka pool ära võtta.

Meid ümbritsevat infot on nii palju, et me lihtsalt füüsiliselt ei jõua kõike läbi seedida, lahti mõtestada ning selle kaudu siis mällu salvestada. Lisaks kinnitavad ajuteadlaselt veenvalt, et kõik meie ajju salvestunud mälestused ajas muutuvad. Meie aju on nagu Wordi fail, kus me alati näeme viimast versiooni, aga mitte seda, mis algselt kirja pandud sai. (Eeldades, et me oleme seal pidevalt muutusi teinud ja ei ole „Jälgi muudatusi“-funktsiooni sisse lülitanud.) Pilt Kaia Pata.

Mugavus ja areng koos ei eksisteeri!

Ei ole küll päris korrektne öelda, et mälu on lihas nagu kõik teised, aga sarnaselt keha lihastele tuleb ka mälu hoida pidevalt kasutuses, et ta jaksaks.

Üsna hiljutine ajuteadlaste avastus – neuroplastilisus – viitab sellele, et iga kord, kui me oma aju millegi mõistmiseks, lahendamiseks ja meelde jätmiseks pingutame, on järgmine kord lihtsam seda teha. Suudame kiiremini mõelda ja kulutame vähem energiat. Pidevalt sarnaseid mõtteid mõeldes ja tegevusi tehes saavutame varsti vilumuse. Aga mis on vilumuse suurim oht? Vead. Mis tähendab, et peame juba seepärast püüdma mõelda teisiti, otsima uusi lahendusi, vaatama oma igapäevategemisi nö „kõrvalt“, et märgata võimalikke veakohti. Nagu öeldakse – mugavus ja areng koos ei eksisteeri.

Mälu ja mäletamine aitab ellu (ja ettevõttesse) tuua muutusi ja arengut!

Siit ka järgmine põhjus, miks on mälu vajalik. Mälu ja mäletamine annab meile võimaluse ennast hinnata. Märgata muutusi ja erinevusi. Ja kui küsida, et miks seda vaja on, siis mõtleme nii, et kuna terve maailm kogu aeg areneb edasi ning kui meie ei arene, siis me lihtsalt jääme maha. Jääme teistele jalgu. Meid heidetakse kõrvale, sest oleme liiga aeglased, kohanemisvõimetud, vanamoodsad, igavad.

Tehisintelligent (Artifcial Intelligent) ja masinõpe (Machine Learning) on inimese poolt loodud eelkõige juba sellepärast, et seda infohulka, mis me ise oleme neile töötlemiseks kätte andnud, ei suuda inimene enam ise hallata. Ainuke variant ongi lasta arvutite algoritmidel seda teha. Arvatakse, et lähema kümne aasta jooksul hakkab arvutite poolt loodud info maht ületama inimese poolt loodut. Inimene aga seni siin maakeral ainuke olend, kes on suuteline enda elus olemist teadvustama. Meie „mina“ ehk ego on see, mis on kujunenud välja meie elu jooksul ja mida me püüame kõigest hingest kaitsta. See tähendab, et meil on võime mõelda enda olemise põhjuste, vajaduste, ootuste ja tuleviku kohta. Juba selleks on vaja mälu kasutada, et suuta ennast inimesena tunda.

Probleemid suhtlemisel ja igapäevaelu oskuste omandamisel

Viimase aja uuringud viitavad sellele, et 2-aastastel lastel, kes vaatavad päevas rohkem kui tund aega ekraani, on 4-aastaselt probleeme suhtlemis- ja igapäevaelu oskuste arendamisega. Kurb on see, et isegi laste õues mängimise parandav mõju vähendas seda juba tekitatud kahju kõigest ühe viiendiku võrra.

Viimase kümne aasta jooksul tehtud erinevad uuringud kinnitavad, et 90% inimesi kasutavad teistega koosolemise aja jooksul telefoni. Pideva rööprähklemine mitme ülesande täitmisel on igapäevaelus üheks peamiseks põhjuseks, miks me ei suuda täielikult keskenduda oma põhiülesande täitmisele. Näiteks autoroolis telefonis kirjutamine on võrdväärne purjuspeaga juhtimisega, klassitunnis telefonis olemine piirab õppimisvõimet, pidevad teavitused nutiseadmest võivad suurendada ADHD-ga seotud tähelepanematuse sümptomeid.

Mälu vajab aega, et aidata sul oma tulevikku kujundada

Kõige silmapaistvamad mõjud pidevas ekraanis olemisel on minu arvates aga empaatiavõime ja kannatlikkuse vähenemisel. Kõik ekraanil toimuv ei tundu olevat päris elu ja kuna kõik muutub nii kiiresti, siis lihtsalt ei kannata enam oodata. Paraku aga peame tõdema, et inimese arenemine on väga pikaajaline protsess.

Me võime lasta tehisintellektil silmapilgutuse jooksul töödelda läbi inimese aju jaoks hoomamatu hulga infot, aga me ei suuda inimaju sünnihetkest kohe täiskasvanuks saada. Selle imelise „tööriista“ kujunemine võtab enamikel aega umbes 25 aastat.

Selleks, et kasvada füüsiliselt rusikasuurusest ligi 1,5-kilogrammiseks. Selleks, et käivitada järk-järgult miljonite neuronite vahel võrgustikud, lasta neil laguneda ja uuesti moodustuda. Selleks, et õpetada ajul emotsioonidel tunnetele reageerima ja neid elus püsimiseks õigel hetkel käivitama. Selleks, et õpetada väikeajul koordineerima meie pidevalt areneval füüsilisel kehal meie tahtmise järgi õigesti liikuma.

Selleks, et imikueas käsnana sisseimataval infol hakata väikelapse ajus seletusi looma ja mõtlemismustreid kujundama. Selleks, et õpetada ajul mõistma erinevusi räägitu ja tehtu vahel, hea ja halva vahel, õige ja vale vahel. Ja saada aru, et kõik me mõtleme ikkagi erinevalt nii heast kui halvast, nii õigest kui valest. Sest me oleme inimesed. Ja me suudame mõelda. Tänu sellele, et meil on mälu, mis mäletab ja mälestusi kasutame oma enda tuleviku kujundamiseks.

Kas meil on siis mälu vaja?

Nagu eelnevalt Tauri Tallermaa mõtetest lugeda võisite, võib öelda, et mälu omamine on oluline nii ettevõtte töötajatele kui ka juhtidele. See aitab neil toime tulla keeruliste olukordadega ning arendada loovust ja probleemilahendusoskusi.

Mitmed uuringud on näidanud, et mälu paraneb siis, kui inimesed teavet ise õpivad ja seda kordavad. Seega on oluline investeerida aega ja ressursse oma mälu arendamisse ning kasutada erinevaid meeldejätmise tehnikaid.

Loovus ja probleemilahendusoskus on olulised oskused nii ettevõtjana kui ka töötajana, sest need võimaldavad leida uusi ja innovaatilisi lahendusi ning eristuda teistest ettevõtetest. Lisaks võivad need oskused aidata kaasa meeskonnatööle ja koostööle ning karjääri edendamisele.

Seega tasub mälu arendamisele ja loovuse ning probleemilahendusoskuste arendamisele aega ja energiat kulutada. Usun, et soovi korral aitab sul endal ja kogu meeskonnal mälu, suhtlust, meeldejäävat müüki, esinemist ja kõike seda muud head õppida just Tauri. Vaata, mis teemad tema „repertuaari“ kuuluvad!