Eesti koolilaste sotsiaalmeedia kasutuse uuring 2018

Oktoobri keskel viisin läbi uuringu, et teada saada Eesti koolinoorte sotsiaalmeedia kasutuse harjumuste kohta. Küsitluse lingi saatsin Eesti Haridusministeeriumi lehel olnud õppeasutuste kontaktandmete baasis olnud 529-le e-mailile. Kohaletoimetamise määr oli 92%, kiri avati 206 kontakti poolt, uuringu lingile klikkis neist omakorda 81.

Lisaks saatsin uuringus osalemise kutse ligi 100-le kooli ja noorteasutustega seotud Facebooki kontole.

Lühidalt:

Uuring andis kinnitust, et kuigi sotsiaalmeedia platvormide reeglite järgi on selle kasutamine lubatud valdavalt alates 13ndast eluaastast, on reaalsus aga hoopis muu. Valdav enamus alla 13 aastastest vastajatest omas vähemalt ühes sotsiaalmeedia kanalis oma kontot.

Peamine vahend kõikides vanuserühmades oli interneti kasutamiseks telefon.

Murelikuks tegi küsimus selle kohta, mis ajal enim sotsiaalmeedias viibitakse ja kui kaua. Päevade lõikes ei olnud enamikul vahet, et kas tegemist on koolipäeva või nädalavahetusega. Peamine kellaaeg seejuures oli aga pealelõunane aeg. Esimesel kohal ajavahemik 15-19ni (44,1%), teisel 19st 22ni (34,4%). Ehk siis aeg, mis tegelikult võiks kuluda pere ühisele ajaveetmisele. Asjalood on veel kurvemad seetõttu, et enim vastajaid ütles, et on päevas 3 ja rohkem tundi sotsiaalmeedias (26,3%). Seega väga suure osa oma vabast ajast.

Enim jälgitavad isikud vastajate hulgas olid Hensugusta, Mallukas ja Maria Rannaväli.

Täpsemalt vaata aga juba altpoolt!

Vastajate hulk

Vastuseid kokku laekus 1721, samal ajal on neis klassides sel aastal kokku õppimas 86 915 õpilast. See teeb ligi 2% kõikidest sihtrühma kuulunud õpilastest.

Vastajate vanus ja sugu

Enim vastajaid oli alla 13 aasta vanuserühmas. Arvestades vanust kooli minemisel, on 5nda klassi lapse tavapärane vanus 11-12 eluaastat. Seega võib öelda, et see oli siis ka levinuim vastajate vanus. Sellele järgnes vanusegrupp 13-14a, kolmandal kohal oli 15-16a, neljandaks 17-18a ja 52 õpilast olid vanemad, kui 19 aastat.

Vastajatest 59,2% olid tüdrukud, 40,8% poisid.

Vastajate elukoht

56,3% vastajatest ütlesid, et nad elavad linnas.

Enim vastajaid elasid Viljandimaal (435), sellele järgnes Harjumaa 252 vastajaga ja Pärnumaa 236 õpilasega. Kõige vähem oli vastajaid Hiiumaalt (3) ja Järvamaalt (7).

Milliseid sotsiaalmeedia kontosid omad?

Vastajatest 3,6% ütlesid, et nemad ei oma ühtegi sotsiaalmeediaplatvormi kontot. See eest suurim esindatus oli triol Facebook + Snapchat + Instagram. Sedasi vastas 985 õpilast ehk 58,2% kõigist vastajatest. Sellele järgnes paar Facebook + Instagram 135 vastaja ehk 7,8%ga, Snapchat + Instagram 123 (7,3%) vastajaga ja ainult Facebook 104 vastajaga (6,3%).

Kontode omamine numbriliselt:

• Instagram 1361
• Facebook 1348
• Snapchat 1239
• YouTube 51
• Twitter 30
• VKontakte 20
• Vähemlevinud platvormidest oli esindatud Tumblr (11), Pinterest(9), Discord(8), Whatsapp(6), Viber(4), Tinder(3), Reddit(2), Odnoklassniki(1), TikTok(3), Twitch(1), Steam(1), Pornhub(1), LinkedIn(1).

Kui peaksid valima vaid ühe kanali…

Küsisin õpilaste käest, et kui nad saaksid valida vaid ühe sotsiaalmeedia kanali, siis milline see oleks. Ülekaalukas vastus oli YouTube (741 vastust), mis on mõnevõrra üllatuslik. Aga siit saab siis teha vast järelduse, et kuigi kontosid on endale sinna loonud vähesed (eelmise küsimuse põhjal on YouTube konto 51-l vastajal), siis ilma sisse logimata kasutavad neist väga paljud.

Ainult Instagrami jätaks 377 vastajat, Snapchati ja Facebooki valiks ühepalju ehk 241 vastajat.

Üks tore vastaja leidis aga, et mitte ühtegi ei valiks, sest ta ei ole nutisõltlane, vaid on kogu perega väga sportlikud inimesed. Seega on neil au sees nutivaba meelelahutus.

Sotsiaalmeedia kasutuse sagedus

Nagu allolevast graafikust näha, käib valdav osa õpilasi sotsiaalmeedias iga päev. Vastajate arv 1539. Sellele järgneb 90 vastajaga (5,2%) 1-3 korda nädalas külastamine. Kolmandal kohal oli harvem, kui 1-2 korda kuus ja vastajate arv seal 47 (2,7%). Seega 63% vastajatest viibis sotsiaalmeedias ühes päevas rohkem kui ühe tunni.

Eraldi oli kirjutatud veel, et YouTube’is iga päev, Facebookis kord aastas. Üks vastaja väitis, et käib suisa iga 10 minuti järel. Ühe vastaja vastus oli, et käib internetis vaid siis, kui ema seda lubab.

Sotsiaalmeedia kasutamise aeg

Suurima osakaaluga vastus oli 3 ja rohkem tundi päevas. Sedasi vastas suisa 453 õpilast ehk 26,3%. Järgnesid 1-2 tundi 338 vastajaga ja 2-3 tundi 312 vastajaga.

Üks vastaja ei osanud öelda aega, kuid arvas, et teeb seda liiga kaua. Mitmed leidsid samuti, et suurem osa päevas olevast vabast ajast möödub just sotsiaalmeedias.

Sotsiaalmeedia kasutamine päevade lõikes

Üle poolte vastajatest ütles, et ei ole vahet, kas tegemist on koolipäeva või nädalavahetusega, võrdväärselt kulub selles olemiseks aega mõlemal juhul.

Sotsiaalmeedia kasutamine kellaajaliselt

Kõige enam ollakse sotsiaalmeedias pealelõunal vahemikus 15.01-19.00. See viitab selgelt ajale, mis jääb kohe peale tunde. Populaarsuselt järgmine on õhtune aeg vahemikus 19.01-22.00. Ehk siis peale trenne ja huviringe ning enne magama minekut. Üsna muret tekitav, sest see võiks ju olla just aeg, mida veeta pere ringis.

Koolitundide paiku on peamise ajana sotsiaalmeedia kasutajaid 13,1% vastajatest ehk 221 õpilast. Öösel on sotsiaalmeediat kasutamas 5% ja varahommikul enne tunde 3,4% vastajatest.

Sotsiaalmeedia kasutamise peamised vahendid

Üha rohkem räägitakse, et peamine vahend, millele ka turunduses silma peab peal hoidma, on telefon. Nagu näha õpilaste uuringust, valdav enamus külastab sotsiaalmeediat just läbi nutitelefoni. Vastajate arv 1444 ehk siis 83,3%. Sellele järgneb lauaarvuti 7,8%-ga, sülearvuti 5,5%-ga ja tahvelarvuti 3%-ga.

Instagrami ja Facebooki kasutamise eesmärk

Uurisin põhjuseid, miks noored Instagramis ja Facebookis käivad ja mida nad seal teevad.  Valida sai mitme vastuse vahel ja etteseatud valikutest oli topp 11 järgnev:

Blogi pidamine ja teiste blogijate jälgimine

6,4% vastajatest ehk 111 ütles, et peab ise blogi. See eest teiste tegemisi jälgis 55,2% ehk 937 vastajat.

Küsimusele, et keda sa jälgid, sai edetabel järgmine:

Edasi oli veel väga palju erinevaid, kuid vastajate arv jäi paari kanti.

Vanuseliselt jälgisid Maria Rannavälja enim alla 13 ja 13-14 vanuserühma õpilased. Hensugusta ja Malluka jälgijate populaarseim eagrupp jäi 15-18 aasta vahele.

Uudiste portaalide külastamine (Delfi, Postimees jt)

29,1% vastajatest ehk 501 õpilast ütlesid, et külastavad neid 1-3 korda nädalas. Sellele järgnes harvem, kui 1 kord kuus 482 vastaja ja 28%-ga. Kolmandal kohal oli sagedus 1 kord kuus (16,4%). Iga päev käis neid portaale vaatamas 15,8% vastajatest.

Peamine ajend oli loomulikult uudised ja oma silmaringi laiendamine. Kuid paljud mainisid ka, et nii öelda satuvad sinna läbi sotsiaalmeedias oleva lingi. Ehk siis kui näevad näiteks Facebooki seinal uudise linki, mis suunab neid edasi nt Postimehesse.

Kokkuvõtteks

Esmalt tänan kõiki uuringus osalejaid ja selle leviku kaasaaitamisel. Sooviksin seda kindlasti korrata aasta-paari pärast, et näha millised on uued trendid.

Käesolev uuring aga kinnitas mitmeid hüpoteese, mida endale enne vastuste koguma hakkamist seadsin.

• Esiteks fakt, et kuigi sotsiaalmeedia platvormide reeglite järgi on selle kasutamine lubatud valdavalt alates 13ndast eluaastast, on reaalsus aga hoopis muu. Valdav enamus alla 13 aastastest vastajatest omas isiklikku kontot vähemalt ühes sotsiaalmeedia kanalis.
• Teiseks neist muidugi valdavalt telefoni kasutamine internetis käimiseks. See oli valdav kõikide vanuserühmade puhul.
• Mis mind üllatas, oli YouTube’i selge eelistamine teistele platvormidele. Seda pean ka oma uuringu nõrgemaks kohaks, et ei osanud sellele nii palju kohe tähelepanu pöörata ja eraldi küsimusi selle keskkonna kohta küsida.
• Mis mind murelikuks tegi oli tundide arv, mida päevas sotsiaalmeedia peale kulutatakse.
• Turundajana sai palju vihjeid selle kohta, kes on need influencerid ehk mõjuisikud, keda noored jälgivad ja mis on see sisu, mida nad seega jälgida armastavad.
• Facebooki ja Instagrami kasutusajendite teadmine aitab samuti mõista, mida neil platvormidel enam näha soovitakse.

Tegevjuht

MILOS OÜ
tel.+372 521 5511
brit@milos.ee
www.milos.ee
https://www.facebook.com/milosreklaam
https://ee.linkedin.com/in/britmesipuu