10 ENAMLEVINUIMAT DEMOTIVATSIOONI TÜÜPI JA KUIDAS NEED ÜLETADA

Kui tavaliselt kirjutan numbritest ja statistikast pakatavaid artikleid, siis sel korral lähme veidi sügavamale…

Kreatiivsuse, produktiivsuse ja lihtsalt õnne keskmeks on motivatsioon. See paneb meid tegutsema. Kui me tegutseme, siis ka kasvame ja areneme. See omakorda tekitab tunde, et oleme vajalikud, oskuslikud ja tähelepanuväärsed. Siit saame edukogemuse, sest näeme, et meie tegudel on tagajärjed ja me võime nö. maailma muuta. Nüüd läheb pall veerema, loome järjest rohkem, mida armastame, et seda edukogemust aina juurde saada. Ja kõik see kokku annab elule eesmärgi ja õnne. Ei ole nagu demotivatsiooni tekkeks põhjustki?

Demotivatsioon on nagu lumi

Meie jaoks on lumi lihtsalt lumi. Kui just liigitada siis pakkiv või kokku hakkav (olenevalt kas elad mandril või saarel 🙂 ). Inuiitidel on aga lume jaoks palju erinevaid varjundeid. Lumi on nende jaoks nii igapäevane, et nad oskavad seetõttu hinnata eri tüüpi lumede peeni erinevusi, mis võimaldavad reageerida eri lumedele erinevalt, sõltuvalt väljakutsetest ja võimalustest mida iga teatud lumetüüp esitab.

Nii on ka motivatsiooni puudusega. Enamusele meist tähendab see vaid ühte – sul puudub huvi ja kogu probleem ongi vaid selles. Kuid tegelikult on selle taga hulk erinevaid liike, mis vajavad erinevat käsitlust, mitte seda sama vana strateegiat, mida oled iga kord demotivatsiooni puhul kasutanud. Tüüpilised on siin eesmärkide seadmine, rohkem pingutamine, tegevuse listide koostamine, mis paneks sind liikuma, GTD meetod jne. Need strateegiad on aga enamus demotivatsiooni tüüpide puhul ebaefektiivsed ja võivad koguni vastupidiselt toimida.

Seetõttu on oluline, et nö. kategoriseeriksid ära mis tüüpi motivatsiooni langusega on tegemist. Mis on tegelik põhjus? Vaid sedasi saate valida kõige sobivaimad vahendid motivatsiooni taasleidmiseks.

Järgnevalt toongi välja 10 eri tüüpi demotivatsiooni ja strateegiad, kuidas neist üle saada.

1. HIRM

Isegi, kui liigud enda soovitud teed pidi, võib sel teekonnal tekkida osakesel sinust kerge hirm edasi liikumiseks. Hirm võtab hoogu maha, tekitab kõhklusi ja muudab sind ettevaatlikuks. Vahel on see õigustatud, teinekord põhineb aga kõigest kujutlusvõimes. Seega kui su hirm on piisavalt suur, ei aita edasi liikumiseks ka põnevusest. Osa sinust soovib ikka vältida „võimalikke“ ohte takistades seeläbi liikumast mööda teed, mis on ühtaegu nii ihaldatav kui ka tegelikult ohutu.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Sa pead hirmuga tegelema. Anna hirmule nimi. Täna teda, et ta püüab, sind ohtude eest kaitsta. Seejärel küsi, miks sa kardad, et hirmutav asi võiks juhtuda ja kui suur on võimalus, et see tegelikult ka juhtub. Mõningane hirmu vähenemine peaks seeläbi juba toimuma.

Nüüd mõtle, kui palju hirmust järele on jäänud. Mida selle osad ütlevad sulle eesootava ülesande kohta – millised kitsaskohad võivad tekkida, millised on riskijuhtimisestrateegiad jne. Kasuta neid teadmisi tegevusplaani ülesehitamisel. Ja viimaseks, tee hirmu tekitavad ülesanded väiksemateks sammudeks ja keskendu lihtsalt eesootavatele väikestele tükkidele, mitte hirmu tekitavale suuremale muutusele. See vähendab hirmu eesootava ees.

2. VALED EESMÄRGID

Martha Beck’il on humoorikas video tõelisest-minast ja sotsiaalsest-minast. Sinu tõeline-mina on sinu spontaanne, loov ja lõbus pool. Ta teab, mis on sulle kõige olulisem. See osa sinust on kasvanud alates sünnist, õppides ja kindlustades, et sa käitud vastavalt kogukonna reeglitele.

Kuid ümberringi on nii palju erinevaid sõnumeid. Need toidavad sinu sotsiaalset-mina, kes soovib ühiskonnas muljet avaldada. Demotivatsioon tuleb siin sellest, et sa sead eesmärke vastavalt sotsiaalse-mina tahtmistele, mis ei ole kooskõlas tõelise-mina omadega. Seega su tõeline-mina tekitab sinus demotivatsiooni, et sind aeglustada ja eemaldada neist talle mitte sobivatest eesmärkidest, mis seadnud oled.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Istu maha ja vaata üle oma eesmärgid. Kuna su tõeline-mina on mitteverbaalne, pääsed sellele lihtsalt ligi läbi kehatunnetuse. Pane tähele, kuidas su keha reageerib, kui mõtleb igale seatud eesmärgile. Kui su keha (ja eriti hingamine) tunneb pitsitust, on see päris hea indikaator, et püüad jälgida toksilisi eesmärke. Vaata sedasi kõik „peaksid tegema“ eesmärgid läbi ja pane tähele, millistega tekivad allasurutud tunded. Tõmba need võimalusel maha. Kui eesmärk toob näole aga spontaanse naeratuse, jäta ta alles ja leia sarnaseid selle kõrvale.

3. SELGUSE PUUDUS

Kui sa ei ole teadlikult ja selgelt sõnastanud, mida sa tahad, ei oma sa selgelt kujutlust ka tulevikust. Meile meeldib kõik, mis on tuttavlik. Seega seisame vastu ebamäärasele ja võõrale ning proovime seda pöörata taaskord tuntu poole. Kui sul ei ole selged tulevikusihid, on loogiline, et puudub motivatsioon tegutsemiseks. Soovid ju jääda sel juhul pigem oma tuttava reaalsuse juurde.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Kui sa tahad luua midagi senisest erinevat, ei piisa teadmisest, mida sa ei taha. Sul on vaja teada, mida sa soovid. Sõnasta see selgelt ja spetsiifiliselt. Sedasi on võimalik sellega nö. tuttavaks saada, misläbi tunned end mugavalt seatud eesmärgi poole liikumisel. Võta hetk aega, et sõnastada, miks ja mida sa soovid saavutada.

4. VÄÄRTUSTE KONFLIKT

Väärtustel on meie elus väga tähtis koht. Väärtuste konflikti korral on sul 2 või enam väärtust, mis mõlemad on sulle olulised, kuid sa usud, et sa ei saa neid kõiki rahuldada selles konkreetses situatsioonis. See olukord tahab sind kaheks rebida, sest tõmbab eri suunda. Sul võivad esineda lühikesed motivatsioonispurdid, kuid seejärel need kaovad ja alustad millegi muu tegemisega. Hüpled kahe eri suuna vahel. Või kaob tegutsemishimu hoopis, sest sisemise konfliktiga tegelemine võtab kogu su energia.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Paki väärtuste konflikt lahti, et leida nende kahe vahel lepitus ja kesktee, mis võimaldaks ühise meeskonnana jätkata.
Alusta sisemise konflikti teadvustamisega. Võta tükk paberit, tõmba keskele joon nii, et sul on kaks veergu. Kirjuta kaks erinevat suunda, kuhu tunned, et sind tõmmatakse. Mõlemale poole joont üks. Seejärel tee reast kokkuvõte – mida iga osa neist soovib. Nüüd vali üks veerg ja süvene sellesse. „Miks see osapool soovib seda? Mida ta soovib tulemuseks saavutada?“. Jätka küsimuste esitamist ja vastuste kirjutamist kuni tunned, mida see osa lõpuks saavutada soovib. Seejärel võta ette teine veerg ja korda sama, kuni märkad, et oled jõudnud sama taseme vastuseni, mis esimese veeru puhul.

Lõppkokkuvõttes soovivad kõik eri osad ju sama, sest nad kuuluvad ju sulle. Nüüd, kui tead, mida tegelikult tahad, saad paika panna strateegiad. Teadvusta, mida iga osapool propageerib, ja otsusta, milline strateegia töötaks koostöö puhul kõige paremini.

Sageli, kui oled paika saanud selged sihid, märkad uusi teid, mida varem ei ole märganud. Seda ülesannet tehes võid leida koguni viise, kuidas rahuldada kõiki oma vajadusi. Kuid mitte alati ei ole see võimaik. Sel juhul vali teadlikult välja üks väärtus, mis sel korral on teistest kõrgemale seatud. See aitab vähendada sisemist konflikti ja toob motivatsiooni tagasi.

5. ISESEISVUSE PUUDUMINE

Meil kõigil on ajus otsuste tegemise keskus ja seda osa tuleb treenida. Uuringud on leidnud, et depressiooni all kannatavatel inimestel on see osa alaarenenud. Kui sa aga teadlikult harjutad selle aju osa kasutamist läbi otsuste tegemise, depressioon tihtipeale taandub.

Daniel Pink kirjutab oma raamatus „Drive“ uuringust, mis näitas, et kui teha loovat tööd, omada seejuures autonoomsust oma otsustes (kellega, mida, millal teha?), saab sellest motivatsiooni, kreatiivsuse ja produktiivsuse sütitaja ja säilitaja. See on ka põhjus, miks alati ei toimi tulemustasud, auhinnad jm väline tunnustus. Selle kohta on ka põnev ettekanne leitav: Dan Pink: The puzzle of motivation.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Mõtle, kui palju iseseisvust sul on seoses püstitatud eesmärgiga. Kas on valdkondi, kus tunned, et oled piiratud ja ei oma kontrolli? Mõtle, kuidas sa saaksid järk-järgult laiendada iseseisvust oma ülesannetes, ajas, asukohas ja meeskonnas. Kui sa oled töövõtja, aruta seda oma juhatajaga ning palu suuremat autonoomsust mõnes konkreetses töövaldkonnas.

6. VÄLJAKUTSETE PUUDUMINE

Mitmed uuringud on näidanud, et motivatsiooni tähtis osa on piisav väljakutse. Kui väljakutse on liiga kõrge, muutub hirm selle ees liiga suureks ja motivatsioon valgub meist välja. Kui aga on vastupidine olukord – väljakutse on liiga väike, muutub see ülesanne kiiresti igavaks ja meil on raske püsida motiveerituna. Meil on pidevalt vaja väljakutseid ja seeläbi võimalusi uute oskuste omandamiseks.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Vaata üle eesmärgid ja käsilolevad ülesanded. Kas need pakuvad väljakutseid? Kas nende saavutamiseks on vaja arengut sinus endas või oled oma mugavustsoonis, ja teed vaid asju, millega tead, et saad hakkama? Proovi kohendada oma eesmärke nii, et nende saavutamine nõuab teatavat pingutust. Leia ka mõned uued põnevad nt. hobid, et saaksid läbi õppimise end stimuleerida.

7. KURBUS

Iga muutuse alguses läbime etapi, kus mõtleme, kas on vaja üldse muutusi ette võtta. Äkki peaks jääma tuntud rajale. Seega leiname taga asju, mida võime kaotada, kui viime ellu olulisi muudatusi. Segadus, kahtlused, usaldamatus ümbritseva maailma suhtes, mida suurem muudatus seda võimsamad sümptomid. Mõnikord võime sattuda sedasi isegi kergesse depressiooni ja sotsiaalselt tagasi tõmbuda. Martha Beck kutsub seda perioodi muutuste „surma ja taassünni“ faasiks. Kuid kogu see lein, hirm ja kaotuse tunne selles faasis on põhjus, miks demotivatsioon tekib.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Kui sa läbid suurt muutuste faasi, ja on päevi, mil sind tabavad „surma ja taassünni“ sümptomid, ära proovi tahtlikult end motiveerida ja olla proaktiivne. Anna endale aega. Hoolitse enda keha eest hea toidu, puhkuse ja kehalise aktiivsusega. Väljenda oma leina, segadust ja hirmutunnet inimestega, kes oskavad sind armastusega kuulata. Aktsepteeri iga tunnet ja mõtet, mis sul on – nad kõik on normaalsed ja ohutud. Võta päev korraga. Segadus, unustamine ja kohmakus on siin etapis normaalsed. Lein lõppeb, kui sa oled selleks valmis. Kui oled selle protsessi juures rahulik ja oskad end väljendada, saad seda faasi kiirendada.

8. ÜKSINDUS

See on eriti aktuaalne nende puhul, kes töötavad üksi või kodukontoris. Tead neid päevil, mil on tunne, et lihtsalt ei taha tööd teha? Parem võtaksid väikse dringi ja suhtleksid sõpradega. Me oleme loodud sotsiaalseteks. Sinu tõeline-mina igatseb olla kontaktis teiste inimestega ja hõivab kogu sinu töömotivatsiooni tahte, et saaksid töölt pausi võtta ja veeta aega koos teiste inimestega.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Tee paus ja veeda aega kellegagi, kelle seltskonda naudid. Võid üllatuda, kui motiveeriva mõjuga see olla võib. Tööle naastes võid tunda end selge ja produktiivsena. Mõtle läbi, kuidas saaksid oma igapäevaellu tuua rohkem suhtlust ja koostööd.

9. LÄBIPÕLEMINE

Tunned kogu aeg väsimust, energia puudust ja idee väiksest uinakust tekitab sinus rohkem elevust kui tegevused, mida tavaliselt naudid täiel rinnal? Sellisel juhul oled end liiga kaua ja tugevalt tagant utsitanud ning võid olla läbipõlenud.

Sinu tõeline-mina töötab alati selle nimel, et motiveerida sind liikuma suunas, mida hetkel enim vajad. Eemale aga neist eesmärkidest, projektidest ja tööviisidest, mis ei kattu sinu tõelise-mina soovidega. Seega võib ta sind eemale juhtida ka neist tegevustest, mida muidu jumaldad. Lihtsalt, et kohtuksid oma tõeliste vajadustega. Olgu selleks kasvõi lihtsalt magamine.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Puhka, võta aeg maha. Ja kui oled end välja puhanud ning taastanud kvaliteetse mõtlemise, mõtle, mis on hetkel tegelikult oluline. Hakka otsima jätkusuutlikumat teed ülesannete lahendamiseks.

10.EBASELGUS EESOOTAVAS

Sul võib olla kena selge lõpp-eesmärk, kuid kui sa ei ole seda sama selgelt lahti harutanud väiksemateks sammudeks, võid tunda segadust, kinnikiilumist ja demotivatsiooni kui on vaja asuda tegudele. Mõned tööd on väiksed ja nii tuttavlikud, et ei vaja konkreetset plaani. Kui sul on aga tihti mure, et mida nüüd edasi teha, ja sul ei ole kindlat plaani, võib see olla su demotivatsiooni põhjuseks.

Kuidas taasleida motivatsiooni?

Kui sa soovid, et su motivatsioon oleks püsiv ja stabiilne kõigis projekti etappides, võta aega, et luua selge tegevuskava koos ajaplaaniga. Kasuta oma hirme. Need näitavad kätte potentsiaalsed riskikohad su plaanis. Planeerimise esimene osa on alati taustauuring. Kirjuta üles kõik oma „ma-ei-tea-kuidas“ mured ja hakka neist lähtuvalt üles ehitama tegevusplaani. Viimaks küsi endalt, et milliseid väiksemaid eesmärke tuleb saavutada lõpp-eesmärgi saavutamiseks ning sea neile ajalised terminid.

EESMÄRKIDE SEADMINE JA TAGANT SURUMINE

Need kaks on harva demotivatsiooni ületamise edukuse taga. Tihti arvatakse, et eesmärkide seadmine, planeerimine ja organiseerimine on motivatsiooni puuduse esmased lahendused. Kuid pane tähele, need on edukad vaid teatud tüüpi demotivatsiooni korral. Teistel juhtudel võivad nad aga probleemi veelgi süvendada.

LISAMÕTTED

Loo endale toetav keskkond. Ümbritse end inimestega, kes on aktiivsed, sarnaseid raskusi läbi kogenud, edukad ja sinule lähedase maailmavaatega.
Ära alahinda visuaalset keskkonda – loo endale meeldiv töökeskkond, mis annab hea enesetunde ja on motiveeriv. See on nt põhjus, miks mõned inimesed osatavad kalleid autosid ja käekelli.
Dream big, start small and act now!
Edu ei ole sihtmärk, see on teekond. See ei ole sprint vaid maraton. Tõelise edu saavutad aastatega.
Taaselusta varasem kogemus – meenuta mõnd varasemat edukogemust – kuidas läks see teekond, milliseid raskuseid pidid ületama jne ning kuidas lõpuks see lahenes ja kui magus oli edutunne?

SELLEGA ALUSTA JUBA TÄNA ÕHTUL!

Paar minutit enne voodisse minekut istu maha ja kirjuta üles kõik möödunud päeva saavutused. Need võivad olla kõik alates tööalasest ametikõrgendusest ja tunnustusest, lõpetades isiklike teemadega kasvõi kella parandusse viimine peale kahe kuulist venitamist. Kirjuta see kõik üles. Sind ennastki võib üllatada kui edukas oli pealtnäha täiesti tavaline päev!