Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutuse uuring 2019
Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutus 2019
2019. aasta veebruaris viisin läbi uuringu eesmärgiga saada parem pilt sellest, et kas ja kuidas Eesti ettevõtted kasutavad sotsiaalmeediat. Saadud tulemused on nüüd kokkuvõttena leitavad allolevast artiklist.
Lühidalt
- Valdav osa (84,3%) ettevõtjaid haldavad oma sotsiaalmeediakanaleid ise. Sageli tehakse seda aga muude tööde kõrvalt ehk puudub spetsiaalselt sotsiaalmeedia turundaja töökoht.
- Ligi pool vastajatest kulutavad sotsiaalmeedia kontodele kõigest kuni 2 tundi nädalas.
- 67,4% ettevõtetest maksavad sotsiaalmeedia kontode haldamise eest 100-300 eurot kuus.
- 95,3% ettevõtetest kasutavad aktiivselt Facebooki, järgneb Instagram 54,6%-ga, kolmandal kohal on YouTube 21,6%-ga.
- Facebook on ka peamiselt kasutatav kanal (86,8%) ja ennustatakse seda ka järgmiseks aastaks esikohale.
- Sotsiaalmeedias kohaloleku peamine eesmärk on oma toodete ja teenuste reklaam (87,7%). Sellel järgnevad oma ettevõtte uudiste levitamine 80,7% ja brändi tuntuse kasvatamine 71,3%-ga.
- 69,2% teevad sotsiaalmeedias tasulist reklaami.
- Levinuim reklaamisumma on kuni 100 eurot aastas, kohe selle järel aga 100-500 eurot aastas.
- Topp 3 populaarsemat teist tüüpi reklaamikanalit e-mail (56,3%), internetireklaamid (44,8%) ning ajalehed ja ajakirjad (43,5%).
Uuringutulemused pikemalt vastavalt küsimustele:
1. Vastajate arv
Küsitlusele vastajaid oli 487.
2. Mis on teie ettevõtte peamine tegevusala?
Küsitlusele vastajate seas oli enim jaekaubandusest – 29,5%. Sellele järgnesid haridus/koolitus/konsultatsioonid 11,5%-ga ja kolmandal kohal oli meelelahutus/kultuur/sport 11,3%-ga.
Suurem esindus oli ka teeninduse valdkonnast ning turundusega tegelevate firmade poolt. Kuid vastajaid leidus ka IT-st, tööstusest, transpordist, tootmisest ja mitmelt poolt mujalt.
3. Kas teil on eraldi turundusega tegelev(ad) töötaja(d)?
Üle poolte vastajatest (68,6%) ütles, et nende ettevõttes puudub spetsiaalselt turundusega tegelev inimene. Eelmisel aastal oli selleks numbriks 54,2%. 31,4%-l oli selline ametikoht aga olemas.
Vastanute seas leidus mitmeid inimesi, kes õppisid turundusega seotud erialadel ja samal ajal ka töötasid selles valdkonnas. Sagedased olid ka vastused, et sotsiaalmeediaga seotud tööülesanded on ära jaotatud erinevate töötajate peale või siis teeb iga üks vastavalt sellele, kuidas aega on.
Järgmised 4 küsimust olid sel aastal uued, seega kahjuks võrdlust aasta varasemaga siin teha ei saa. Küll aga on kindlasti huvitav seda trendi jälgida juba uuel aastal.
4. Kas teie reklaamide üles seadmisega tegeleb inimene oma majast või tellite teenusena?
Kolmveerand vastanutest (75,3%) ütlesid, et panevad oma reklaamid sotsiaalmeediasse üles ise. 6% tellivad väljast ja 18,8%-l oli see kombineeritud ehk siis kord ise, kord tellivad teenusena.
5. Kas oma sotsiaalmeedia kontosid haldate ise või tellite teenusena sisse?
Ka siin oli ülekaalukas vastus, et oma sotsiaalmeedia kontode haldamisega tegeletakse ise. Selliselt vastasid 84,3% vastanutest. 3,5% ehk 17 vastajat 487-st tellivad väljast ning 12,2% kombineerivad kord ise, kord teenusena.
6. Kui haldate ise: mitu tundi nädalas selle peale aega kulub?
Ligi pooled (49,3%) vastanutest saavad oma sotsiaalmeedia postituste üles panekuga hakkama kõigest kuni 2 tunniga. Ligi veerandil (25,9%) kulub selleks aga 2-5 tundi nädalas. Kolmandal kohal (14,8%) oli vahemik 5-7 tundi nädalas. Rohkem, kui 10 tundi nädalas pühendavad oma sotsiaalmeedia postituste üles seadmisele 27 ehk 5,8% vastanutest.
7. Kui tellite teenusena: kui palju kulub teenuse sisse ostmisele ühes kuus?
Siinkohal läks siis arvesse üksnes haldusele (tööjõukulu, teenusepakkuja) kuuluv raha ilma reklaamieelarveta. Vastanute arv 108.
67,4% ettevõtetest (73 vastust) maksavad sotsiaalmeedia kontode haldamise eest 100-300 eurot kuus. 17,9% (19 vastust) tasuvad selle töö eest 300-600 eurot. Rohkem, kui 2000 eurot kuus kulub väljast poolt teenusena tellitud töö peale aga 4-l ettevõttel ehk 3,7%-l vastanutest.
8. Kui kaua on teie ettevõte kasutanud sotsiaalmeediat?
206 vastust ehk 42,5% sai vahemik 2-5 aastat. See oli ka eelmise aasta kõige levinum vastus 40,7%-ga. Sellele järgnes sarnaselt möödunud aastaga 5-10 aastat sotsiaalmeedias kohal olnud ettevõtteid (24,5%) ning 14,4%-ga 1-2 aastat sotsmeediat kasutanud ettevõtted.
Ettevõtteid, kes ütlesid, et nemad ei kasuta sotsiaalmeediat üldse, oli 10 ehk siis 2,1%. Eelmisel aastal oli selliste vastuste hulk märksa suurem ehk 7%. Rohkem, kui 10 aastat sotsiaalmeedia kanalite kasutamist kinnitasid olevat 16 ettevõtet ehk 3,3%.
9. Milliseid sotsiaalmeediakanaleid teie ettevõte aktiivselt kasutab?
95,3% küsitlusele vastanud ettevõtetest kasutavad aktiivselt Facebooki. Aasta varem oli selleks näitajaks 91,9%. Nii, nagu möödunud aastal, oli ka sellel korral teisel kohal Instagram 54,6%-ga (2018. aastal 52,2%). Kolmanda koha saavutas YouTube 105 vastuse ehk 21,6%-ga (2018. aastal 23,6%).
Ka neljas koht oli sama, mis eelmisel aastal. See kuulus LinkedIn’ile 14,2%-ga (2018. aastal 19,4%).
Väiksematest kanalitest leidus veel Twitterit (6,2%), VKontakte (3,5%), Pinterest 1%, Snapchat (0,6%) ja mitmeid teisi – Issuu, Reddit jne. 2,7% ehk 13 vastajat ütlesid aga, et nemad ei kasuta aktiivselt mitte ühtegi sotsiaalmeedia kanalit.
10. Milline neist kanalitest on siiani olnud teie peamine kanal?
Küsitlusele vastanud ettevõtetest 86,8% pidasid oma peamiseks sotsiaalmeedia kanaliks Facebooki. Möödunud aastal oli selleks numbriks 85%. Instagram oli enim kasutatavaks platvormiks 6,6%-l vastanutest. Võrreldes eelmise aasta 3,9%-ga on näha siin kasvutrendi.
Kui eelmisel aastal oli Instagrami tihe konkurent LinkedIn (3,6%), siis selle aastal oli LinkedIn peamiseks kanaliks vaid 1%-l vastanutest. 4 vastajat pidasid põhikanaliks YouTube’i ja 2 vastajat VKontaktet.
11. Mis te arvate, milline on teie peamiselt kasutatav sotsiaalmeediakanal järgmisel (2020) aastal?
66,9% vastavajatest arvas, et selleks platvormiks on Facebook, 20,9% arvates on nad enim kohal Instagramis. Linkedini ja YouTube’i vastavad näitajad olid 4,5 % ja 2,5%.
Sotsiaalmeediat ei plaani järgmisel aastal üldse mitte kasutada 5 vastajat, ehk ligi 1%. Aasta varem arvas sedasi 2,7% vastajatest.
Arvati ka, et Facebook ja Instagram mõlemad, sest neid ei pidavat saama enam väga võrrelda. Kumbki täidab erinevat eesmärki ja tundub, et praegu ei taheta kummastki ka loobuda. Samuti arvati, et sõltuvalt teenusest tuleb mõne puhul kasutada Facebooki, teise puhul aga Instagrami.
Mitmed vastajad olid aga seda meelt, et Facebook on ja jääb peamiseks kanaliks, kuid nii Instagramis kui YouTube’is katsutakse üha enam pildile pääseda.
Oli ka vastajaid, kes arvasid, et kindlasti on kohe midagi uut tulemas ning siis nad katsuks seal hoopis kanda kinnitada.
Toon siia võrdlusena ka tabeli eelmise aasta ennustusest versus selle aasta tulemused. Ehk siis, mis ennustati eelmine aasta selle aasta peamiseks kanaliks ja mis oli uuringu tulemustest välja koorunud number.
12. Mis eesmärgil kasutate sotsiaalmeediat?
Peamine eesmärk sotsiaalmeedias kohalolekuks on toodete ja teenuste reklaam 427 vastuse ehk 87,7%-ga (aasta varem 82,3%). Sellel järgneb oma ettevõtte uudiste levitamine 80,7%-ga. Eelmisel aastal oli teisel kohal aga 78,1%-ga brändi tuntuse kasvatamine. Sellel aastal jäi see eesmärk kolmandale kohale 71,3%-ga.
Sooduspakkumiste ja kampaaniate esitlemiseks kasutavad sotsiaalmeediat 44,8% vastanutest. 32,4% hoiavad sotsiaalmeedia abil silma peal ka oma konkurentidel ja nende tegemistel. Eelmisel aastal oli see märksa olulisem 41%-ga.
Samuti kogutakse nende kanalite kaudu klientidelt tagasisidet ja suheldakse B2B sektoris. Mainimist leidsid ka töökuulutuste ja blogi sisu jagamine, tudengite leidmine, klientidega suhte ja usalduse loomine ning soov olla „olemas“.
13. Kas teete sotsiaalmeedias tasulist reklaami? Mis on keskmine summa aastas, mida kasutate sotsiaalmeedia reklaamideks?
69,2% vastanutest ehk 337 vastust olid jaatavad. Sama suurusjärk oli ka eelmisel aastal.
25,9%-l on selle summa suuruseks aastas kuni 100 eurot (aasta varem 30,6%-l). Sellele järgneb 24,9%-ga summa 100-500 eurot (aasta varem 26,9%). Kolmandal kohal oli summa 1000 – 5000 eurot aastas 12,2%-ga (aasta varem 11,6%). Neljas vahemik oli 500-1000 eurot ja 9,3% (möödunud aastal 11%).
Mõned vastajad tõid välja, et ei ole kasutanud tasulist reklaami, sest ei ole tajunud selle otsest kasulikkust. Huvitav oli aga see, et paar vastajat ütlesid, et nad ei tea, kui palju raha kulub, sest tasulisi reklaame teeb agentuur.
14. Mis te arvate, kuidas muutub järgmisel aastal teie ettevõttel sotsiaalmeediasse kuluva reklaami eelarve?
Enam kui pooled (61%) vastanutest arvavad, et järgmisel aastal kulutused sotsiaalmeedia reklaamile tõusevad. Eelmisel aastal arvas sedasi 54,5%.
28,4% arvates jääb see samaks, aasta varem oli sama näitaja 32,2%. Üldse ei plaani järgmisel aastal sotsiaalmeedia reklaami peale panustada 6,8% vastajatest (2018 arvas nii 4,8%).
Oldi ka äraootaval seisukohal, et kui on näha, et tasuline reklaam end ära tasub, siis ollakse valmis seda kasutama.
15. Kuidas hindate sotsiaalmeedia tasulise reklaami tulusust?
51,9% vastanutest hindavad sotsiaalmeedia tasulise reklaami tulusust heaks (2018.a 47,9%), kuid 31,4% ei oska selle tasuvusele hinnangut üldse anda (2018.a 30,5%).
Väga hea reklaamikanalina nägid sotsiaalmeediat 9,5% vastanutest. Aasta varem oli nii heal arvamusel vastanuid mõni protsent rohkem ehk 11,6%. Samas, kui eelmisel aastal arvas 8,4% , et tegemist on halva reklaamiinvesteeringuga, siis sel aastal arvas nii veidi vähem ehk 5,9%.
Väga halva reklaamikanaliga on tegemist 1,3% sõnul.
16. Kas sotsiaalmeedia on teie reklaamiplaanis peamine või toetav reklaamkanal?
Sellele küsimusele vastas jaatavalt 40,7% ettevõtjatest (eelmine aasta 31,3%), „täiendav“ 35,5% (2018.a 47,2%) , 8,8% vastajatest teevadki reklaami ainult sotsiaalmeedias, eelmine aasta oli selleks suuruseks 12,2%.
Toodi välja ka, et kui kodumaal võib see olla peamine kanal, siis eksportturgude puhul jääb see täiendava valikuna.
17. Milliseid teisi tüüpi (v.a. sotsiaalmeedia) meediat kasutate reklaamiks?
Topp 3 populaarsemat teist tüüpi reklaamikanalit oli samad, mis möödunud aastal. Esimesel kohal on e-mail ja arvuliselt sel aastal 56,3%, eelmisel 55,5%. Teine koht kuulus internetireklaamidele – 48,6% eelmisel aastal, 44,8% sellel. Kolmandat kohta hoidsid ajalehed ja ajakirjad – 47,6% eelmisel aastal vs. 43,5% sellel aastal.
Suurima tõusja tiitel läheb blogile. Kui möödunud aastal vastas vaid üks ettevõte, et kasutab turundamiseks blogi siis sellel aastal oli siin vastajaid suisa 99 (21,4%) ja läks seega neljandale kohale.
Viiendal kohal olev influencerid / mõjuisikud nii öelda kanal ei olnud eelmise aasta vastusevariantide hulgas ja lahtise vastusena ka keegi seda kanalit ei pakkunud. Sellel aastal aga valis influencerid reklaamikanaliks 19,7% vastanutest ehk 91 ettevõtet.
Seejärel tulid otsepostitused (18,8%), raadio (16,5%), välimeedia (15,8%) ja televisioon (12,8%). 33 vastajat (7,1%) ütlesid, et nemad ei tee üldse reklaami.
Mõnel juhul märgiti reklaamikanalina SEO-d, reklaamflaiereid, trükitud plakateid, messe, kodulehte, tuttavaid ja reklaami autodel.
Kas soovite midagi lisada?
Viimasena esitasin lahtiste vastustega küsimuse. Ka siin oli vastuseid mitmeid. Siinkohal toon mõned neist ka välja:
- Sotsiaalmeediast on saanud kooli lahutamatu osa, mis on märgatavalt vähendanud kodulehe vajadust. Enamus infot ja kiired uudised kajastuvad just sotsiaalmeedias.
- Meie põhimõte: luua selliseid sündmuseid ja tooteid, mis ise “räägiksid” ehk neist on hea kirjutada; ka ajakirjandus nopib neid hea meelega. Ehk otseselt turundusele kanalitesse suunatud eelarved on väga väikesed. Kasutame nii palju tasuta turundust kui võimalik.
- Paar korda ostnud Instagram adde ning peaks ütlema, et väga ei toiminud. Seda sellepärast, et kogemust ei ole, kuidas ikkagi efektiivselt turundada läbi sotsiaalmeedia.
Kokkuvõtteks
Tänan kõiki uuringus osalejaid. Sooviks teha sellest iga-aastase traditsiooni, et saaksime ka siin Eesti ettevõtete põhjal näha, millised on sotsiaalmeedia kasutamise trendid.
MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu