5 psühholoogilist kontseptsiooni sotsiaalmeedia strateegia tugevdamiseks osa 1

5 psühholoogilist kontseptsiooni sotsiaalmeedia strateegia tugevdamiseks

Sotsiaalmeedia on meid muutmas rohkem, kui vaid meie vahetu käitumine. Ja turundajatena tuleb sellele mõelda.

Igasugune interaktsioon, mis sul sotsmeedias oma kliendiga on, mõjutab nii nende teadlikku kui teadvustamata taju sinu ettevõtte kohta. Seda sa ilmselt tead niigi. Kuid võib-olla ei ole sa teadlik kuidas ja kui suures ulatuses need koosmõjud täielikult välja mängida?

Mitmetes uuringutes on leitud, et sotsmeedia kasutamine vallandab dopamiini, mille tagajärjel tuntakse positiivseid tundeid iga kord kui pannakse „like“, jagatakse või kommenteeritakse postitust. Samuti võib selline koostoime tekitada ühtekuuluvustunnet. Seega kui soovid siit kasu lõigata, koosta personaliseeritumad, informatiivsed ja hea ajastusega postitused, et käivitada naudingut põhjustavate dopamiinide vabanemist.

Kuid mõjutusi on mitmeid teisigi. Järgnevalt toon neist mõned pikemalt välja:

1. Neuroplastilisus

Neuroplastilisus – ehk aju elukestev võime uute kogemuste põhjal ümber korraldada neuroloogilisi radasid meie ajus, ümber õppida. Interneti mõju kasv (eriti sotsiaalmeedia) on sundinud meie ajusid olema veelgi kohanemisvõimelisemad. Turundajatele on siit aga kaks otsest mõju:

Lühenenud tähelepanuvõime – vajadus julgemate ja kiiresti hoomatavate sõnumite järgi.

Microsoft leidis, et inimesed kipuvad kaotama kontsentratsiooni juba 8 sekundi möödumisel. Turundajate jaoks tähendab see, et tuleb koostada lühikesed ja löövad sõnumid, mis hõivaksid kiirelt lugeja tähelepanu. Et saada ettekujutust, mis tüüpi sõnumid meeldivad jälgijatele Twitteris, vaadake siia. Need brändid leiavad unikaalseid viise, kuidas oma fänne hästi kaasata.

Multitasking / rööprähklemine – see sama Microsofti uuring jaotas inimesed kolmeks vastavalt nende digikäitumisele. Sellest nähtub, et soovitakse teha mitut asja korraga, tundes, et sedasi ollakse produktiivsemad, kas see aga tegelikult ka sedasi on… Tegelikult rööprähklemine vähendab isiku tootlikkust kolmel põhiliselt viisil: aeglustumine, loomingulisuse takistamine ja stressi tekitamine.

Turundajale tähendab see, et ka enda tegevuses peab mõtlema mitmekanalise kogemuse loomisele, et olla potentsiaalse kliendi top-of-mind’is. Probleemiks on siin aga see, et sotsmeedia platvormide algoritmid on pidevas muutumises ja seega on raske ajaga sammu pidada.

2. Neuroökonoomika

Neuroökonoomika – ehk suund teaduses, mille eesmärgiks on selgitada, millest oleneb valiku tegemise otsus. Üheks peamiseks metodoloogiliseks võtteks on katsealuste käitumise jälgimine koos nende ajutegevuse fikseerimisega. Turundaja jaoks on sellise info omamine väga väärtuslik.
Selles valdkonnas on palju uuringuid teinud Claremonti ülikooli professor Paul J. Zak. Mitmed neist on jõudnud järeldusele, et sotsiaalmeedial on võime tõsta inimeste oksütotsiini ehk tavakeeli armu-, õnne- ja emadushormoon taset. See võib tõusta koguni ca 13% kõrgemaks tavapärasest tasemest juba peale 10 minutit aktiivset sotsiaalmeedia kasutamist. Sellise taseme saavutab mõni inimene nt oma pulmapäeval. Zak leiab, et oksütotsiin on kui sotsiaalne liim, majanduslik määrdeaine. Ehk teisisõnu, selle hormooni vabanemine võib omada suurt mõju sellele, kuidas sõprade, perekonna ja ettevõtetega sotsiaalmeedias suhestutakse. Ja lõpuks mõjutab see ka ostuotsuseid.

3. Transaktiivne mälusüsteem

Transaktiivne mälusüsteem – ühes grupis või meeskonnas olevad inimesed töötlevad informatsiooni ühiselt. Teisisõnu me toetume sotsiaalsele toetusel, et kokku panna enda minapilt. Sotsiaalmeedia on selle aga viinud täiesti uuele tasemel, kuna saame vähese vaevaga ligi suurele hulgale infole.

Inimesed ei investeeri palju aega millessegi. Seega kui ettevõte loob sisu, tuleb mõelda, kuidas võimalikult kiiresti tähelepanu haarata. Ja mitte ainult, loodu allikas peab lugejale olema usaldusväärne ja autentne – keegi, kes käivitaks transaktiivse mälu. Seega kergitatakse rohkem kulmu just nende ettevõtete artiklite peale, mis on jagatud sõprade poolt.

4. FOMO

Fear Of Missing Out – ehk hirm millestki ilma jääda. Selle all kannatavad inimesed on kindlad, et sõprade elu on põnevam kui neil ja soovivad pidevalt teiste tegemistega kursis olla. Inglise psühholoog Andy Przybylski koostas küsimustiku, mille abil saab hinnata FOMO-häire ulatust. Samuti uuris ta ilmajäämishirmu kogevate inimeste sotsiaalmeedia kasutust. Selgus, et häire mõjutab inimeste igapäevaelu. Need, kes kõige rohkem kardavad millestki ilma jääda, kipuvad SMS-e saatma ja end Facebooki logima nii autot juhtides kui loenguid kuulates. Kõige rohkem kannatavad alla kolmekümne aasta vanused inimesed. Przybylski sõnul mõjutavad inimesi eelkõige sotsiaalsed tegurid. Facebooki ja Twitterisse sukelduvad esmalt need, kelle lähedus- ja heakskiiduvajadus pole rahuldatud.

Pea kõik jälgivad vähemalt mõne brändi kontot sotsiaalmeedias. See tähendab aga, et ettevõttel on võimalus seda hirmu, ärevust, kadedust ära kasutada öeldes, et nad külastaksid lehte tihedamalt, et mitte maha magada uue toote, webinari või mängu uudist jne. Kuid kasuta seda taktikat targalt. FOMO-l on mitmeid negatiivseid tagajärgi nagu nt eluga rahulolematuse kasv ja privaatsuse langus. Sa ei taha ju seda põhjustada oma sõpradele?!

5. Staatuse-/kuuluvusevajadus

Kuuluvusvajadus – üheks fundamentaalseimaks vajaduseks, mis ajendab inimesi sõlmima ja hoidma kestvaid, positiivseid ja olulisi interpersonaalseid suhteid. Soov olla teistega sotsiaalselt seotud on inimesele eluliselt oluline, kuna tagab heaolutunde. Me soovime olla märgatud ja soovitud ning, et meist mõeldakse kui intelligentsest, humoorikast ja atraktiivsest persoonist. Ja suur soov on olla grupi liige. Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed, kel on vähe positiivset kontakti teistega, võivad kogeda ärevust ja üksildust, olla depressiivsed ja vihased. Ühesõnaga soovitakse olla „meeldivad“ ja seda „meeldib/like“ siis ka näha sotsiaalmeedias.

Turundajana on aga väga arukas mõelda sellest kui kahesuunalisest teest – sa pead peegeldama meeldivust ka tagasi. Pane oma jälgijad end hästi tundma, kui ollakse sinu brändiga suhestunud. Sa pead tegema midagi, mis tõstab sinu jälgija staatust oma kaaslaste seas. Näiteks paku oma MVP-dele eksklusiivseid kutseid või sisu, mida nad saaksid oma sõpradega jagada. Sellised otse suunatud meelehead loovad saajas õnnetunnet, teistes aga kerget kadedust, eemaletõugatust. Mis võib kasuks tulla aga just sulle, brändi omanikule, sest soovitakse ka personaalset tähelepanu saada ja seega osalus ja kaasatus suureneb.