Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutus aastal 2025

Saamaks aimu, kuidas Eesti ettevõtted täna sotsiaalmeediat kasutavad, tegin sel kevadel juba kaheksandat korda uuringu. Mind huvitab, kes ettevõtetes sotsiaalmeediaga tegeleb, kui palju selleks tegelikult aega ja raha kulub ning mida keegi loodab läbi sotsiaalmeedia päriselt saavutada – olgu selleks brändituntus, müük või lihtsalt kohalolu.

Loomulikult ei saa neid tulemusi üks-ühele kogu Eesti ettevõtluspildi peale üle kanda. See ei olegi eesmärk. Pigem pakub see pilguheitu – kas postitatakse spontaanselt või planeeritakse sisukalendri järgi, kes kontosid haldab ja kuidas tajutakse tasulise reklaami või suunamudijate mõju.

Kui sind huvitab, kuidas teised ettevõtted sotsiaalmeediaga toimetavad ja kas sina oled pigem samal rajal või täiesti oma teel, siis loe kindlasti edasi.

Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutamise peamised punktid, mis uuringus selgusid:

• Eesti ettevõtted eelistavad jätkuvalt peamise sotsiaalmeediakanalina Facebooki. Ka järgmise aasta turunduses peetakse seda peamiseks kanaliks.
• LinkedIni populaarsus kasvab jõudsalt.
• Kui varasematel aastatel tõusis ise reklaame üles seadvate ettevõtete protsent siis sel aastal näitab taas langust.
• Enamikel kulub sotsiaalmeedia haldamiseks nädalas kuni 2 tundi. See on väiksem, kui möödunud aasta vahemik 2–5 tundi.
• Suurem osa (58%) kasutab sotsiaalmeedia reklaami, seejuures populaarseim kuluvahemik on 100–500 € aastas.
• AI-d kasutatakse aktiivsemalt suurema aastakäibega ettevõtetes. Ettevõtted, kelle aastakäive ületab 100 000 euro piiri, on rohkem avatud tehnoloogilistele uuendustele ning kasutavad AI võimalusi nii sisu loomisel, planeerimisel kui ka turundusprotsesside tõhustamisel.

Kuid nüüd kõigest pikemalt:

1.          Vastajate arv

Vastas 231 ettevõtet.

2.          Ettevõtete peamised tegevusalad

Enim vastajaid tuli sel aastal jaekaubanduse valdkonnast, moodustades 17,7% kõigist uuringus osalenutest. Teisel kohal oli reklaami- ja turundussektor, millele järgnes hariduse, koolituse ja konsultatsioonide valdkond – mõlemad 13,9% osakaaluga.

Lisaks esindasid vastajad mitmeid teisi tegevusvaldkondi. Eraldi väärib märkimist virtuaalassistentide suurem aktiivsus võrreldes varasemate aastatega, samuti oli selgelt näha coachingu valdkonna kasvavat esindatust.

3.          Mis on teie ettevõtte orienteeruv aastakäive?

Sel aastal uurisin esmakordselt ka ettevõtete orienteeruvat aastakäivet, et tuua esile võimalikud seosed turundustegevustega. Suurima osa vastajatest – 80 ettevõtet ehk ligi 35% – moodustasid need, kelle aastakäive ületab 100 001 euro piiri. Teisel kohal olid ettevõtted aastakäibega 10 001–40 000 eurot, keda oli 52 ehk 22,5% kõigist vastanutest.

4.          Turundusega tegeleva inimese olemasolu

37,7% uuringus osalenutest märkis, et nende ettevõttes tegeleb turundusega eraldi inimene – see on veidi vähem kui eelmisel aastal, mil vastav näitaja oli 42,9%.

Enamik ettevõtteid (55,8%) seadistab ja haldab oma reklaame siiski ise, kuid võrreldes eelmise aasta 63,7%-ga on see märgatav langus. Kusjuures see näitaja on nüüd mitmed aastad langustrendis olnud.

Väliseid reklaamiteenuseid kasutab 10,3% ettevõtetest, mis on kasv võrreldes eelmise aasta 8,3%-ga. Kui varasematel aastatel oli see näitaja pigem stabiilne või langev, siis nüüd on märgata mõõdukat kasvutrendi.

10,4% vastajatest kombineerib nii sisemisi kui ka väliseid ressursse turundustööks. Samal ajal ei tegele 23,4% ettevõtetest üldse reklaamimisega, mis on selge tõus võrreldes mulluse 17,3%-ga.

5.          Sotsiaalmeedia kontode haldamine

Valdav osa ehk 82,3% ettevõtetest haldab oma sotsiaalmeedia kontosid ise. See kinnitab, et sisemine haldus on endiselt tugevas ülekaalus. Väljast tellib kontohaldust vaid 3,5% vastanutest – see on veidi madalam kui eelmisel aastal (5,4%) ja ka väiksem kui 2023. aasta 4,8%.

Nii sise- kui ka välisabi kombineerivat lähenemist kasutab 8,2% ettevõtetest. See näitaja on olnud viimastel aastatel tõusutrendis, kasvades järjepidevalt igal aastal (nt 2024. aastal oli see 7,7%).

·         Ettevõtte aastakäive ja sotsiaalmeedia kontode haldamine

Suure aastakäibega ettevõtted (100 001 € ja enam) haldavad kontosid enamasti ise – nii vastas 61 ettevõtet. Samas 12 ettevõtet kasutab kombineeritud lahendust ning 4 ettevõtet tellib haldust täielikult teenusena. Ainult üks ettevõte selles rühmas ei oma üldse sotsiaalmeediakontot.

Keskmise aastakäibega ettevõtted (10 001–40 000 €) eelistavad samuti iseseisvat haldust – selliselt vastas 39 ettevõtet.

Väiksema käibega ettevõtted (kuni 10 000 €) tegutsevad peaaegu eranditult ise – 41 haldab kontosid ise, ainult üks kasutab teenust ja neljal puudub konto.

6.          Sotsiaalmeedia haldamisele kuluv aeg

Sellel aastal kulub enamus ettevõtetel sotsiaalmeedia haldamiseks nädalas kuni 2 tundi nädalas, eelmine aasta oli 2-5 tundi ja aasta enne seda taaskord 2 tundi.

7.          Kontode haldamise tasu

Selles küsimuses palusin vastajatel hinnata, kui palju nad maksavad sotsiaalmeedia kontode haldamise eest – arvestamata reklaamieelarvet ehk siis ainult tööjõu või teenusekulu.

Kõige sagedamini mainiti seda, et kontohaldus toimub toodete või teenuste vastu – seda valikut märkis 32% vastanutest (eelmisel aastal 24%). See osakaal on aasta-aastalt kasvanud.

Sel aastal muutsin veidi ka hinnavahemike struktuuri: kui varasemalt oli kõrgeimaks kategooriaks „2000+ eurot“, siis nüüd lisasin kaks uut vahemikku – „1001–5000 €“ ja „5000+ €“. Viimase variandi vastust ei tulnud ühtegi, kuid 1001-5000 eurot maksavad kontode haldamise tasuna 8% ettevõtjatest.

8.          6.  Sotsiaalmeedia sisu ette planeerimine

Sisu planeerimise osas näitab uuring, et spontaansus on jätkuvalt valdav – 53,7% vastajatest ütlesid, et sisu tekib hetkevajadustest lähtuvalt. See näitaja on võrreldes eelmise aastaga kasvanud umbes 6%.

Pikemaajaline planeerimine on pigem erand kui reegel. Ligikaudu veerand vastajatest koostab sisukava paari nädala kaupa, umbes 10% planeerib 1–3 kuud ette. Vaid 1,3% ütlesid, et plaan on tehtud kogu aasta peale.

Avatud mõtted:

• Üritan kalendrit jälgida, kui aeg-ajalt teen ka spontaanselt.
• Vahest teen spontaanselt või kui tuleb hea idee, et kohe ära teha. Vahest mõnele planeerin mõni nädal ette.
• Ma ei reklaami ega postita hetkel kuhugi, sest puudub vajadus.
• Kuu plaan…Mis reaalsuses koguaeg muutub.
• Teen maksvale kliendile kuu ette, aga kuna sisendit alati raske saada kliendi poolt, siis improviseerin lisaks käigu pealt. Enda pereettevõttes on paigas kuu sagedus ja kõige parem sisu tuleb jooksvalt.

9.          Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutamise kestvus

Kõige sagedamini märkisid vastajad, et on sotsiaalmeediaga tegelenud 2–5 aastat – nii vastas 26% ettevõtetest. Järgnesid need, kes on olnud aktiivsed sotsiaalmeedias 5–10 aastat (22,1%) ning rohkem kui 10 aastat tegutsenud ettevõtted (18,2%).

Uusi kasutajaid, kes on alustanud sotsiaalmeediaga viimase aasta jooksul, oli 13,4% – see on pisut rohkem kui eelmisel aastal (11,9%). Huvitaval kombel on sotsiaalmeediat mitte kasutavate ettevõtete osakaal langenud: tänavu oli selliseid vastuseid 5,6%, võrreldes mulluse 11,9%-ga.

10.      Milliseid sotsiaalmeediakanaleid Eesti ettevõtted kasutavad?

Facebook hoiab endiselt tugevat liidripositsiooni – seda kasutab aktiivselt 86,1% ettevõtetest. Kuigi see näitaja on langenud võrreldes eelmise aasta 94%-ga, on Facebook selgelt Eesti ettevõtete jaoks kõige levinum kanal.

Instagram on samuti laialdaselt kasutusel, kuigi selle osakaal on veidi langenud – 74,9% võrreldes eelmise aasta 79,8% ja üle-eelmise 72,5%-ga. Seega on siin näha väikest kõikumist, kuid üldine kasutajate arv on siiski kõrge.

Kolmandat aastat järjest on kolmandal kohal LinkedIn – sel korral 27,3%-ga. Eelmise aasta sama näitaja oli 25,6%, seega on näha mõõdukat kasvu. YouTube, mis varem konkureeris kolmandale kohale, jäi ka sel aastal neljandaks.

Avatud mõtted:

• Insta ja fb võrdselt. Isiklikult LI kuna persoonipõhine teenus.

11.      Eesti ettevõtete peamine sotsiaalmeediakanal aastal 2025

Peamise sotsiaalmeediakanali valikus oli sel aastal ülekaalukaks vastuseks taas Facebook. Seda eelistas 61,1% vastanutest, võrreldes eelmise aasta 62,9%-ga. Kuigi Facebooki osakaal on aasta-aastalt tasapisi langenud, oli tänavune langus varasematega võrreldes märksa tagasihoidlikum.

Teisel kohal on jätkuvalt Instagram, mille kasuks otsustas 23,6% vastanutest. Varasematel aastatel oli see vastavalt 26,3%, 14,4% ja 9,7%.

Kolmandaks jäi taas LinkedIn, mida nimetas oma peamiseks kanaliks 5,2% ettevõtetest. See on veidi madalam kui 2024. aastal, mil sama näitaja oli 6%.

Kokkuvõttes on näha, et Facebook hoiab endiselt tugevat liidrikohta, kuid konkurents muutub aastatega tihedamaks – eriti visuaalsema ja professionaalsema sisuga platvormide suunal.

·         Ettevõtte aastakäibe ja kasutatavate sotsiaalmeediakanalite vaheline seos

Mida suurem on ettevõtte aastakäive, seda mitmekesisem on ka kasutatavate sotsiaalmeediakanalite valik. Suuremad ettevõtted suudavad hõlpsamini korraga hallata mitut kanalit ning kaasata ka keerukamaid ja ajamahukamaid platvorme, nagu LinkedIn või YouTube. Väiksema käibega ettevõtted seevastu keskenduvad enamasti klassikalistele ja “lihtsamini” hallatavatele kanalitele, Facebook ja Instagram.

12.      Milline sotsiaalmeedia kanal on peamine aastal 2026?

2026. aasta peamise sotsiaalmeediakanali osas prognoosivad ettevõtted jätkuvalt Facebooki liidripositsiooni – selle kasuks hääletas 43,3% vastanutest. Kuigi Facebooki osakaal on viimased neli aastat olnud kerges langustrendis, püsib ta siiski kindlalt esikohal.

Instagrami puhul on toimunud märgatav langus: kui eelmisel aastal prognoosis seda peamiseks kanaliks 37,5% vastanutest, siis sel aastal langes see näitaja 27,3%-ni. Aasta varem oli Instagrami osakaal 25,1%, seega on kõikumised üsna tuntavad.

LinkedIn hoiab kolmandat kohta, kuid seekord koguni tugeva tõusuga – 14,7% vastanutest pidas seda 2026. aasta peamiseks kanaliks, võrreldes varasema 7,7% ja 2023. aasta 7,8%-ga. See näitab selgelt kasvavat huvi professionaalsema ja B2B-suunitlusega platvormi vastu.

Tõusu tegi ka TikTok, mille osakaal kasvas 4,8%-lt 8,7%-ni. Samas on TikToki puhul iseloomulikud ka varasemad kõikumised, mis viitavad katsetustele ja platvormi veel kujunevale rollile ettevõtete turundusplaanis.

13.      Sotsiaalmeedia kasutamise eesmärk

Enamik vastajaid – täpsemalt 81,7% – kasutab sotsiaalmeediat peamiselt oma toodete ja teenuste reklaamimiseks. See eesmärk on püsinud kindlalt esikohal ning jäänud läbi aastate stabiilselt samasse suurusjärku.

Teisel kohal on brändi tuntuse kasvatamine, mida nimetas oluliseks 69,1% vastanutest. Kolmandale kohale jäi ettevõtte uudiste ja teadaannete jagamine, mida mainis 60,4% vastanutest. Siin on aga toimunud märgatav langus.

14.      Kui palju kasutatakse ja mis maksab sotsiaalmeedia reklaam?

58% ettevõtetest kasutab sotsiaalmeedia tasulise reklaami võimalusi – see on vähem kui eelmisel aastal, mil sama näitaja oli 69,6%.

Reklaamieelarvete osas domineerib jätkuvalt vahemik 100–500 eurot aastas, mida märkis 17,6% vastanutest. See on olnud populaarseim valik juba mitmeid aastaid. Teisele kohale tõusis seekord 1000–5000 euro suurune eelarve (15,6%), mis veel eelmisel aastal oli kolmandal kohal. Kolmanda koha sai seekord eelarve vahemikus 500–1000 eurot, mis tähendab, et varasemalt esikolmikusse kuulunud kategooria “kuni 100 eurot” jäi seekord napilt välja.

Üle 10 000 euro reklaamidesse investeerib 5,8% ettevõtetest – see on selge kasv võrreldes eelmise aasta 3,2%-ga.

Samas ütles 27,8% vastanutest, et nad ei tee sotsiaalmeedias üldse tasulist reklaami. See osakaal on püsinud kõrge ka varasematel aastatel.

Kui vaadata tulevikku, siis 45,1% vastanutest prognoosib, et nende sotsiaalmeedia reklaamieelarve kasvab järgmise aasta jooksul. See on siiski väiksem kui eelmisel aastal, mil samasugust kasvu prognoosis 51,2% vastanutest. 34,1% eeldab, et eelarve jääb samale tasemele, ja 10,4% ei plaani reklaami üldse teha.

Avatud mõtted:

• Vastus oleneb sellest, kuidas digimaailmas suunad lähevad. Kui Facebooki kampaaniad on jätkuvalt tõhusad, suureneb ka eelarve suure tõenäosusega. Samas oleneb reklaami eelarve ka meie epoe/ ja ettevõtte üldisest kasumlikkusest.
• Suureneb. Ses suhtes, et ikka on plaan tasulistesse reklaamidesse panustada.
• Kindlasti suureneb, sest soovin rohkem tasulistes reklaamides areneda.
• Enda aeg on ka ju kulu, seda eelarvet tõstame.
• Hetkel 0 kulu aga soov hakata tegelema rohkem ja panustama sinna. Algul aega ja siis liikuda reklaamimise peale.

·         Ettevõtte aastakäive ja reklaamiks investeeritav raha

Kui uurida, kas ettevõtte aastakäive mõjutab sotsiaalmeediasse investeeritavat reklaamiraha, siis tulemused olid ootuspärased, ent siiski informatiivsed.

Ettevõtted, mille aastakäive ületab 100 000 eurot, paistavad silma oluliselt suuremate reklaamieelarvetega. Neist 18 panustas aastas reklaamidesse 1000–5000 eurot, 14 ettevõtet kulutas 500–1000 eurot ning 10 ettevõtet investeeris isegi üle 5000 euro või rohkem.

Keskmise suurusega ettevõtted, kelle aastakäive jääb vahemikku 10 000–40 000 eurot, olid seevastu üsna hajutatud: mõni investeerib 100–500 eurot aastas, teine üle 1000, aga märkimisväärne osa ei tee reklaami üldse.

Väikese aastakäibega ettevõtted (kuni 10 000 eurot) on reklaamikuludes tagasihoidlikud – 11 ettevõtet kulutab aastas kuni 100 eurot ja 14 ettevõtet ei tee sotsiaalmeedia tasulist reklaami üldse.

15.      Sotsiaalmeedia reklaami tasuvus

Reklaamide tasuvust hindas heaks 46,1% vastanutest – see on veidi madalam kui eelmisel aastal (49,7%), kuid endiselt suurim vastusevariant.

Huvitaval kombel oli täpselt sama palju neid, kes hindasid reklaami „väga heaks“ ja „halvaks“ – mõlemal juhul 10,2%. Seda tasub märkida, sest äärmused jäävad harva niivõrd tasakaalu.

Minu jaoks kummastav on asjaolu, et 33% vastajatest vastas „ei tea“. See viitab kas andmete puudumisele, mõõdikute ebaselgusele või lihtsalt sellele, et reklaamitegevust ei analüüsita süstemaatiliselt. Kuid see on iga aasta minu jaoks suur küsimärk – miks siis reklaami üldse tehakse 😊.

16.      Sotsiaalmeedia reklaamide roll turundusplaanis

Sel aastal märkis taas enim vastajaid – 33,3% –, et sotsiaalmeedia reklaamid täiendavad nende üldist reklaamiplaani. See osakaal on veidi kasvanud võrreldes eelmise aasta 31%-ga. Kui varasematel aastatel peeti sotsiaalmeediat sageli peamiseks reklaamikanaliks, siis viimase kolme aasta jooksul on see roll jäänud pigem toetavaks.

Peamise reklaamikanalina näeb sotsiaalmeediat 27,7% vastanutest. See on küll sarnane eelmise kahe aasta näitajatele (vastavalt 30,4% ja 30,5%), kuid märgatavalt madalam kui 2022. aastal, mil see osakaal oli 43,5%.

Ettevõtteid, kes reklaamivadki vaid sotsiaalmeedias ega kasuta muid kanaleid, oli sel aastal 13,4% – see on väiksem kui möödunud aasta 16,7%.

Avatud mõtted:

• Kõige tõhusamateks kampaaniateks peame siiski uudiskirja kampaaniaid, mis saadame vaid liitujatele. Sotsiaalmeediat oleme tõhusalt kasutanud uudiskirja listi suurendamiseks, küll aga müüke sealt veel tulnud ei ole (samas ka alustame alles müügi kampaaniatega SoMes).
• Kasutame tasulist reklaami reeglina erialaväljaannetes, vahel katsetame mõningaid muid kanaleid.
• Sõltub kampaaniast, tööandjabrändingu puhul on peamine, toodete-teenuste puhul pigem toetav.

17.      Milliseid teisi reklaamikanaleid Eesti ettevõtted kasutavad?

Juba kolmandat aastat järjest valisid vastajad oma peamiseks turundusstrateegiaks kodulehe ja otsingumootoritele optimeerimise (SEO). Seda märkis sel aastal 72% ettevõtetest.

Traditsiooniliselt on esikohal olnud e-mailiturundus, kuid viimastel aastatel on see nihkunud teiseks. Sel aastal märkis e-posti turundust oluliseks 51,6% vastanutest, täpselt sama palju kui ka eelmisel aastal.

Kolmandale kohale platseerus muu internetiturundus – siia alla kuuluvad näiteks Google Ads, veebibännerid ja muud digitaalsed reklaamivormid. Selle valis 36,4% ettevõtetest.

·         Ettevõtte aastakäibe ja kasutatavate turunduskanalite vaheline soes

Uurides seoseid ettevõtte aastakäibe ja kasutatavate turunduskanalite vahel, ei joonistunud välja väga tugevaid kontraste, kuid mõned üldistused siiski ilmnesid.

Suurema aastakäibega ettevõtted paistavad silma mitmekesisema lähenemisega – nad teevad laiapõhjalist turundust ning kombineerivad oskuslikult nii digitaalseid kui ka traditsioonilisi kanaleid.

Väiksemad ettevõtted keskenduvad peamiselt soodsatele ja lihtsalt hallatavatele lahendustele, kus sisendkulu on madal või puudub üldse. Fookus on enamasti olemasolevatel kanalitel, näiteks kodulehel ja sotsiaalmeedial, mille kasutamine ei eelda suuri investeeringuid.

Ühisosana paistab silma, et meiliturundus ja SEO on populaarsed valikud kõikides käibeklassides

Avatud mõtted:

• Kuna meil Lätis ja Leedus kolleegid, siis teeme ka turunduse osas nendega koostööd ning mõningates teemades toetame teineteist, et uudiste leviku ulatust suurendada.
• Olen mikroettevõtja ja teen endale ise persoonibrändingut Linkedinis, tasulisi reklaame ei vaja ja ei kasuta.
• Ma leian kliendid otse suheldes. Nad ise tulevad.
• Olemasolevad kliendid toovad uusi kliente.
• Erinevates Facebooki gruppides nähtav olemine.
• Kõik see on plaanis, aga samuti sõidan juba ringi ja tutvustan tooteid tellides.
• Plaan on blogi hakata pidama ning rakendada ka väljakutse meetodit…põhiliselt üritused.
• Meie partneritel on päris suur huvi koosturundust teha.
• Erialakonverentsidel osalemine.

18.      Influenceri turundus

Eelviimane küsimuste blokk keskendus influencer-turundusele ning selle rollile ettevõtete reklaamitegevustes. Selgus, et 23,4% vastanutest olid viimase aasta jooksul kasutanud mõjuisikuid oma toodete või teenuste turundamiseks. See on märkimisväärne langus võrreldes eelmise aasta 37,5%-ga, mis võib viidata kas muutunud turundusstrateegiatele või kasvavale kriitikale influencerite tasuvuse ja mõju suhtes.

Sarnaselt varasematele aastatele eelistati ka seekord tasumudelit, kus koostöö suunamudijatega toimus ettevõtte toodete või teenuste alusel. Seda kasutas 62,9% vastanutest ning osakaal on olnud stabiilselt kasvutrendis – varasematel aastatel oli see vastavalt 53,1% ja 44,2%. See viitab soovile hoida kulusid kontrolli all ja leida koostöömudeleid, mis sobivad paremini väiksemate ettevõtete võimalustega.

Tasulistest koostöödest oli populaarseim hinnavahemik 101–500 eurot (16,1%), millele järgnes 501–1000 euro suurune panus (8,1%). Üllatuslikult langesid madalaim ja kõrgeim tasukategooria – kuni 100 eurot ning üle 1000 euro – mõlemad samale tasemele: 6,5% vastanutest.

19.      Kas influencerit tasub kasutada?

Suunamudijate turunduse tõhusust hinnates leidis 47,6% vastanutest, et tulemused vastasid nende ootustele. See on vähem kui eelmisel aastal, mil sama vastuse andis 52,4% vastanutest.

Samas on jätkuvalt kasvutrendis nende hulk, kes on influencer-koostöös pettunud – lausa 46% vastanutest tõdes, et kampaania jäi alla ootuste. See näitaja on aasta-aastalt kasvanud, viidates kas valede koostööpartnerite valikule või liialt kõrgetele ootustele. Ainult 6,3% vastanutest märkis, et influencer-turundus ületas nende ootusi – tegemist on madalaima positiivse hinnanguga viimastel aastatel.

20.      Kui saaksid tasuta valida kuni 3 suunamudijat või tuntud isikut oma toodet/teenust reklaamima, kes see oleks? 

Puhtast huvist küsisin sel aastal ka seda, keda valitaks, kui koostöö mõjuisikuga oleks tasuta ja piiranguid ei oleks. Küsimusele vastas 101 ettevõtet ning kuigi üldist ja selget favoriiti välja ei kujunenud.

Tulemused näitasid, et valikud olid väga mitmekesised – alates meelelahutajatest ja sportlastest kuni peresisuloojateni. Valiku tegemisel hinnati eelkõige autentset kuvandit, isiklikku mõjujõudu ja sobivust ettevõtte väärtustega.

Mitu vastajat rõhutasid, et eelistaksid hoopis UGC-loojaid (User Generated Content) ehk ettevõtte jaoks isikupärast ja taaskasutatavat sisu loovaid inimesi, mitte klassikalisi mõjuisikuid. Toodi välja, et suunamudijate mõju on muutunud ebaühtlaseks, koostöö kvaliteet ettearvamatuks ning nende teenused sageli ülehinnatuks.

Avatud mõtted:

• Mitte ükski, täiesti mõttetu raha kulutamine neile. Nüüd pigem võtaksin UGC sisulooja, kes on autentne ja teeb just ettevõttele toote/teenuse reklaami ja ettevõtte saab ise kasutada kuidas tahad. Suunamudijad on ahneks läinud ja teevad oma moodi ja veel vinguvad ka, kui neilt nõutakse kvaliteeti.
• Ei usu influenceritesse.
• Ei tunne suunamudijaid, kuid valiksin top 3 jälgijaskonnaga isikut.
• Pigem teeksin koostöökoolitusi sarnases valdkonnas inimestega: Tife.eu (läbirääkimised), Sven Nuum (sai millalgi ka räägitud, kuid mul pole erilist tasulise reklaami kogemust), Veebimajutus (kes on koostööpartner).
• Tuntud ettevõtte juht, kes kliendina soovitab meid.
• Keegi, kes oleks tuntud ehitusvaldkonnas, spordi ja tervise maailmas.
• Silma on jäänud lapsevanemana Jane blogi, aga kuna ta reklaamib nii paljude firmade erinevaid tooteid, pole üldse kindel, millal ja kuidas minu tööd sealt silma jääks 🙂
• Lähtudes enda ettevõttest, siis mõttes Eesti sportlased (keegi naiste laskesuusatamisest nt üks variantidest) Või teine variant koduga seotud, keegi kes ehitab või renoveerib enda kodu, suvilat…

·         Ettevõtte aastakäive ja selle seos influencerturundusega

Kõigis aastakäibe kategooriates oli levinuim tasumudel influencer-koostöö puhul tasumine ettevõtte enda teenuste või toodetega. See viitab sellele, et barterpõhised lahendused on jätkuvalt atraktiivne ja paindlik viis mõjuisikutega koostöö tegemiseks, eriti olukordades, kus turunduseelarve on piiratud või soovitakse luua pikaajalisemat koostööd.

Suure aastakäibega ettevõtted (100 001 € ja enam) on enim aktiivsed influenceriturunduse kasutajad – 18 neist tegid koostööd suunamudijatega. Neist eelistatuim oli Hanna Martinson. Huvitaval kombel ei tähenda suurem eelarve tingimata rahalist tasu – ka suured ettevõtted kasutavad tihti barterlahendusi, eriti kui tegemist on sisulise ja pikemaajalise koostööga. Kuna neil on enamasti selge brändistrateegia ja pikaajaline turunduskogemus, hindavad nad enim koostöö tulemusi, mõju mõõdetavust ja väärtuspõhist sobivust. Populaarsus iseenesest ei ole otsustav tegur.

Keskmise aastakäibega ettevõtted (40 001–100 000 €) kasutasid influenceriturundust harvem – ainult kolm vastajat tõid selle välja. Neis valikutes ei joonistunud ühtegi selget lemmikut, kuid esile tõusis huvi autentsete ja perele suunatud sisuloojate vastu. See näitab, et brändi isikupära ja sihtgrupi tunnetamine on nende jaoks olulisem kui suur jälgijate arv.

Väikese aastakäibega ettevõtted (1001–10 000 €) kasutasid mõjuisikuid vaid erandkorras – ainult kaks vastajat olid sellega kokku puutunud. Siin ei eristunud ükski konkreetne nimi, kuid koostöövalmidus ilmneb peamiselt juhul, kui see ei eelda rahalist tasu. Oluliseks peetakse isiklikku usaldust, väärtuste kattuvust ja sisulooja sobivust brändi kuvandiga.

21.      Kui kasutad oma töös AI-d, mis valdkondades see sulle abiks on?

Ka sel aastal uurisin populaarset tehisintellekti (AI) teemat, et mõista, kuidas ettevõtted seda oma igapäevatöös rakendavad ja mis eesmärkidel AI peamiselt kasutusele võetakse.

Nagu möödunud aastal, nii ka sel leiab AI enim rakendust sotsiaalmeediapostituste ideede genereerimisel ja postituste koostamisel. Eelmine aasta vastas sedasi 67,7% vastanutest, see aasta koguni 78,1% (musta huumorina – siin see kurja juur peitubki, miks kohati on ikka jube valus sotsiaalmeedia seina vaadata…😊 . Sellele järgnevad kodulehe- ja reklaamtekstide tööd.

Hoolimata laialdasest kasutusest, märkis siiski 11,8% küsitlusele vastanutest, et nad ei kasuta AI-d oma tööülesannete täitmisel. See on aga väga suur langus võrreldes eelmise aasta 35%-ga.

22.      Kui mõtled AI peale oma töös siis mis on sinu arvates tema peamine väärtus?

Viimane küsimus uuringus keskendus tehisintellekti (AI) kasutamise väärtusele kasutajate jaoks.

Enamik vastanuid tajus AI kasutamist positiivselt, peamiselt aja kokkuhoiu tõttu, mida mainis 85,1% (eelmine aasta 79,6%) küsitlusele vastanutest.

Lisaks peeti AI-d väärtuslikuks abimeheks ideede genereerimisel, mida arvas 77,6% (eelmine aasta 66,7%) vastanutest. Huvitav on märkida, et AI nähti ka kui abilist uute oskuste ja teadmiste omandamisel – 45,6%.

Veerand vastanutest tõi välja ka rahalise kokkuhoiu, mida AI kasutamine neile teenuste osas võimaldas, näiteks piltide ja tekstide genereerimisel, mida muidu oleks tulnud sisse osta.

Avatud mõtted:

• Kasutan AId tõlkimisel.
• Ei ole veel AI kasutanud, aga väga soovin õppida kasutama.
• AI olulisus aina kasvab! Kuid sooviks rohkem seminare jm sel teemal, kuidas turunduses nutikalt ära kasutada.
• Aitab võibolla õiget tooni leida ja erinevaid variante läbi mängida.
• Ai osas on abiks ka tõlkimisel. Ja mingite platvormide või programmide tundma õppimisel (nt InDesigni kohta küsinud).
• Ai on abiline, ja paljudel jääb see keeruliseks kuna nad arvavad et see teeb automaatselt kõik ära. Kuid unustavad, et kui tahad, et ai töötaks sinu kasuks pead sa ka ise natuke vaeva nägema ja seda õigetes kohtades õigetele asjadel kasutama. Ja loomulikult kuna ai on nii arenev siis tuleb ise pidevalt juurde õppida ja ennast täiustada sellel alal.

·         Ettevõtte aastakäibe ja AI kasutamise vahelised seosed

Proovisin uurida seda, kas sõltuvalt ettevõtte aastakäibest muutub ka AI kasutamine.

Uuringust selgub, et AI-d kasutatakse aktiivsemalt suurema aastakäibega ettevõtetes. Ettevõtted, kelle aastakäive ületab 100 000 euro piiri, on rohkem avatud tehnoloogilistele uuendustele ning kasutavad AI võimalusi nii sisu loomisel, planeerimisel kui ka turundusprotsesside tõhustamisel. Väiksema aastakäibega ettevõtted kasutavad AI-d harvem ja pigem üksikutes ülesannetes, nt reklaamteksti tooriku loomine või ideede kogumine.

Kõigis käibeklassides tuli välja, et AI kasutuse peamine väärtus on aja kokkuhoid. Lisaks mainiti loovuse toetust ja võimalust saada kiirelt „midagi valmis“, kui omaenda ressursid on piiratud.

.

.

.

Ma tänan siiralt kõiki, kes oma panuse andsid. Enamus võitjaid on ka juba võiduteadetele reageerinud, teisega katsun veel ühendust saada.

Kohtumiseni uuel aastal! 😊

NB! Tulemused on kõigile korrektsel viitamisel tasuta kasutatavad!

Brit Mesipuu
Milos reklaam

Tegevjuht, sisulooja, koolitaja

MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu