ESG ja kestlik innovatsioon – kas kestlik saab olla kasumlik?

Kas kestlik saab olla kasumlik? See küsimus puudutab täna paljusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Kui oled harjunud tegutsema praktiliselt ja tulemustele orienteeritult, võib „kestlikkus“ kõlada esialgu kui järjekordne moesõna, millega suurtel ettevõtetel on aega tegeleda. Aga tegelikult on just väiksematel ettevõtetel rohkem paindlikkust ja kiirust, et kestlik innovatsioon enda kasuks tööle panna.

Kestlikkus ei tähenda ainult rohelisi loosungeid vaid ka targemaid otsuseid:

kuidas kulusid vähendada,
kuidas töötajaid hoida,
kuidas jääke väärindada,
kuidas uusi kliente võita.

See artikkel annab ülevaate, kuidas kestlik innovatsioon võib olla väga praktiline, mõõdetav ja isegi kasumlik, kui seda õigesti rakendada.

Kui soovid teada, millised andmed tasub sinu ettevõttes juba täna koguma hakata, kuidas kestlikkus on seotud energiatõhususe või tööohutusega, ja mida saaksid ise lihtsate sammudega muuta, siis loe edasi kestliku innovatsiooni strateegi Anu Ruuli artiklit.

Sisukord

Mis on ESG?

Tähekombinatsioon ESG (environmental-social-governance) ja kogu selle sõnaga seonduv negatiivne foon hakkab vaikselt taanduma, et mitte öelda ununema. Asemele on tulnud kestlik innovatsiooni. Loodetavasti selleks, et jääda.

ESG tähendab kolme ingliskeelset sõna:

Environmental (keskkond),
Social (ühiskond) ja
Governance (juhtimine).

Lühidalt öeldes: ESG on raamistik, mis aitab hinnata, kui vastutustundlikult ja kestlikult ettevõte tegutseb. ESG aitab nii ettevõttel endal paremaid otsuseid teha kui ka investoritel ja klientidel hinnata, kas tegemist on usaldusväärse ja tulevikukindla tegutsejaga.

Mis on kestlik innovatsioon?

Kestlik innovatsioon (ka säästev innovatsioon) on uute toodete, teenuste, protsesside või ärimudelite loomine ja elluviimine viisil, mis parandab inimeste heaolu ning ettevõtete või organisatsioonide konkurentsivõimet, kahjustamata samal ajal keskkonda ega vähenda tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks.

Mis vahe on ESG-l ja kestlikul innovatsioonil?

ESG ja kestlik innovatsioon ei ole samad, kuid need on omavahel tihedalt seotud.

· ESG (keskkond, ühiskond, juhtimine)

on hindamisraamistik – see näitab, kui vastutustundlikult ettevõte tegutseb. ESG-d kasutatakse sageli aruandluses, investeerimisotsustes ja mainekujunduses, eriti suurtes ettevõtetes ja börsifirmades. See keskendub olemasoleva olukorra mõõtmisele ja haldamisele.

· Kestlik innovatsioon

on tegevus ja areng – uute toodete, teenuste ja ärimudelite loomine, mis loovad väärtust nii ettevõttele kui ka keskkonnale ja ühiskonnale. See on tulevikku vaatav ja lahendustele suunatud, aidates ettevõttel kasvada nutikamalt ja kestlikumalt.

Lühidalt:

ESG ütleb, kuidas sa täna tegutsed.
Kestlik innovatsioon näitab, kuidas sa homme veel paremini saad tegutseda.

Need kaks täiendavad teineteist: ESG aitab mõõta, kestlik innovatsioon aitab areneda.

Mis on ESG ja kestliku innovatsiooni vahelised erinevused

Millised on kestliku innovatsiooni põhitunnused?

· Kolmikmõju (people–planet–profit):

Inimlik mõõde – positiivne mõju töötajatele, tarbijatele ja kogukondadele
Keskkondlik mõõde – ressursitõhusus, väiksemad heitmed, ringmajandus
Majanduslik mõõde – pikaajaline elujõulisus ja majandusliku väärtuse loomine

· Süsteemne lähenemine:

Lähenemine ei piirdu üksiku toote täiustamisega, vaid hõlmab kogu väärtusahelat – tooraine, tarneahel, kasutus, taaskasutus ja utiliseerimine –, vähendades mõju igas lülis.

· Jätkusuutlikkuse kriteeriumid disainis:

Ökodisain, elutsükli hindamine (LCA – Life Cycle Analysis) ja ringmajanduse põhimõtted on integreeritud juba arendusfaasis, mitte lisatud hiljem kui “roheline” lisand.

· Pikaajaline perspektiiv:

Edu mõõdetakse lisaks kvartalitulemustele ka ressursside säilimise, sotsiaalse kapitali ja kliimamõju kaudu.

· Sidusrühmade kaasamine:

Kestlik innovatsioon hõlmab koostööd valitsuste, teadlaste, kodanikuühenduste ja klientidega, et tagada laiem positiivne mõju ja legitiimsus.

Mis kasu saab ettevõte kestlikust innovatsioonist?

Kas kestlikku innovatsiooni suunatud investeering saab olla kasumlik?

Nii nagu iga ettevõtluses tehtav investeering, peab ka kestlikku innovatsiooni suunatud investeering olema kasumlik. Küll aga ei ole kestlikkusega seotud investeeringud alati kohe ja numbriliselt mõõdetavad.

Joonise allikas: The sustainability Dividend: A primer on sustainability ROI. The Conference Board, detsember 2024

Üle maailma on esile kerkimas mitmed innovaatilised lahendused:

Temperatuuri vähendav asfaltkate: Valge asfaldikate Los Angeleses aitab alandada linnatemperatuure ja leevendada kuumasaare efekti.
Seemnete istutusrobot raskesti ligipääsetavate maastike jaoks: Seemnete istutusrobot võimaldab taastada loodust raskesti ligipääsetavates piirkondades.
Üleujutuste mõjude leevendamise tehnoloogiad: Üleujutuste juhtimise tehnoloogiad aitavad linnadel kohaneda tõusva merevee ja äärmuslike ilmastikutingimustega.
Õhust veepüüdmise tehnoloogiad: Õhust vee kogumise süsteemid pakuvad joogivett ka kuivades piirkondades.
Plastiku kogumine veekogudest mulliseinaga: Bubble Barrier kogub plastijäätmeid veekogudest õhumullide abil, ilma loodust või liiklust häirimata.

Milliseid kestlikkusandmeid aga on mõistlik koguda?

Kestlikkusandmete olulisus on iga ettevõtte enda analüüsida, määrata ja otsustada. Suurettevõtted ja börsifirmad peavad seda tegema kindlate standardite ja struktuuride järgi, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on mänguruumi palju. On küll olemas hetkel kehtiv vabatahtlik VKE standard, kuid aruandlusega seotud direktiivid on hetkel läbimas uuenduskuuri ning loodetavasti on 2025. aasta lõpuks õigusselgus Euroopa Liidus saavutatud.

Millised on kestlikkusega seotud ärilised näitajad?

On selle bürokraatiaga kuidas on, toon siinkohal välja mõned olulisemad ärilised vajalikud näitajad, mis on ka kestlikkusega seotud:

Energiatõhusus (kui palju näiteks me võidaksime fassaadi soojustamisest)?
Kütuse kulu (kui palju me säästaks elektriautodele üleminekult)?
Soojusenergia tarbimine (kas meil on võimalik soojustagastuse metoodikat rakendada oma hoonetes? Või jääksoojust naaberhoonele müüa)?
Kas meie enda või oluliste tarnijate tegevuskohad on kuidagi mõjutatud kliimariskide poolt? Üleujutused, tormid, kuumaperioodid, lumikatte puudumine? Vaata näiteks järele: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua või https://www.wri.org/applications/aqueduct/water-risk-atlas või https://register.keskkonnaportaal.ee/register
Kõikide jäätmete kogus liigiti ja nende saatus jäätmekäitleja juures (kas meie jääde lõpetab pinnases või ringluses)? Loomisel on riiklik jäätmeinfosüsteem PISTRIK, mis peaks pildile tooma kõik info, mis on seotud jäätmetega ja nende käitlemise viisidega üle Eesti.
Kas on tooraineid või materjale, mida me saaksime osta sisse mõne teise valdkonna jäägina? Või ise enda jääki müüa edasi mõnda teise ettevõttesse toormeks? Kaardistus ja analüüs.
Kui palju tunde aastas investeerime töötajate koolitamisse? Paljudel on kvalifikatsioon ja/või kutse?
Kuidas on tagatud meie töötajate tööohutus?
Kas ja kuidas on meil tagatud juhtimiskvaliteet ja õiguspärasus?

See nimekiri võiks olla pikk, kuid oluline on ettevõttel endal mõista ja puhtaks mõtestada, milliseid andmeid ja MIKS süsteemselt koguda. Piisab ka, kui soojenduseks kohustuse puudumise korral vabatahtlikult valida näiteks 5-7 peamist kestlikkusnäitajat, mida süsteemselt mõõta ning mille puhul on seatud eesmärgid ning valmis tehtud tegevuskava. Andmetel põhinevad juhtimisotsused on reeglina kvaliteetsemad.

Kestlik innovatsioon ja tulevik on juba kohal!

Kestlikkusandmed, kestlik innovatsioon ja tulevik on tegelikult juba kohal. Üle ega ümber neist ei saa. Peamine on mõista, millised andmed on konkreetse ettevõtte jaoks olulised, kohustuslikud, vabatahtlikud ja/või äriliselt olulised ning strateegilised.

Teadlikult tegutsedes on võimalik selles andmesegaduses siiski suurt väärtust luua. Nii ettevõttele kui ka keskkonnale.

Kui vajad (kestlike) innovatsiooniprotsesside võimendust, siis võta Anuga julgelt ühendust! www.kestlikinnovatsioon.ee

Loe kõiki artikleid siit!